Mai Po ehk kaelani vette!

Seekord siis minu põhiservice'ist, milleks on Mai Po Ecosystem - looduskaitseala korrashoidmine. Mai Po on üsna suur lahmakas maad HK loodeosas, kus on palju soist maad ning tiike. Sügiseti saabub sinna parvede kaupa rändlinde, kes kasutavad tiike ajutise elu- ja toitumispaigana. Aga kuna HK kliima on suviti üliniiske ja palav, põhjustades sellega kõige elava metsiku vohamise, kasvavad tiigid enne sügise saabumist vetikaid täis. See ei sobi ei lindudele, looduskaitseala omanikele ega ka turistidele, kes tahavad pildistada kauneid parte siledal veepinnal. Ehk siis: meid kui noori agaraid maaparandajaid saadeti tiike vetikatest puhastama. Asjal on muideks veel konks. Mitte ainult soodsad ilmastikutingimused ei põhjustanud veetaimede edukat kasvu, vaid sellele aitas kaasa ka viljakas põhi - eelmisel aastal tiike väisanud partide väljaheited. Muidugi anti meile kummikud ja kindad ning nii me siis läksimegi plastikpaatides vetikamerre hulpima. Algul roobitsesimegi ettevaatlikult rehadega pinnast, üritades oma ebastabiilses sõiduriistas tasakaalu hoida. Mõne tunni möödudes sai Edwinil villand ja ta hüppas üle ääre. Ja siis mina ja siis Marta. Kummikud lendasid jalast, kindad käest. Ja peab tunnistama, et jalgupidi pehmes põhjamudas ja -kakas (:P) oli palju mugavam tööd teha + vesi oli üsna soe! Päeva tipphetk oli vetikasõda, kui John Green (juhendaja) ei vaadanud. Päris tore on tilkuva vetikapuntraga pikku pead saada. :)
Lõunaks oli kõigil kergelt külm ning Marta ja mina tekitasime endile kuuri taha Squeezing Area (nagu koolis on Smoking Area), kus me käisime riideid kuiv(em)aks väänamas. Väike võileib + õun + veel üks väike võileib ning töö jätkus. Kella 4-ks (alustasime 10 paiku) oli üle poole tiigist kindlasti puhastet ning märjad ja haisvad LPC-kad asusid kooli(tegelikult peaks siin vist olema tühik, sest buss kuulub koolile)bussiga tagasiteele. Korra peeti meid veel maanteel kinni - ? tõenäoliselt sellepärast, et kellelgi polnud turvavöö kinnitet. Seadused on siin karmid. Ja rikkumiste eest karistatakse lausa absurdini. Trahvid metroos söömise/joomise/suitsetamise eest ulatuvad tuhandetesse, narkootikumide omamise eest määratakse üsna pikk vanglakaristus, sama varguse ja füüsilise vägivalla puhul. Pipragaasi omamine (isegi enesekaitseks!) on keelatud. Relvad ainult relvaloaga. Ja nii edasi ja nii edasi... meil oli selleteemaline ettekanne ühe HK politseijaoskonna ülema poolt. Lõpuks küsis üks poiss, kas meile midagi lubatud ka on. Ülem naeris ja ütles, et hingamine. Tõde on see, et tegelikult on hingamine üks ohtlikumaid tegevusi HK-s. :)

Mis veel vahepeal juhtunud on? Hmm, pidime prantsuse keeles valima ühe frankofoonia (?) maa ning tegema selle kohta ettekande. Valisin Belgia, kuna Sybille on tore ja abivalmis. :P Alguses oli mul paariline, kellega koos ettekannet teha, aga ta loobus prantsuse keelest (see oli tal 7. aine) ---> Madli tegi kõik ise. Lisaks jäin ma kõige viimaseks, niisiis pidin peaaegu kogu nädala grillima, enne kui see asi kaelast ära sai. Huh!

Käisin eelmisel nädalal ka oma teises service'is ehk siis Lok Yuk lasteaias inglise keelt õpetamas. Tund aega service planningut esmaspäeviti ning tund aega 5-6-aastaste koolieelikutega tegelemist neljapäeviti. Eelmine kord laulsime neile "Good afternoon, good afternoon, nice to see your smiling face" ja õpetasime m-tähte. Nad olid üllatavalt tublid ning ei võõrastanud mitte-aasiapäraste nägudega inimesi. :P

Minu creativity ehk art for the non-artists pole ikka veel hakanud. Aga loominguga tegelesin sel laupäeval, kui sööklas toimus maskiball. Läksime Peteriga kogemata 2nd yearide kunstiklassi ja võtsime nende pintsleid ja kui nad selle avastasid, saime paraja koosa. Läksime alandlikult alla 1st yearide kunstiklassi ning viis minutit hiljem tulid nad järele: "Andke andeks, et teid niimoodi ära ehmatasime." Selgus, et iga kunstiõpilane saab koolilt ainult ühe komplekti pintsleid ja seetõttu hoiavad kõik omi erilise hoolega. Aga me säilitasime siiski (loodetavasti) soojad suhted. :P

Huh. Uni kuubis. Tervitused kodumaale!
P.S. Keegi võiks mulle ilmast kirjutada.

Ikka ja alati Teie
Määdli


Lisaks tervitan oma lahedaid sugulasi!

UWC kogemus

Open Mind Scheme - minu teine service peale Mai Po (looduskaitseala). Seda juhivad Ruari Walesist ja Sasha Guatemalast ning eilne õhtu - esimene koosolek - oli maagiline. Ruari ja Sasha rääkisid sellest, kuidas nemad eelmisel aastal pettusid, kuna UWC mission statement ei paistnud paljudele inimestele korda minevat. Sellest tulenevalt lõid nad Open Mind Scheme'i, mis tähendab, et inimesed võivad rääkida kõigest, mis nende arust meie ühis- ja keskkonnas valesti on. Miks pool maailma rahvastikust elab ebainimlikes elutingimustes, miks ühele kuuendikule inimkonnast pole kättesaadav värske joogivesi, miks naistel Araabia maades on vähem õigusi ja puudub võimalus ise oma elu suunata, miks inimesed peavad jätma oma kodud maakohtades ning kolima viletsatesse agulitesse suurlinnade ääres. Miks inimesed ei teadvusta endale, et nende vigade eest saab karistada keegi teine, võib-olla palju teisi. Miks?
Seda juttu kuulates tuli meelde kevad ja kohtumine teiste UWC-katega Eestis. Kusagilt alateadvusest ujus välja tundmus, et selliste inimeste ja selliste koosviibimiste pärast sai siia püüeldud, kirjutatud esseesid, iseloomustusi, isegi üks lühinäidend. Jah. Palju emotsioone. See on õhtu, mida meenutada aastaid pärast lõpetamist. Isegi kui see jääb vaid üheks õhtuks ja ideaalideks. Oeh.

Laager

Kiiresti ja valutult.

(Inimesed, kes olid eelneval ööl maganud 2-4 tundi... keskel Vicky, minu toakaaslane)

Eelmisel nädalal viidi kõik 1. aasta õpilased laagrisse. Blokk 4 läks koos blokk 2-ga - paras 50+ inimest. Sõitsime bussiga sadamasse, sealt u poolteist tundi ühele mägisele saarele (nad kõik on mägised ja Vicky pole kindel, mis just selle saare nimi on... tõenäoliselt Lantau), kus oli meie ööbimiskoht - mõnetärnine noortehostel. Esimese asjana joosti karjana alla kaile ja sooritati mõnusaid 4-5-meetrisi õhulende otse kibesoolasesse 25-kraadisesse merevette. Aaaaaahhh!
Õhtul toimusid toredad seltskonnamängud.

Seltskonnas tekitas meeleolu näljane sääseparv

ning nii mõnedki jalad olid õhtu lõpuks ilusti punasetäpilised. 2. aasta omad esitasid meile Playbacki (Quan Cai), mis on improvisatsiooniline ja interaktiivne teater. Playbacki juht, Roni Iisraelist vestles pealtvaatajatega problemaatilistel teemadel ning ülejäänud PB grupp lõi selle põhjal inimkompositsiooni. Tõsiselt lahe asi, loodan sellega ka teisel poolaastal liituda.
Järgmisel hommikul kell 6, pärast kosutavat 4-tunnist und jagunesid inimesed kaheks: osad sooviga minna mäetippu vallutama, teised alla randa. Madli liitus mäetipuseltskonnaga ja ei kahetse seda otsust. Mägi oli umbes 400m kõrge, aga et sinna saada, pidi kõndima, ronima, roomama, tasakaalu hoidma ning ahmima rohkem hapnikku kui kopsud lubasid. Laurenz Austriast ja mina olime kaks esimest 1. aasta õpilast tipus! :D

(selle pildi peal on herilane ametis kiili söömisega... Tipus)

Tippu jõudes oli kogu ümbrus mattunud tihedasse (s?)uttu. Tekkis tunne, nagu meie, see väike grupp inimesi, olemegi ainsad kogu universumis ning kivine-rohune pinnas meie jalge all on lihtsalt tükk maad, mis hõljub sihitult piimjas avaruses.... AGA! ärgem mingem tobedaks ega luuleliseks. Tegime hulgaliselt grupipilte, mida on võimalik vaadata allpool.
Kuna meie hostel asus orus/mäe all, siis bussi jõudmiseks pidime ronima järjekordse kilomeetri ülesmäge, kandes seljas kogu oma 2 päeva varustust. See-eest, mida kõrgemale me jõudsime, seda nauditavamaks muutusid vaated alla lahele ja seda ümbritsevatele rohelistele mägedele. Panen pilte ka:


Vaade tipust udusele rannale. Böö.

Blokk 4! Tipus! Mina see punase näoga, kohe Steve'i (õpetaja, habemega) kõrval.












Vaade, mis avanes üsna tagasitee lõpus puude vahelt. Aaahhh! Ja päike paistis tegelikult.

Oodata ei saa... Dagöt kuulates

Tere taas!

Valisin oma ained:
eesti keel (self-taught)
prantsuse keel B HL
geograafia HL, bioloogia HL
matemaatika SL
hiina (mandariini) keel ab initio
Quan Cai (igakülgne areng): service'ist plaanin võtta Mai Po (looduskaitseala koristamine) ja lasteaias õpetamise, campus supportist esmaabi, actionist sulgpalli ja jooga, võib-olla jalgpalli, creativity'st asja nimega Art for the Non-artists ja võib-olla keraamika. :P

HL - higher level
SL - standard level

Hong Kong laiub 3 saarel: New Territories, Kowloon ja Hong Kong Island. LPC on NT-s. Eile käisime HKI-l, sõitsime trammiga 45-kraadise nurga all HK kõrgemaisse paika (The Peak) ja nautisime vaadet Victoria lahele, mägedele ja naljakatele pilvelõhkujatele. HK kõrgeim hoone on 88-korruseline ja ühe õpetaja sõnade kohaselt maailmas top 10 kõrgema hoone hulgas. Seejärel sõitsime üle lahe ning vaatasime õhtust valgus-ja lasershow'd HKI-poolsel kaldal. Muusika mängis ja pilvelõhkujad vilkusid erinevates värvides muusika taktis. :P
Täna olid basseinimängud: kajakiralli, vesivõimlemisvõistlus (meie grupp oli parim! jee!) ja veepolo (agressiivne :P). Käisime immigratsiooniametis, 20 päeva pärast saame oma ID-kaardid. Kui ma 18 saan, pean minema uut kaarti saama, jei.
Jäin täna igale poole hiljaks: hommikune koosolek tuutoriga, lõunasöök, õhtusöök... ma olen 10 minutit graafikust maas. Kõik on nii... hektiline.

Tutvusin Kaspariga Soomest. Jei! Yksi, kaksi, kolmi, nelja, viisi, kuusi, seitsene/me (pole kindel) kahteksan, yhteksan, kümmene. :D
Tshak - viska viis! (türgi keeles)
Nihao - tere (hiina keeles)
:D

















Valgusshow



















4. blokk Peak Tramis



















Victoria laht Peak'ist (sudusudusudu)

Hi, I'm Madli from...

Kolmanda päeva lõpp (1:20 öösel) ja ma olen ennast tutvustanud umbes 150 korda. Umbes sama palju tuleb seda tõenäoliselt uuesti teha. Tänase päeva nael: "Hi, I'm Madli from Hong Kong." Kaks korda. !!

Täna oli tervitustseremoonia. Direktor Stephen Codrington pidas väikese kõne ja paljud Hiina/HK õpilased esinesid. Õpilaste tervitus oli kolmes keeles: inglise, mandarini ja kanton(ese?)i keeles. Kanton(?) aka cantonese on hiina keele dialekt, mis on HK suhtluskeel. Märgid on samad, mis mandarini keelel. Igatahes, nägime dragon dance'i ja line dance'i, kogu traditsiooniline hiina kaadervärk oli väljas, tõsiselt lahe, aga pilte saab hiljem (küsin kelleltki). Hiljem tulime oma blocki (BLOCK 4 IS THE BEST, PPL) ehk majja/residentsi ja kohtusime oma tuutorgrupiga. Minu tuutorgrupp: Hayley (õpetaja, kelle korteris kohtumine toimus) - tal on nii armas tütar!, Sarah (Hiina/Austraalia, 2nd year), Simon (Hiina/Lõuna-Korea, 2nd year), Valerie (Hiina/USA, 2nd year), Calvin (HK, 2nd year, minu buddy!) + neli 1st yeari: Anna (Itaalia), Aubrey (Botswana), Chris and Fioni (both HK). Üsna informatiivne, saime Quan Cai paberid (Quan Cai - "terviklik inimene", sisaldab service'it, campus supporti, actionit ja creativityt) - sulgpall ja Ace Mandarin on samal ajal! Mää! Pärast tuutorgruppi oli meil common roomis (kuidas seda "Harry Potteris" tõlgitakse?) 2nd yearide poolt korraldet pidu, väljas toimusid naljakad mängud a la "jookse riidehunniku juurde, pane midagi suvalist selga ja lase endast pilt teha, AJA PEALE, võistkondades" ja "zip! zap! boing!". Hiljem käisin Austral külas. Ta elab 1. blokis - kõige kaugemal. Meie neljas toakaaslane Vicky saabus - lõpuks! Nüüd ma oskan kirjutada numbreid hiina tähemärkides! Ja aitäh oskan öelda. :) Kirjapilt on selline: "xie xie", aga nad hääldavad seda umbes nagu "shie shie" (oleksin kirjutanud katusega s-i, aga millegipärast hakkab ta siis bloogi postitama (??).

Tänaseks kõik, aitäh ja head ööd. Homsest (või tegelikult juba tänasest) hakkab Orientation Week, mille kohta öeldakse pigem DisOrientation Week. Ootan!

Kohal!

Ja siin ma olen. 10 Lok Wo Sha Lane, Sai Sha Road, Sha Tin, New Territories, Hong Kong. Kõik see + minu nimi ongi aadress, kuhu saata kirjutised-joonistused. ;)

Lahkumine oli kena. Natuke nutune, aga kena. Kõik oli korras enne kõnet Katrele. Inimesed, ärge olge kenad mu vastu! Koduigatsus tuleb niimoodi.
Tallinn-Helsingi lend oli lühike ja natuke ärev. Õhkutõusmise ajal näris Madli paaniliselt nätsu. Trinka, panin sulle lagritsakommi kõrvale! Helsingi lennujaamas kohtusin ärimees Alexiga Maltast, kes oli üsna sõbralik ja sisustas mu aega nii, et taipasin lennukile minna alles siis, kui tema Shanghai-lennu check-in lõppemas oli. Väikest kasvu pilusilmseid inimesi oli palju, samas oli ka suuri heledapäiseid soomlasi. Õhtusöögiks anti raviolit. Lugesin "Alkeemikut" ja vahtisin pidevalt aknast välja, sest pimenes kohutava kiirusega. Öö oli kihvt, süsimust taevas suurte helendavate tähelatakatega. Üritasin magada, kasutades selleks 3 istet, 3 patja ja 1 tekki - üsna harjumatu. Ärgates oli suur valge väljas ja hommikusöök ootas (vist juba mõnda aega :P). Maandumine oli üsna jube, kõrvad ei tahtnud rõhumuutust vastu võtta. Hong Kong oli ülalt vaadates jube lahe - mäed nagu suured rohelised põõsad teravate tippudega, nende vahel pilvelõhkujad nagu pappkarbid üksteise kõrval püsti, lahesopis kümned ja kümned laevad. Lennujaam oli nii suur, oeh! Käsipagasiga mööda koridore trampimine võttis üsna läbi. Passikontrollist läbi - ja mind ootasid Tia (US) ja Sara Lee (Eem...?) suure Li Po Chun sildiga. Edasi tulid Austra (Läti), kes mind adopteeris ehk oma first-yeariks võttis, ja Sasha (Guatemala) koos oma first-yeari Katyaga (Honduras). Kõik olid jutukad ja toredad! Ahjaa, ilm. Nagu botaanikaaias - tohutult niiske ja üle 30 kraadi sooja. Ja me sõitsime bussiga õigest peatusest mööda, nii et pidime tegema väikese 10-minutilise jalutuskäigu, mis Hong Kongi päikese käes üldsegi nii väike ei tundunud. Mm, kooli jõudes sain juba täiesti läbivettinult kallistada oma toakaaslast Amandat (Norra), kes hakkas mulle kohe aktiivselt kõike tutvustama. Toas on veel Johanna (HK) ja Vicky (first-year, pole veel saabunud, HK), igal inimesel on oma pisike ala voodi, kapi, riiuli ja lauaga. Kõik on hetkel suht OK, pole eriti midagi teha. Second-yearidel käib juba õppetöö. Homme saabub suurem ports first-yeare. Vahepeal on järjest inimesi juurde tulnud ja end tutvustanud - häbi, umbes 30-st nimest on vaevalt 6-7 meeles. Hea seegi?!

Üsna suur ärevus on sees ja mõtteid ei suuda koguda. 4.-9. september on orientation week, siis saab kõik selgeks. Loodetavasti. Tervitused madala õhuniiskusega jahedasse kodukohta!