Ehk siis tundsin vajadust natuke blogitseda. Kõik läheb ikka vaikselt oma rada pidi, avaldused USA koolidesse on nüüd kõik saadet', viimase hetke Financial Aid dokumentide saatmisega sai ka veel päris palju nalja. Pidin sama käiguga veel oma eelmise aasta toakaaslasele tema VISA kaardi saatma, mis äkki minu nimele LPC-sse saabus. Ja mitte lihtsalt posti panema, vaid 150HKD maksma ja KIIRPOSTIGA saatma, kuna oli tema parasjagu Vietnamis ja tahtis kaks päeva hiljem Kambodžasse startida, aga kuna pangakaarti polnud, siis elas ta lihtsalt äsjaleitud tuttavate kulul ja maalis mulle e-mailis koledaid kujutluspilte sellest, kuidas ta kusagil Vietnami ja Kambodža piiril kraavis elab ja tagasi Pekingisse sõitmiseks raha palub. Nõustusin lõpuks selle õnnetu kaardi talle saatma ja olin rahul, et lõpuks miski mind postkontorisse minema sundis: FA vaja ju ka posti panna. Võtsin siis kõik oma dokumendid, aga kuna kandideerin seitsmesse kooli, siis oli kõigest vaja ju seitse koopiat teha. Tegin koopiad ja jaotasin ümbrikesse, aga iga kooli FA-le oli vaja kirjutada kõigi teiste koolide nimed, kuhu kandideerin. Mõtlesin, et küll jõuan MTR-is (metroo) seda teha, aga ei jõudnud, rääkisin hoopis Sanjaga juttu. Jõudsime postkontori juurde umbes poole viie paiku ja mul oli hea rahulik olla, et küll jõuab kõik asjad ära teha, postkontor pannakse alles kell viis kinni. Siis tuli jube avastus: jätsin aadressi, kuhu Amanda pangakaart saata, LPC-sse! Jooksuga tagasi MTR-i, viiesajameetrine ülesmäge-sprint, valvurilt laenatud jalgratas, et tagasi neljandasse majja jõuda (block 4 really IS that far away!) ja kõige kallim takso tagasi Sunshine'i, mis ma kunagi võtnud olen - 27 HKD läks (tavaliselt läheb see sõit umbes 18). Jõudsin täpselt 5-ks tagasi postkontorisse, kus just sulgema hakati. Jooksin huilates leti juurde ja sain lõpuks ikkagi oma kaardi ära saata. Ostsin hunniku marke ja Sanja tuli ümbrikega, Ana Paola oli ka seal, niisiis hakkasime kõik kolmekesi aadresse ja marke ümbrikele kleepima. Lõbus veerandtunnike ja FA oligi teele saadetud!
Käisin eelmisel nädalal protestimas. FARC, Colombia n-ö 'rahvaarmee', mis loodi mitukümmend aastat tagasi tõepoolest rahva kaitseks, on nüüd muutunud colombialaste õudusunenäoks. Organisatsioon teenib raha narkootikumide kasvatamise ja ekspordiga, mille tarvis terroriseerivad FARCi liikmed sageli maakohtade elanikke, ajades neid nende maalt välja, et seal igasugu taimed kasvama panna. Selle terrori vastu protestimiseks korraldas grupp Colombia noori vaikse demonstratsiooni, eesmärgiga õhutada Colombia valitsust FARCi korrale kutsuma ning mõista hukka FARCi liikmete teod. LPC-kad läksid kambakesi, igaüks rahvuslipuga oma riiki esindamas, Hong Kongi Centralisse ning moodustasid protestialal vaikides istumisringi. CNN tuli kah meid kaema ja jõudsime seetõttu isegi kohalikesse uudistesse. Sama üritus toimus üle maailma veel paljudes riikides. Loodame, et meedia võimendusest on abi ja sõnum jõuab kohale!
Ahjaa, kui ma seal parasjagu Eesti lipuga ringi vehkisin, tuli üks tüsedamapoolne punaste juuste ja habemega lühike mees minu juurde ja küsis, kas ma olen Eestist. Vastasin, ise üsna positiivselt üllatunud, et jah, olen küll, ja imestasin, kuidas ta Eesti lippu teab. Tuli välja et on lätlane, kes teeb vahetusaastat HK Babtist U-s. Kutsusin ta kohe Talkasse ka.
All baltic people in HK, unite! :)No mas sequestros
No mas mentiras
No mas muertes
No mas FARC
!
Pannkoogiõhtu kunagi 4 aastat tagasi :)
