kolmapäev, august 08, 2007

6nda augusti 6htust 8nda augusti 6htuni

Sedapsi. Ingliskeelne bloog, kuna suured egod tahavad ise lugeda, mis ma nende kohta kirjutasin. :P

Two more breathtaking days have passed. I will continue from where I left off. After eating at Roni's, we went to see an Israeli movie, about the radically religious Jews, 'the penguins'. The funny thing was the moment we discovered the movie had no subtitles. Woo! So Roni took over and translated the whole thing. Thankies! The movie was called 'Secrets' if I'm not mistaken. It was about a 'penguin' girl whose father was a rabi and she herself was much more interested in studying rather than getting married. Of course she already had a husband arranged for her, but she didn't take much interest in him. At the time, there was a search for the first female rabi of Israel, and in order to fit the conditions, the girl went to study in a school in Zefat, the city where there is a high 'penguin' concentration and a school for girls. Not a real one, but a year-long course. She started sharing a room with three other girls. one of them was called Michelle and she was from France. She was not happy in the school and used every oppurtunity to show it. Things may not have improved between the two girls if they hadn't been sent to an old and sick lady to supply her with food and take care of her regularly. So the girls started getting along better. Seeing the old lady so sick made Michelle come to a thought that her friend could help her. In the 'mystical' part of Judaism, there are many 'fixes' for different diseases and problems. So the two girls made a mix of several fixes and arranged different 'mystical' actions to heal her. The old lady - she was French as well - was a Catholic and not a Jew, she had come to Zefat with her husband who had then dumped her. Her son was abroad and she had no one but the girls' school to provide her things. The school wasn't too eager to do it, though, anymore, because of her religion and her situation which was not far from death because of all those health problems. During the 'fixes', the two girls started getting along better and better. Michelle got an invitation to her roommate's house over Xmas. Sleeping in the same bed with her led to something a lot more intimate. However, Michelle also liked a musicial from Zefat whom she had met some months ago. Things got difficult and dangerous for the studious girl. Sneaking out to be with Michelle, sneaking out to do the 'fixes'... eventually, they were both expelled from the school. She left, knowing she had done the best she could to help the dying lady. She now turned down her future husband and arranged a flat for herself and Michelle to live in, in a so-called 'open relationship'. However, Michelle accepted a marriage proposal from the musician. The film ended with the two girls dancing in Michelle's wedding, which symbolised forgiveness and friendship.

Moving on. Yesterday we were taken on a tour through two Jerouze (?) villages near Haifa. The Jerouze are neither Jews nor Muslims, but still more of Arab descendance. (OK unconfirmed information here... someone please check if I got it right) Although they are loyal to the state of Israel, they think it shouldn't be established until Messiah comes. They can join the army whereas the Arabs can not. The penguins either. Although in their case, it might also be lacking of the wish to do it.
We ate wonderful falafel in (like pita, but really thin) and Yam and I got one to go. We bought three IDF (Israeli Defence Forces) T-shirts and I also got a Lucky Eye necklace which broke later that evening. Anyhow, then we returned to Roni's place, talked to Amanda on the phone (wee!) and then it was time for our train to Tel Aviv. Oh, tragedy. I left a bag of clothes at Roni's and now it will be shipped to HK.
Before leaving, we sang some Alanis Morissette songs (which means Roni sang and I tried desperately not to fail at playing the guitar while trying to sing) and took goofy photos. Thanks Roni! And her sister is really cute. :)

Train to Tel Aviv. It was quite packed so I was sitting on Yam's lap, which was not appreciated by the guy next to us. He told me not to touch him while sitting there. I wrote a funny little song. Yam and I decided to perform Dana International's 'Loveboy' at some cafe. We also made a little song to the tune of Fergie's (me myself and I?), which goes sth like this:
It's popsicle, it's popsicle
And I am licking it up with you
It's wonderful, it's wonderful
How cold it is to be with you (forgot this line...almost completely)

Tel Aviv. Went on the roof of a shopping center where the Israeli towers are. There are three: a cube, a triangle and a circle. Have to ask if they symbolise anything.
Spent 3 hours in the shopping mall, Yam saw lots of friends and complained that the falafel had not been good for the stomach. In retroflex, Yam, I agree. :P
Later we went to Rotem's place. She lives in Givataim (no idea how to spell it...?) which is... somewhere in Tel Aviv, not too far from the center. I met the Israeli first-years! We went out to eat the best sabih in the universe. (there is egg and eggplant in it) The kiosk-owners spoke like soccer commentators apparently. 2-1 derby!
At 00.30 we were back at Rotem's and pretty much went to sleep I think.

This morning we went to Sheinkin, the 'hip', 'hippie' and 'funky' part of Tel Aviv. We had some nice fruitshake and heard a lecture about orgasms by a sex shop keeper. That was quite educational. The golden egg!
Afterwards, we wandered around the Carmel market (? was it) and I got a bunch of random (cheap and necessary) stuff. We had lunch with Rotem at a really popular restaurant on King George St. After another shopping mall, we headed for Jaffa, the old part of Tel Aviv, which used to be a separate town. It was amazing: buildings that date back to thousands of years ago, different tourist groups listening to their guides, wonderful seaviews... We visited an art shop owned by two Americans, spouses, who came to Israel in 1971 and opened the shop in 1973. The artist uses silk-screening technique in his art and his works are strongly related to different meaningful aspects of life in Israel, such as the army, the national anthem, the penguins, the desert... The works were nice and after hearing the story of their lives, Rotem felt semi-forced to buy a 45-sheqel miniature of two 'penguins'. Then we went to the beach, talked about the IDF and then sat down, too numb to move. We were picked up and brought to Rotem's place where we then met a guy who lives in Rotem's apt building and wants to go to HK to do his undergraduate in engineering. Yam and Rotem had a long chat with him. Now everyone is asleep and I will finish this. Additions tomorrow or the next day. We are going to a Jewish wedding! Woo! And huge thanks to Rotem for hosting us and taking us to Jaffa! Mwack!

pühapäev, august 05, 2007

Läti 2007

Üks veidi sisutihedam bloog sellestsamast Läti reisist asub siin:


Soovitan soojalt!

neljapäev, august 02, 2007

Shalom! Manish ma?


Latitude of Israel: 31º30´ North of the Equator

Longitude of Israel: 34º45´ East of Greenwich

There we go. Tegelikult on see tõenäoliselt pealinna asukoht, mina olen hetkel 2.5h Tel Avivist kirdes, kohas nimega Rosh Pinna, mis tõlkes tähendab Nurgapead. Yami (minu võõrustaja ja koolikaaslane) perel on siin mägises kahe ja poole tuhande elanikuga külakeses oma maja paksude heledatest tellistest seinte ja võlvkaartega akendega. Ma pole veel välja vaadanud, äkki on neil aknaluugid ka (aknaluugid on NII lahedad!). Kõik on ilus. Yam sai eile öösel küll peaaegu südamerabanduse, sest mu lennuk jäi pool tundi hiljaks ja lisaks passisin ma veel tund aega passikontrollisabas. Huh. Olgu, algusest peale siis.

Kõigepealt oli Läti. 5 päeva toredat põhjamaist suveilma ehk siis vihm, tuul ja päikesekillud vaheldumisi ja korraga. Olime alguses Põhja-Lätis, käisime Lielstraupes, Straupes, vb veel kusagil? ja ööbisime Saulkrastis. Hommikul päike, tuul, merevesi ja liivaaugus küpsetatud vorstikesed. Mm! Edasi jätsime hüvasti poole reisiseltskonnaga (Mae, sa oled endiselt mu kohvimagustaja nr 1! Annil on kommunaalmaksud! Ja Tiina, su Kurzeme-Kurgzeme loogika peab üsnagi edukalt paika :P) ning rändasime edasi Kurzeme poole. Mina sain reisu kaardilugeja austusväärse ameti, mis tähendas, et istusin pidevalt, nina kaardis, ja üritasin loogiliselt seletada, kuhu järgmisena minema peaks.
Meie Läti-reis koosnes turismikaardi peal olevate objektide tuvastamisest ja soovist neid külastada, kuid välja tuli ikkagi see, et rohkem oli olemas objekte, mida kaardi peale märgitud polnud, ja mõned kaardil olemasolevad asjad - Valdemarpilsi metsamuuseum näiteks - polnud siiski teps mitte olemas. What a pity.
Reisi kõrghetk oli minu jaoks avastus, et krokodillikütt Dundee prototüübi nimi oli Arvids Blumentals, ja nimi Dundee tuleb tegelikult Arvidsi sünnilinna Dundaga nimest. Aktiivne noor Arvids võttis aga ühel hetkel ette retke Austraaliasse, kus talle väga meeldima hakkas (kelle südant siis krokodillid ei vallutaks?) ja sinna ta jäigi. Njah. Dundaga tundus muidu ka väga huvitav, aga kuna me saabusime sinna õhtul kell pool kümme, siis jäid igasugu muuseumid jms külastamata.
Reisi kõrghetk number kaks (eelneb tegelikult esimesele) oli meie teise öö telkimispaik kusagil kilomeeter põhja poole asulast nimega Jurkalne. Kuna me protestisime Läti kämpingupaikade rasvaste hindade vastu, otsustasime ise endale laagripaiga otsida, ehk siis keerasime suvalisele lehmarajale, mis viis otse metsa. Õnneks oli teises otsas laagriplats ja mõnus kümne meetri kõrgune liivakallas, kust sai kaljukitsetehnikat kasutades alla rannale. Lained olid VÕIMSAD (inimese jaoks, kes on harjunud lahelainetusega), aga ilm oli nii märg ja tuuline, et kõigepealt tuli kalda peal viis minutit edasi-tagasi traavida, et üldse oleks võimalik vette minna.
Mida veel... ahjaa, taevalik kuum ja magus kakao ühes S-tähega bensukas, sarvemuuseum Vaides (Kura neeme tipu lähedal), ujumiskeeld Kolka tipus, lõunasöök Rojas (isu oli oi kui hea), naljakas liivi toit (sklandrauš?) Talsis (=enam-vähem Karjala pirukas), öised retked tillukestel pinnaseteedel kusagil lääneranniku metsades, öö autos, Durbe loss ja keraamikatöökoda (sain 50 santiimi eest katkise nokaga linnuvile :P), Riia tipptunnil, meeletud ummikud, kohtumine Austraga ja õhtusöök Lidos, lennujaam, konfiskeeritud mesi (sniff... emps, said sa ikka selle kätte?) ja lõpuks, tubli pooletunnise hilinemisega õhkutõus Tel Avivi suunas. Hilinemisega saabumine Tel Avivi, ja nüüd algab draama. Seisin kolmveerand tundi passikontrollijärjekorras (palun öelge, et kusagil peaks veel tühik olema) ning lõpuks leti juurde jõudes sadas mu pihta küsimusterahe: Which flight did you take? What is the reason for your visit? Who are you staying with in Israel? How do you know him? How long are you staying? etc etc etc. Jah, ma tean, et selline on reeglistik, aga huvitav, kas ma nägin tõesti blondi suitsiiditerroristi moodi välja? :)

Esimene päev Iisraelis nägi välja järgmine: astusime lennujaamast välja umbes poole 6 paiku. Seejärel peatusime ühe Tel Avivi pagaripoe juures ning ostsime apelsinimahla ja sooje (!) soolakringleid. Peale Yami ja tema isa olid meiega veel Roni ja Alon, kes lõpetasid äsja LPC. Kõigepealt viisimegi Aloni koju. Ta elab üsna Tel Avivi lähedal ühes linnakeses. Ta rääkis ka oma plaanidest, nimelt läheb ta ülikooli Iisraelis ja üritab hiljem lennuväkke astuda. Sõjavägi on Iisraelis muideks kohustuslik nii meestele kui naistele (jei võrdõiguslikkusele!). Aga Roni käib enne bakalaureuseõppes ära ning astub alles siis sõjaväkke. Roni elab Haifas, mis on umbes 1.5h Tel Avivist põhja pool. Seal oli meie järgmine peatus. Haifa sai alguse saksa kolonistide ehitatud väikesest külakesest, mille tuluallikaks oli sadam. Nüüd on linn laienenud läheduses kõrguvale mäeahelikule. Linnas elavad bahaj-usulised on sinna ehitanud ilusaid templeid ja hingematvalt - ahh! - ilusa aia otse mäkketõusule. Kahjuks pole mul sellest veel ühtegi pilti, aga loodetavasti jõuame me sinna tagasi. :)
Edasi jõudsime Akkosse, mis on üle tuhande aasta vanune linn. Kõndisime mereäärsetel tänavatel, käisime turul (jõudsin endale juba vesipiibu välja valida, aga osta ma seda tõenäoliselt ei saa - kotis pole ruumi :P) ja nautisime vaadet.
Rosh Pinnasse jõudsime kusagil 10 paiku hommikul. Kohtusin Yami õega, kes on professionaalne tantsija, ja kasuemaga, kes on minu arusaamade kohaselt kõige juudilikuma välimusega kogu perekonnast (ehk siis tumedate lokkis juustega.. ülejäänud pere on peaaegu blond :P). Sõime hommikust ja seejärel magasime kella viieni. Sõime jälle (see fraas hakkab vist üsna tihti korduma:P) ja läksime seejärel alla kaubanduskeskusesse Yami sõbrannale külla (ta töötab seal ühes lahedas vidinapoes). Edasi käisime Yami vanaema pool, kes rääkis muideks üsna head inglise keelt. Joonistasin talle Euroopa kaardi, näitasin, kus Eesti asub ja rääkisin Eesti peamistest ekspordiartiklitest (millegipärast on mul tunne, et ma ületähtsustasin kala ja metsa...hmm? :P). Siis sõitsime teise külla Yami parima sõbranna poole, kuhu lõpuks laekus veel hulk inimesi. Natuke naljakas oli ikkagi võhivõõraid inimesi mõlemale põsele suudelda, aga hei, see ongi ju cultural understanding. :P
Teine päev koosnes põhiliselt rannaskäigust. Käisime Galilea mere ääres - see meri, kus Jeesus vee peal kõndis. ;) Veetemperatuur oli ligi 30, õhk natuke rohkem. Tohutult mõnus! Ühest küljest oli see nagu meri, kuna lained olid tükk maad suuremad kui näiteks Pärnu rannas, teisest küljest oli tegemist ikkagi järvega, kuna vesi oli täiesti mage. Galilea merest tuleb muideks kogu Iisraeli joogivesi.
Viimane tegevus täna ehk reede õhtul oli sabatiõhtusöök pereringis savta (vanaema) pool. Panin tähele, et menüü polnud kuigi traditsiooniline (traditsioonilise all pean silmas kohalikest toiduainetest valmistatud toite), vaid õhtusöögilaual olid esindatud mitme piirkonna köögid: itaalia, kreeka, saksa, hiina... väga põnev. Ja kindlasti sõin ma liiga palju (mis on siin olles üsna tüüpiline...inimesed naudivad söömist:P).
Oeh... päevane lainetega võitlemine väsitas korralikult ära. Poen nüüd mõningase ingliskeelse ajalooteemalise kirjandusega põhku, et homne pikk ja palav päev edukalt ja mitte väga segadusse sattudes vastu pidada.
Loodan, et ka Eesti ilmad augustis paremuse poole pööravad - parem vananaistesuvi kui üldse mitte mingit suve. :)

Kubiot, betzevo shoko
omer tsavat aval hudei Marocco...
(Dana Internationali uus hitt "Loveboy". Jah, ta on siin VÄGA populaarne!)