pühapäev, juuni 10, 2007

Eestis siis

Ongi vsjoo selle LPC esimese aastaga. 28. mail kell seitseteist midagi puutusin juba Eestimaa püha pinda oma itaalia keeles täis soditud hiina ketsidega. 28-kraadine leitsak pidi peaaegu hinge seest välja võtma. Kurat, valetan. 40 kraadi selles lennujaamahoones oli hoopis see, mis südame natuke LIIGA kiiresti lööma pani. Tänusõnad ka Tallinna lennujaama personalile. Lennujaamas on KAKS pagasilinti ja ikka pandi Leedust tulnud pagas sinna, kus ekraan ütles Copenhagen ja vastupidi. :)

Kodusolemisest ka natuke. Ilm oli alguses niru, vihma sadas ja muud sellist. Aga siis läks äkki ilusaks ja nii jäigi.
Käisin mõned korrad trennis, ainult selleks et tunda oma kehva füüsilist vormi. Kena oli muidu, Küütsi väikesed on päris suured ja aktiivsed juba. Poisid muidugi natuke rohkem kui tüdrukud, aga nii oli vist ka meiega omal ajal. Igatahes jalgpalli oli nendega täitsa vahva mängida. :)
Võistlustel käisime ka - just sellel laupäeval (09.06). No neid võistlusi sain küll täie raha (25 EEK) eest. Toimusid nad uues, A Le Coq'i spordihallis Annelinnas, nelja väljakuga saalis, kus õhk oli vist tasuline ja keegi unustas selle eest maksta. Kerli sünnipäeva puhul (PALJU ÕNNE!) sain temaga lausa kaks korda mängida ja need mängud olid küll täiesti punkt punktis. Jooksmist ja rahmeldamist oli palju. Aga tore oli. Gertuga mängus oli küll selline süldi ja taina segu tunne. Ja tegelikult ongi tore tulla võistlustele ja ainult oma trennikaaslastega mängida. Võistluste korraldajad vist mõtlesid sellele, et ma pole ammu ühegagi neist mänginud. :P

Pajuga sain kokku. Suutsin endale võidelda lausa kaks tundi tema väärtuslikust ajast mittemidagitegemise ja magamamineku vahepeal, ja kasutada seda tema kitarri (ja muidugi ka tema enda) piinamiseks. Ilus õhtu oli.

Rannas on käidud. Johnny Deppis. Vanaema sünnipäeval. Kontserdil. Kontsert oli hea - Maailmaküla festivali raames käisime kuulamas Raivo Tafenaud ja tema bändi koos Sergio Bastosega Rio de Janeirost. Mingi Tšiili tüüp mängis umbes kümmet löökpilli korraga ja soomlane oli trummidel. A-mei-sing. Sergio Bastos laulab nagu bossajumal. Kui ma kunagi suureks saan (and that is an if), lähen Ladina-Ameerikasse ja kuulan sellist muusikat 24/7 Rio tänavatel. :)

Mis veel. Kertuga sain kokku. Zavoodis. Seda peaks kordama. Mitte Zavoodis. :P

Priido sünnipäeval käisime ka. Palju emotsioone, alates sellest, et paari pooltuttavat nägin - Gajali (kes mind teadis :P) ja Gerda -, pool seltskonda oli peaaegu 40 aastat vana ja väga purjus - laual kadusid kaks korda jalad alt -, õppisin Siimu kitarri peal hulga Eesti lööklaule selgeks, Priido ise oli kusagil kõrgemas atmosfääris ja üritas täiega KEDAGI ära sebida (wink wink), ja Eestimaa sääsed oli õite maiad meie paljaste kehaosade peale. Lahkusime südaööl. Kasiinod on sõltuvusttekitavad, sünnipäevalaps. ;)

Nüüd randa. Nautigem elu, kuniks teda on ja kuniks pole tööd, s.t. teisipäevani. Adjöö!

2 kommentaari:

katrin ütles ...

õu tšikk
no me
i feel so totally left out
inglise keel võimsalt suumutab mu eesti keelt
ei twa milles asi, vb oksendamistundes

Madli ütles ...

Katrin su profiil on ju not available! Hm. Sina oled mu blogis nagunii igalpool sees. ;)