Talv kodus

Seekordne reis koju oli hirmus pikk. Algas see juba laupäeval, 17. detsembril, mil lahkusin Ffej'i auto tagaistmel Kenyonist, suundudes Idarannikule. Sama päeva õhtul olime Joega New Yorgis, kus veetsime öö Joe venna Nicki korteris Brooklynis. Joe on üks mu parimatest Kenyoni-sõpradest ja muuhulgas suurepärane laulja. Astusime laupäeva õhtul ka Joe vanematekodust läbi, kus meid toideti küpsistega ja meile demonstreeriti korteri remontimise võlusid. Tema vanemad on mõlemad kunstiinimesed: isa on lastekirjanik ning ema jazzpianist ja -laulja. Joe ema Tina rääkis meile toreda loo sellest, kuidas ta kohtus Francis Ford Coppola tütre Sofia Coppolaga, kes olevat väga kiuslik ema. Ei mingit aukartust. :)

Pühapäeval käisime Joega NYC Hiinalinnas suupisteid ehk dim sum'i söömas. Siis läksime tagasi Brooklynisse, kus Nicki korterikaaslane Will (kellega mind seob Kenyoni ansambel nimega the Stairwells) korraldas väikse lindistamissessiooni. Kutsutud oli veel üks endine "stairwell," Elizabeth Hofmann. Leiutasime harmooniaid Willi omakirjutatud lugudele, millest Will plaanib teha jõulualbumi oma perekonnale. Kahjuks sain ma jääda vaid kahe laulu lindistamise ajaks, kuna mul oli vaja õigeks ajaks jõuda JFK-sse ja oma lennule.

Seekordne lennukogemus osutus üsna erakorraliseks. Kuuetunnine lend New Yorgist Dublinisse kulges valdavalt turbulentsi tähe all. Isegi kohvi ja teed ei pakutud. Need loetud minutid, mil lennuk EI rappunud oleks lausa võinud valjuhääldis ära mainida. Näiteks järgnevalt: "Dear passengers, as we are currently NOT experiencing turbulence, we advise you to unbuckle your seatbelts and go to the bathroom while you can!"

Dublinist rändasin kohe edasi Suurbritanniasse. Inglismaa oli vihmane - nagu oligi arvata. Megabus tõi mind õhtuks Londonisse, kus ööbisin LPC-st tuttava Ruari pool. Järgmise päeva veetsin Annasilvia ja Tate Moderni seltsis. Sellest etapist on isegi fotomaterjali natuke:

Püha Pauluse katedraal ja "Occupy London" laager

Panoraamvõte, kus peal jällegi Püha Paulus, Thames'i jõgi, Londoni sild kui ka üks arhitektuuri tippsaavutus, mille nimi mul kahjuks meelest läks... asub ta igatahes pildi paremas servas :)

Karneval H&M'is

Püha Paulus kesk linnamöllu

Ja nii oligi. Kolmapäeva hommikul olin ilusti Lutonis, kus kohtusin juhuslikult kahe Kenyoni õpilasega, kes on mõlemad vahetusaastal, üks New Yorgis, teine Inglismaal. Lennukis tutvusin noormehega Narvast, kes oli jube elevil, et saab koju. Kahjuks peeti teda "ärakulunud passi" pärast üsna pikalt lennujaamas kinni. Aga nägin teda pärast Tallinna Bussijaamas, jätkamas oma teekonda itta. :)

Ilus on talvel kodus olla. Loodetavasti saab kõik kallid näod ka üle vaadatud. Ja lootus püsib, et ka lõputöö saab järgmise kahe nädala jooksul valmis kirjutatud. Eks paistab... :) Ilusaid pühi!