neljapäev, jaanuar 05, 2012

Externship at Grameen Foundation


For the coming ten days or so, English will become the primary language of this blog as I will be externing at Grameen Foundation in Washington, D.C. and recording my adventures here as a journal for myself as well as for the wonderful people at Burton D. Morgan Foundation who have helped make this experience happen.

The key person in my externship adventure is Ms Kate Griffin, and I would really like to thank her for giving me this opportunity. My path to her was through Kenyon's Alumni Network: she was a Kenyon student from 1995 to 1999, an International Studies major (I was that... almost). Here is a (blatant) copy-paste from the GF official website, which gives a brief overview of her academic and professional career:

Kate Griffin, Director, Solutions for the Poorest
Kate Druschel Griffin is a microfinance professional with regional experience in Asia. She currently leads GF’s initiative to reach the world’s poorest people with access to reliable business opportunities and financial management tools. She has also overseen programs in the Philippines, East Timor, and Indonesia, and led GF’s strategic expansion into China. She is currently an adjunct faculty member at Johns Hopkins School of Advanced International Studies and is a board member of Women Advancing Microfinance International. Previously, Kate focused on microfinance policy and poverty measurement tools at the IRIS Center at the University of Maryland. A Mandarin Chinese speaker, Kate holds an MA in International Development from American University and a BA from Kenyon College.
(source: GrameenFoundation.org)

This introduction got me really excited, because Ms Griffin a) went to Kenyon b) led GF's expansion into China, and c) is a Mandarin speaker! In addition to this information, the Kenyon Career Network informed me about which Special Interest groups Ms Griffin is willing to mentor, and I happen to belong to all of them. :) At that point I knew that Grameen Foundation was the externship I wanted. This wish was fairly quickly transformed into a real plan with the help of Kenyon's Career Development Center, a big thank you to them as well!
Here is a short video of Ms Griffin talking about the Solutions for the Poorest program in the Philippines, India and Indonesia.

Important point that I picked up on: Although GF is all about providing technology solutions for the poorest, it also stresses the importance of the people and their ability to make this new technology help them. There needs to be education both about the safety and security measures that go along with bank account information, as well as financial education.

Grameen Foundation was founded by Alex Counts in 1997 with a seed grant of $6,000USD by Muhammad Yunus. GF's mission is, "To enable the poor, especially the poorest, to create a world without poverty." The way GF goes about making this mission statement reality is through continued innovation and social entrepreneurship. It supports microfinance (MFI) institutions around the world through funds and technological assistance. Today, Grameen Foundation has grown to a leading international humanitarian organization with an annual budget of approximately $25 million. Its technology projects include:
* the Mobile Technology for Community Health (MOTECH) initiative in Ghana
* the Community Knowledge Worker initiative in Uganda
* the Mobile Money initiative in Kenya

There are many ways Grameen Foundation reaches out to MFIs. Some of them include:
- Help them find financing, either through loan-guarantee programs (Growth Guarantees) or direct funding (Pioneer Fund)
- Improve their IT systems, through Mifos, its open-source MIS software
- Ensure that their staff are as productive as possible, through services and consulting provided by its Human Capital Center
- Measure whether their efforts are reaching the poor, though its Progress out of Poverty Index (PPI)
(Source: Wikipedia)

After this little introduction, I now provide the agenda which I received today by e-mail from Ms Griffin.

Extern week at Grameen Foundation – Jan. 9-13, 2012

Monday, January 9
8:00am Solutions for the Poorest Team Meeting
9:00am Office tour, set up (Chris, Operations)
9:30am Introduction to GF – Kate Griffin, Director, Solutions for the Poorest (SfP)
10:00am Join meeting with Kate and Julia Arnold, Program Associate, SfP
12:00pm Lunch with Kate, joined by Kimberly Davies, Program Asssociate, SfP’s Microsavings Initiative
1-1:30 pm Discuss MicroLead Proposal project with Kate
1:30 – 1:50pm Meet with Jimmy Harris (Social Performance Team – SPMC)
2-2:20pm Meet with Stephanie Simpson (Capital Markets Team – CMAC)
2:30-2:50pm Meet with Maria Luque (Human Capital Team – HCC)

Tuesday, January 10
12:00pm Join Africa Coordination Call with Kate
1:00pm Join MicroLead Proposal team call with Kate
2:00pm Meet with Jacqueline Wiseman, Development Department
Thursday, January 12
9:00am Join ACSI Bi-weekly call with Kate and Microsavings Initiative team
11:00am Join call with MEDA on SEEP Network Practitioner Learning Program

Projects to Complete:
Conduct research and create brief write up on the country of Rwanda to contribute to a large proposal (MicroLead proposal).
Help Development Department with mailings and filings (Friday, January 13)

I can't wait to get started! Monday seems to be the busiest day, with meetings from 8AM until 3PM. I hope I won't be completely overwhelmed! But it promises to be a really exciting day with a tour around the office, an official introduction of GF by Ms Griffin, and meetings with leaders of several teams within GF. Tuesday and Thursday seem to represent the international cooperative spirit of GF as the meetings that I will be attending are all described as "calls," implying distance. Finally I'm excited to see that besides shadowing Ms Griffin, I will also be able to give my little contribution to the work of GF by conducting a bit of research and helping out at the Development Department.

Since this is my first time doing an externship, I am not really sure how to prepare for it. I think a good thing to do for starters would be to try and verbalize my goals for this week:
1) Get to know the inner workings of a fairly large international NGO, the day-to-day work and how the different departments function together;
2) Learn about the strengths and limitations of social entrepreneurship;
3) Be active and ask good questions! (this is a reminder to myself as I tend to be more of a passive listener and sometimes a bit timid when it comes to asking questions)

In addition to these goals, over this week I am trying to find answers to some of the following questions:
How does GF identify the critical areas in which the Foundation's work could have most impact?
How long does this process take, and how much involvement (help/guidance) is there on the side of the target country's government?
Does this involvement differ by country?
GF has an annual budget of $25 million. Where does this money come from? Has the funding been affected by the economic recession?

Mostly, I am just looking forward to being inside an NGO and seeing what it is all about. A senior at an American college with a major in Modern Languages and a foreign passport, I am interested in ways I could put my language skills and energy into good use. I know that apart from languages, I have few other 'concrete' skills - the beauty of a liberal arts degree -, but I assume most skills are actually obtained while working, so I hope that these almost-four years at Kenyon have prepared me well. :)

Counting down until January 9th... Stay tuned!

neljapäev, detsember 22, 2011

Talv kodus


Seekordne reis koju oli hirmus pikk. Algas see juba laupäeval, 17. detsembril, mil lahkusin Ffej'i auto tagaistmel Kenyonist, suundudes Idarannikule. Sama päeva õhtul olime Joega New Yorgis, kus veetsime öö Joe venna Nicki korteris Brooklynis. Joe on üks mu parimatest Kenyoni-sõpradest ja muuhulgas suurepärane laulja. Astusime laupäeva õhtul ka Joe vanematekodust läbi, kus meid toideti küpsistega ja meile demonstreeriti korteri remontimise võlusid. Tema vanemad on mõlemad kunstiinimesed: isa on lastekirjanik ning ema jazzpianist ja -laulja. Joe ema Tina rääkis meile toreda loo sellest, kuidas ta kohtus Francis Ford Coppola tütre Sofia Coppolaga, kes olevat väga kiuslik ema. Ei mingit aukartust. :)

Pühapäeval käisime Joega NYC Hiinalinnas suupisteid ehk dim sum'i söömas. Siis läksime tagasi Brooklynisse, kus Nicki korterikaaslane Will (kellega mind seob Kenyoni ansambel nimega the Stairwells) korraldas väikse lindistamissessiooni. Kutsutud oli veel üks endine "stairwell," Elizabeth Hofmann. Leiutasime harmooniaid Willi omakirjutatud lugudele, millest Will plaanib teha jõulualbumi oma perekonnale. Kahjuks sain ma jääda vaid kahe laulu lindistamise ajaks, kuna mul oli vaja õigeks ajaks jõuda JFK-sse ja oma lennule.

Seekordne lennukogemus osutus üsna erakorraliseks. Kuuetunnine lend New Yorgist Dublinisse kulges valdavalt turbulentsi tähe all. Isegi kohvi ja teed ei pakutud. Need loetud minutid, mil lennuk EI rappunud oleks lausa võinud valjuhääldis ära mainida. Näiteks järgnevalt: "Dear passengers, as we are currently NOT experiencing turbulence, we advise you to unbuckle your seatbelts and go to the bathroom while you can!"

Dublinist rändasin kohe edasi Suurbritanniasse. Inglismaa oli vihmane - nagu oligi arvata. Megabus tõi mind õhtuks Londonisse, kus ööbisin LPC-st tuttava Ruari pool. Järgmise päeva veetsin Annasilvia ja Tate Moderni seltsis. Sellest etapist on isegi fotomaterjali natuke:
Püha Pauluse katedraal ja "Occupy London" laager

Panoraamvõte, kus peal jällegi Püha Paulus, Thames'i jõgi, Londoni sild kui ka üks arhitektuuri tippsaavutus, mille nimi mul kahjuks meelest läks... asub ta igatahes pildi paremas servas :)

Karneval H&M'is

Püha Paulus kesk linnamöllu

Ja nii oligi. Kolmapäeva hommikul olin ilusti Lutonis, kus kohtusin juhuslikult kahe Kenyoni õpilasega, kes on mõlemad vahetusaastal, üks New Yorgis, teine Inglismaal. Lennukis tutvusin noormehega Narvast, kes oli jube elevil, et saab koju. Kahjuks peeti teda "ärakulunud passi" pärast üsna pikalt lennujaamas kinni. Aga nägin teda pärast Tallinna Bussijaamas, jätkamas oma teekonda itta. :)

Ilus on talvel kodus olla. Loodetavasti saab kõik kallid näod ka üle vaadatud. Ja lootus püsib, et ka lõputöö saab järgmise kahe nädala jooksul valmis kirjutatud. Eks paistab... :) Ilusaid pühi!

esmaspäev, august 30, 2010

Suundumas parematele jahimaadele...

... ehk tsensori kullipilgu alt ära.

Minu uus kodu asub aadressil orangemoments.wordpress.com - juba varsti peaks sinna laekuma esimesed teated mandariinide mailt :)

kolmapäev, august 25, 2010

Viimaseid päevi

Tere jälle! Kuna Hiinas on blogspot.com karmilt ära keelatud, siis sellesse blogisse järgneva aasta jooksul kirjanduslikus mõttes suurt juurde ei tule. Aga sinna paremal asuvasse muusikamängijasse võite ikka vahepeal kiigata - loodetavasti nad selle vidina koduleheküljele (www.reverbnation.com) mind ikka lubavad. :)

Aga suvest siis ka üht-teist. Üsna sportlik on olnud teine. Reisimist on samuti olnud, nii Eesti-sisest commute'i Karksi-Nuia ja Tartu vahel kui ka kogu Baltikumi hõlmavat trippimist. Juunikuu möödus Elmari juures rohides, kõblates, lõigates, naksutades, istutades... ja muidugi kõige selle juures laterdades. Vestlused kõikusid seinast seina, alustades nippidest, kuidas edukamalt päikest võtta, lõpetades täpsete juhistega, millised on kõige tervislikumad tegevused last oodates. Juulikuus pidin minema Margo talu triatlonile, aga lõpuks sai mindud hoopis UWC Eesti Ühingu kokkutulekule kuhugi metsamajja Põlva (?) maakonnas. Väga äge üritus oli, loodetavasti järgmisel aastal tuleb rohkem rahvast kohale. Hakkasin juulist ka autokoolis käima. Valisin e-kooli ning õppisin teooriat omal käel, mis osutus alguses arvatust keerukamaks, kuid küllaldase harjutamise ja targemate inimeste käest küsimise järel lahenesid ka kõige keerukamad probleemid. Nüüd on siis autokooli tunnistus käes, vaid ARK-i sõidueksam on tegemata. Aeg on pandud sellel reedel kella 9.15-ks, nii et võib pöidlaid pihus hoida.


Katsetan piltide panemisel millegi uuega. Üritan panna siia linki minu suvepiltide albumile Facebook'is ja loodan, et sellele on võimalik ka siitkaudu ligi pääseda. Eks kommenteerige, siis kui ei pääse, tuleb hakata neid ükshaaval üles jebima.

http://www.facebook.com/album.php?aid=481291&id=518820502&l=417c2142f0


Veel viimaseid päevi teie lähedal asuvana
Madli

(sain inspiratsiooni Kata loomingulistest allakirjutamistest)

laupäev, mai 22, 2010

Luulelised sekeldused

Täna oli mul kolm korda poevarga tunne. Esimene kord oli Lõunakeskuse uues kingapoes SHU, millesse sisenedes turvaväravad hoiatavalt piiksuma hakkasid. Läksime välja tagasi ja emps hakkas minu kotist asju ükshaaval välja võtma ja turvaväravate vahel lehvitama. Süüdlaseks osutus hiljuti Rahva Raamatust ostetud Juhan Viidingu/Jüri Üdi luulekogumik, mille turvakood tõenäoliselt korralikult deaktiveeritud polnud. Läksime siiski poodi, ostsime isegi paari jalanõusid ja ütlesime kassas olevale tädile, et me nüüd välja minnes piiksume. Ja piiksusimegi. Edasi juhtus sama asi Maksimarketis, kus pidin jälle süüdlaslikult näitama 500-leheküljelist Viidingut. Turvatöötaja jäi rahule, aga poest ostetud jäätised jäid pärast seda sabistamist ikkagi lindile. Kolmas kord oli Jaamamõisa Selveris, kus piiksuvad turvaväravad tõid pisikesest kõrvalruumist välja koguni kaks turvameest, kellest üks võttis minult raamatu ja tegi mingi aparaadiga kindlaks, et tõepoolest on raamat piiksude esilekutsuja. Kaebasin, et see raamat on täna juba mitmeid turvaväravaid aktiveerinud, mille peale turvamees teatas:
"Aga võtame ära!"
Mina sattusin ärevusse, et nüüd võetaksegi pahandusetekitajast raamat mul käest ära ja ütlesin:
"Ei, miks?!"
Turvamees sattus hetkeks segadusse, aga siis hakkas naerma ja ütles:
"Ei, turvakoodi ikka!"

laupäev, aprill 17, 2010

Chamber Singers Tour 2010

45 minuti pärast tuleb Skype'i kolme murtud ribiga Annasilvia, aga sinnamaani kavatsen ma (lõpuks!) kirjutada Kenyoni kammerkoori kevadturneest. Kõigepealt meie marsruut:


View Kenyon Chamber Singers Tour 2010 in a larger map


Saturday, March 6, 2010 - 7:30 p.m.
Allisonville Christian Church
7701 Allisonville Road
Indianapolis, IN 46250
(Free will offering)

Väga armas väike kirik puust laepaneelide ja laeakendega. Sisekujundus oli huvitav, traditsioonilise pikliku või ristikujulise plaani asemel meenutas altariruum teatrisaali, kus pingid ümbritsevad poolringikujuliselt lava. Heli oli kõrge lae tõttu üsna hea ja kontsert, kuigi esimene, läks suuremate äpardusteta. Kõigile lauljatele olid leitud võõrustajad, nii et pärast kontserti toimus samas ruumis, kus meile eelnevalt õhtusööki serveeriti, suur kohtumis-ja tutvumissessioon. Ameerika kirikud on vägagi multifunktsionaalsed ja neis on palju lisaruume ürituste korraldamiseks. Väga paljud inimesed, eriti väikestes linnades ja külades, on koguduseliikmed. Enamik meie võõrustajaid olidki sellesama kiriku koguduse liikmed. Mina sattusin Marcie, punapäise esimese kursuse üliõpilasega ühte punti, ja meie võõrustajateks oli üks meeldiv vanapaar, kelle keskmiseks vanuseks julgeksin pakkuda vähemalt 75. Nad olid mõlemad väga jutukad ja me saime teada, et mees on hambaarst ja naine on kunstnik, aga ta tegeleb ka käsitööga. Hommikusöögiks saime õlist tilkuvat peekonit, praemuna ja võiga röstsaia - väga paljude ameeriklaste meelishommikusöök. Praemuna ja röstsai on minu jaoks talutav, aga peekoni järele mul hommikuti eriti isu küll ei ole. Sõin siiski oma kaks viilu ära, sest esiteks on nii viisakas ja teiseks oli meie eelmise päeva õhtusöök kell viis, nii et viimasest söögikorrast oli kuskil neliteist tundi.


Sunday, March 7, 2010 - 7:00 p.m.
Hope United Church of Christ
Corner of Tamm and Eichelberger
St. Louis, MO 63109

Saint Louis't kutsutakse tema asukoha tõttu Gateway to the West ("värav Läände") ja neil on ka sellekohane mälestusmärk, mis asub Mississippi jõe kaldal. Tegemist on kuskil 200 meetri kõrguse metallist kaarega, mis näeb välja järgmine:

Autor: Soumitra Biswas

Saint Louis jääb kõigile kammerlauljatele igaveseks meelde kui reisi kõige dramaatilisem päev. Üks meie liikmetest murdis nimelt oma jalaluu. Olukord oli üsna süütu, me olime just lõunasöögilt tagasi jõudnud, buss seisis teeservas, inimesed tegid teeäärses pargis pilte. Ühel pildil tuli kõigil teeselda kaamera poole tormamist ja hüppamist. Enamik inimesi jooksid, kuid hüppama siiski ei hakanud, kaks inimest aga hüppasid üksteisele sisse, üks nii õnnetult teisele otsa, et juhtuski jalaluumurd. Õnneks oli meie bussi juurest üle tee kohe üks piirkonnahaigla, kuhu jalaluumurruga tüdruk koheselt ka viidi. Kiirabi tuli irooniliselt kusagil kaugelt, nii et neil läks kohalejõudmise peale kusagil 15 minutit. Selle õnnetusega lõppes selle tüdruku turnee, ta jäi meist Saint Louis'isse maha, kust ta vanemad mõni päev hiljem ta Gambier'i viisid.


Monday, March 8 - 5:00 p.m.
Newman Recital Hall in the Gittinger Music Building
College of the Ozarks
Pt. Lookout, MO 65726

Presbüterlik College of the Ozarks (http://www.cofo.edu) on absoluutselt teistmoodi kui Kenyon. Kuigi tegemist on erakooliga, ei pea ükski sealne õpilane õppemaksu või elamiskulusid maksma, vaid teenib need töötamisega tasa. Kuna Poin Lookout on väike maakoht, on paljud sealsed tööd peaaegu talutööd. Koolis on palju õpilasi, kes on kogu oma elu elanud kooli lähistel, paljud on pärit samast maakonnast, kus kool ise asub. Kooli missioon on võimaldada kolledžiharidust majanduslike raskustega perekondadest pärit noortele.

"The College of the Ozarks began as a dream. In 1905, young Presbyterian missionary James Forsythe was assigned to serve the region that encompassed Sparta, Mansfield, and Forsyth, Missouri. When he arrived, he saw that the young people in that region were in desperate need of education. Forsythe expressed to the Missouri Synod of the Presbyterian Church his dream of a school that would provide a quality, Christian education to young people who would, in exchange, work to help the school operate." (http://www.cofo.edu/history.asp)

Koolis pakutakse järgnevaid erialasid:

Accounting
Agriculture
Art
Biology
Business Administration
Chemistry
Communication Arts
Computer Sciences
Criminal Justice
Culinary Arts
Dietetics
Education
English
Family and Consumer Sciences
Foreign Languages
Graphic Arts
History
Hotel and Restaurant Management
Mass Communications
Mathematics-Physics
Military Science
Music
Nursing
Philosophy and Religion
Physical Education
Political Science
Psychology
Sociology
Technology
Theatre

(http://www.cofo.edu/acadDept.asp)

Võrdluseks Kenyoni erialad:

African Diaspora Studies
American Studies
Anthropology
Art
Art History
Asian Studies
Biochemistry
Biology
Center for the Study of American Democracy
Chemistry
Classics
Dance and Drama
Economics
English
Environmental Studies
History
Integrated Program in Humane Studies
International Studies
Law and Society
Mathematics
Modern Languages
and Literatures

Molecular Biology
Music
Neuroscience
Philosophy
Physics
Political Science
Psychology
Public Policy
Religious Studies
Scientific Computing
Sociology
Women's and Gender Studies

(http://www.kenyon.edu/departments.xml)

Nagu näha, on C of O akadeemiline programm palju praktilisema suunaga. Ja nagu Kenyonis lähevad paljud kolmandal kursusel välismaale, nii käib enamik C of O õpilasi praktikal.
C of O oli väga huvitav, meie kontsert võeti väga hästi vastu ja hiljem näitasid mõned C of O koori lauljad meile linnakut. Kirikus löödi muidugi kohe laul lahti ja juhtumisi olid mõned neist tuttavad ühe lauluga meie programmist (Eric Whitacre, "Lux Aurumque") ning väärt oleks mainida, et see laul on minu absoluutne lemmik, eriti kirikus laulmiseks. Siin on üks YouTube'i video, kus Whitacre ise dirigeerib:



Sellel ööl ööbisime lähedalasuvas hostelis, millest mingeid erilisi mälestusi ei jäänud, välja arvatud üle tee asuvad teised hostelid, mis sarnanesid lõbustuspargi atraktsioonidele. Läheduses oli ka üks theme park (temaatiline lõbustuspark) jäämäge rammiva elusuuruses Titanicuga. Piirkond ise oli üsnagi inimtühi ja kõhedusttekitav oma mahajäetuses.


Tuesday, March 9, 2010 - 7:00 p.m.
Christ Episcopal Church
509 Scott Street
Little Rock, AR 72201
For information call: 501-375-2342 www.christchurchlr.org

Little Rockis saime paar tundi ringi jalutada ja kuna me olime juba piisavalt kaugel lõunas, otsustas allakirjutanu omal teksad jalast ajada ja oma valgeid jalakesi lõõskavale päikesele näidata. Väga mõnus oli. Kontsert oli hea, kahtlemata parim akustika siiamaani. Eesti kirikutele sarnanev piklik kõrge laega lööv suunas heli hästi ja tekitas mõnusa kajaefekti. Minu ja mu tolle õhtu paarilise Joanna võõrustajaks oli üks meeldiv vanem daam, kes viis meid koju oma uhkesse Lõuna stiilis häärberisse, andis meile kuuma teed ja lasi meil kell 11 magama minna - paradiis! Hommikusöögiks olid muffinid ja taaskord tee, mis on iga kammerlaulja meelisjook pärast nelja kontserdiõhtut.


Wednesday, March 10, 2010 - 8:00 p.m.
Bettersworth Auditorium at Lee Hall
Mississippi State University
Starkville, MS 39762

Kõige hullem akustika üldse! Olime hiiglaslikus auditooriumis, mille lava kasutatakse kindlasti ka teatrilavana. Meid ümbritsevad kardinad sõid iga viimse kui kajaraasukese, nii et meil polnud õrna aimuga, kuidas me kõlame. MissState'i ülikoolilinnak oli seevastu väga äge, kohe oli näha, et tegemist on ligi 20-tuhande üliõpilasega kooliga: hiiglaslik ameerika jalgpalli staadium, hiiglaslikud koolihooned, Student Union hoone poodide ja Starbucksiga (!)... Kõik viitab sellele, et koolil on ressurssi. Minu, Lizi ja Eliza võõrustajateks olid noored MissState'i õppejõud, mõlemad creative writing ehk loomingulise kirjutamise (?) kateedris, mõlemad lahked ja jutukad. Saime taaskord enne südaööd magama, mis oli väga meeldiv. Tegemist oli siiski viienda päevaga, me olime kõik väsinud ja tolle õhtu kontsert polnud kõige parem. Aga toredad võõrustajad tegid kogu olukorra tublisti meeldivamaks.

Thursday, March 11, 2010 - 6:30 p.m.
First Presbyterian Church, Franklin
101 Legends Club Lane
Franklin, TN 37069

Kontsert oli üsna elamustevaene, aga võõrustajad jäid meelde! Taaskord vanem abielupaar, mõlemad Lõunast pärit, aga mees oli oma sõnade kohaselt nooruses perekonna must lammas, kuna ta ei pooldanud rassieralduspoliitikat. Autos, teel nende majja, küsisin ma neilt, kas nad on ka kaua Franklinis elanud ja sain vastuseks, et mitte eriti kaua, kuskil 10-15 aastat. Minu küsimuse peale, et kus nad eelnevalt elasid, sain ma vastuseks kusagil kümme erinevat kohanime: selgus, et mehe näol on tegemist endise FBI agendiga! Väga põnev. Naine oli üsnagi traditsiooniline Lõuna koduperenaine, kes uskus, et tüdrukuid ei huvita sõjajutud ja ajalugu ning et tee peaks alati sisaldama jääkuubikuid. Haritud naisterahvaste ja koorilauljatena olime mina ja Joanna kindlalt mõlema arvamuse vastu, aga midagi välja ütlema ei hakanud. Jääkuubikud valasin ma siiski kraanikaussi.

Friday, March 12, 2010 - 5:00 p.m.
St. Francis in the Fields Episcopal Church
(sponsored by the Kentucky Country Day School)
6710 Wolf Pen Branch Road
Louisville, KY 40241

Altariruum oli suurepärane ja kuna kontsert algas kell 5, siis saime me "Lux Aurumque't" laulda õhtupäikese viimaste kiirte valguses. :)

reede, aprill 16, 2010

Hei!

Kooli lõpuni on jäänud vähem kui neli nädalat! Sellel rindel läheb kõik hästi, aga tahaks juba koju... Ja marutavat Emajõge näha. Hiinalinn on õnneks üsna turvalises kõrguses, aga kahju neist inimestest, kes juba emigreeruma on pidanud. Vaatasin postimees.ee-st mingeid pilte, kus bikiinides tibid jalgupidi ühekraadises vees olid - huhuu, see on kindlalt hullem kui suvine Põhja-Jäämeri!

Jooksen järgmisel pühapäeval poolmaratoni - 21 kilomeetrit. Siiamaani on mu kõige pikem jooks olnud kuskil 15km, mis võttis ligikaudu poolteist tundi. Seda arvesse võttes ennustan oma lõpuajaks natuke üle kahe tunni (jooksueksperdid, mida teie arvate?). Jooks algab hommikul kell 9, mil ei tohiks veel eriti kuum olla. Viimasetel nädalatel on Gambier'i ilm olnud üsnagi muljetavaldav, s.t. kuum - 25 kraadi ja päikesepaisteline (eelmisel pühapäeval sain ma väljas olemisest aasta esimese päikesepõletuse!). Olen üritanud ülepäeviti jooksmas käia, aga kogu eelmise nädala vaevas mind seletamatu põlvevalu või pigem valus põlv, mis lõpetas valutamise alles pärast 3-kilomeetrist soojendusjooksu, millest osa oli järsk mäkketõus. Vorm on enam-vähem (mitte hullem kui suvel), peaasi et põlveke vastu peaks.

Ups, mulle tuli külaline, kes tahab kitarri mängida. Loodetavasti tuleb enne kojujõudmist veel üks blogi! Pöidlad pihku...