laupäev, mai 22, 2010

Luulelised sekeldused

Täna oli mul kolm korda poevarga tunne. Esimene kord oli Lõunakeskuse uues kingapoes SHU, millesse sisenedes turvaväravad hoiatavalt piiksuma hakkasid. Läksime välja tagasi ja emps hakkas minu kotist asju ükshaaval välja võtma ja turvaväravate vahel lehvitama. Süüdlaseks osutus hiljuti Rahva Raamatust ostetud Juhan Viidingu/Jüri Üdi luulekogumik, mille turvakood tõenäoliselt korralikult deaktiveeritud polnud. Läksime siiski poodi, ostsime isegi paari jalanõusid ja ütlesime kassas olevale tädile, et me nüüd välja minnes piiksume. Ja piiksusimegi. Edasi juhtus sama asi Maksimarketis, kus pidin jälle süüdlaslikult näitama 500-leheküljelist Viidingut. Turvatöötaja jäi rahule, aga poest ostetud jäätised jäid pärast seda sabistamist ikkagi lindile. Kolmas kord oli Jaamamõisa Selveris, kus piiksuvad turvaväravad tõid pisikesest kõrvalruumist välja koguni kaks turvameest, kellest üks võttis minult raamatu ja tegi mingi aparaadiga kindlaks, et tõepoolest on raamat piiksude esilekutsuja. Kaebasin, et see raamat on täna juba mitmeid turvaväravaid aktiveerinud, mille peale turvamees teatas:
"Aga võtame ära!"
Mina sattusin ärevusse, et nüüd võetaksegi pahandusetekitajast raamat mul käest ära ja ütlesin:
"Ei, miks?!"
Turvamees sattus hetkeks segadusse, aga siis hakkas naerma ja ütles:
"Ei, turvakoodi ikka!"