Talveseiklus vol 2

Niisiis, istusime kummalisse eiteakust v2ljailmunud autobussi heas lootuses, et 2kki j6uab, kui yldse j6uab t2na 6htuks Hanoisse. Autobussijuht n2htavasti selle p2rast nii palju ei muretsenud: meie viiekesi pluss kaks kohalikku koormaks, tiirutas ta l6pmatult mxxda Lang Soni t2navaid, arusaadavalt otsides rohkem inimesi, kes Hanoisse tahaksid minna. Tund tiirutamist ja neli inimest hiljem olime valmis Lang Sonist lahkuma. Enne soovis Anna WC-sse minna ja ka Igorile meenus, et ta pole Hong Kongist ehk siis eelnevast hommikust saadik ennast kergendanud, niisiis ootasime veel viis minutit, aga keda see enam tapab, kui juba tund aega oodatud on. :P

Vietnami elanike p6hiline transpordiviis on mootorratas/motopeed/jalgratas. Vanalinna kitsad t2navad on pidevalt umbes tuututavatest kaherattalistest. Teeyletamine on t2iesti harjumuse kysimus, nagu pea ees vettehyppamine. Esimene kord on hirmus, edaspidi toimub k6ik automaatselt: kiire vaade vasakule, esimene samm teele, lased mootorratturitel endast m6lemalt poolt mxxduda, ootad, kuni voolu tekib sekundiline tyhik, teed veel paar kiiret sammu, kiire vaade paremale, ja samasuguse taktikaga edasi. Esimesel pilgul v6imatuna tunduv ylesanne on tegelikult samm-sammult t2iesti lahendatav. Hindade p2rast kauplemine on teine v2ga iseloomulik asi Vietnamile (ja mitte ainult - igal pool Kagu-Aasias on edukas shoppamine k6nekunsti kysimus). Alustatakse kolmekordsete hindadega, n2iteks 2000-3000D v22rt pirukas on alguses alati 10 000D, kust me ta kohe kiirelt 1000 peale kukutame, et siis 2500D peal m6lemaid pooli rahuldava kokkuleppeni j6uda. Muidugi olen blondijuukselise turistina tohutult t6mmata saanud, aga mis seal ikka. T2navakaubanduse toetamise vastu pole mul ausalt midagi, v2hemalt l2heb k6ik otse tootjale. :)

Vietnam, Vietnam. 19. sajandil prantslaste poolt koloniseeritud riigis toimus pidev v6itlus imperialistidega, mis v2ljendus 20. sajandi alguse tohutus kommunismivaimustuses. II m/s l6pus s6disid vietnamlased nii Prantsusmaa kui Jaapani vastu ning m6ned aastad hiljem sidus riigipea Ngo Dinh Diem oma lapsukese USAga, mis osutus riigile saatuslikuks, vallandus yle 20 aasta pikkune s6da, mille l6puks oli Vietnam ysna laastatud. P2rast seda pxxrasid kaks riiki vastastikku yksteisele selja ning Vietnamis l6i 6itsele kommunism. Kommunistlik partei on v6imul praegugi, ent parteisiseselt ei suudeta otsusele j6uda, kas tahetakse riigile rohkem majanduslikku vabadust anda v6i peaks k6ik olema ilusti riigi kontrolli all. Tulemus: Kagu-Aasia majanduslik hiigelhype on Vietnamis ainult ysa 6rnalt n2ha - pealinn Hanoi on kyll suur ja t2is pooleliolevaid ehitisi, ent ylej22nud riik on siiski primaar- ja sekundaarsektoris veel.

Puhkuseks soovitan Vietnami soojalt! Ainult Hanois ei tasu yle kolme p2eva olla, kui myrataluvus v2ike - hommikul kella 6-7 paiku hakkab kellegi t2di teadustajah22l yle kogu vanalinna vietnamikeelseid uudiseid h6ikama. Samal ajal hakkavad ka sadade mootorrataste mootorid p6risema ja pasunad txrtsuma. Saime retseptsioonist teada, et see hommikune teadustamine on vajalik info, mis vaja linnaosale teatavaks teha, ja kuna enamik inimesi t6en2oliselt hommikuti televiisorit-raadiot lahti ei tee, siis edastatakse teave valjuh22ldi abil. N2iteks yhel hommikul plaaniti kogu linnaosas paariks tunniks elekter 2ra v6tta. Nojah, v2ga armas muidugi, aga kui ikka puhkusel olles keegi sind hommikul kell 6 valjuh22ldiga yles ajab, tekib tahtmine midagi kellegi pihta visata kyll. :)

(Jõudsin vahepeal HK-i tagasi, täpitähed jee!)

Veetsime ühe päeva Halong Bay's, mis on ilusa ilmaga lausa paradiis, aga kahjuks tol päeval päikest pilve tagant välja ei tulnudki. Pärast neljatunnist bussisõitu asusime ümber paadile, mis viis meid paari kilomeetri kaugusele rannikust, merest väljaulatuvate hiiglaslike kaljude juurde. Kaljude sees olid kõrged koopad, stalaktiite ja stalagmiite täis. *vaatab järele, kummad laest ripnevad* Ahaa, Laurenzil oli õigus. 'Tits hang.' :)
Halong Bay koopad on märgistet 'World Heritage Site', mis tähendab, et idee poolest on nad muinsuskaitse all, aga kohalikud on sellegipoolest kõik koopad igatpidi neoonlampe täis riputanud ja loonud jalutusrajad niimoodi, et vasakul ja paremal on stalagmiidiid lausa käeulatuses - patsuta aga nagu koera nina. Väidetavalt aga pole see nende moodustiste 'tervisele' üldse hea ning paneb nende kasvu kinni. See on Halong Bay koobastes mitmes kohas juba juhtunud ning TIIDID on pealt pruuniks tõmbunud. Muidugi pole see kohalike süü rohkem kui kellegi muu - nemad teenivad lihtsalt oma igapäevast elamist. Aga mõnda asjalikku loodus- või muinsuskaitsemeest oleks küll sinna vaja.

J6ulu-v6i-mis-iganes-vaheaeg

Heihopsti!



Kuu aega tagasi otsustasime Annasilviaga, et meie j6uluvaheaeg peab mxxduma reisides. Ja teate, mis - t2pselt nii juhtuski. T2iesti uskumatuna tunduv fakt on see, et hetkel istun ma Hanoi, Vietnami pealinna vanas kvartalis Blue Sky International Youth Hostelis ja kasutan nende tasuta internetti. Kaks korrust ylevalpool lesivad voodis kolm laiska eurooplast Stefan, Laurenz ja Igor, vastavalt Makedooniast, Austriast ja Bosniast. R66mustav on teada, et oleme viiekesi kaheses toas ja saame xxmaja 3.5USD eest. Imelik. Misasi on Imelik? Nimi on Imelik! Nyyd siis meie uskumatust teekonnast pikemalt.



Lahkusime HK-st esmasp2eva varahommikul rongiga. Pooleteise tunni p2rast olime Guanzhous, kus Igoril 6nnestus esimese asjana oma mobiiltelefon rongi unustada. Sel ajal, kui vaeseke yritas k6iki turvameetmeid trotsides tagasi rongi juurde j6uda, istume meie ylej22nud rongijaama ees suures hallis kuhja seljakottide otsas ja tegime pilte yksteisest v6imsaid 6hkuhyppeid sooritamas. 6nneks leidis Igor oma telefoni, me hiivasime oma reisipaunad selga ja suundusime metroosse. S6itsime kesklinna, kus k6ndisime natuke aega mxxda t2navaid ja astusime sisse igale poole, kuhu v6imalik. Yonexi reketid ei maksa Hiinas peaaegu mitte midagi, aga mul on v2ike kahtlus nende autentsuse suhtes. :) Edasi kylastasime yhte budistlikku pagoodi ja s6ime l6unat kohalikus taimetoidurestoranis. Siis oli aeg edasi liikuda, nimelt j2rgmisse rongijaama, kust rong meid Nan Ningi toimetama pidi. Meid pandi istuma hiiglaslikku ja rahvast t2is ooteruumi number kaheksa, kus n2gime kampa hiina rokkmuusikuid vms - pikkade mustade juuste, t2toveeringute ja nahkriietega. Mingil hetkel teadustati valjuh22ldist midagi hiina keeles ja kogu rahvamass hakkas liikuma, osad yhes, teised teises suunas. M6ne aja p2rast voolusuund yhtlustus ja me m6istsime, et m6istatuslik teade k2is rongi v2ljumisplatvormi kohta, mis oli, nagu v2lja tuli, kuskil suure rongijaama teises otsas. Niisiis haarasime taaskord oma pagasi ja suundusime yldise massiga oma rongi poole. Overnight train t2hendas, et igas vagunis oli kahe vaheseina vahel kaks kolmekorruselist narivoodit, yks wc ja yks kuumaveetank. P2ris l6bus ja minu jaoks esmakordne kogemus. Olles kuulnud piisavalt lugusid xistest rahakoti- ja dokumentide kadumisest, otsustasin lihtsalt oma seljakoti otsas magada, mis ei osutunudki k6ige hullemaks kogemuseks. J2rgmisel hommikul kell 5.30 olime Nan Ningis, kus ostsime esimese asjana rongipiletid Ping Xiangi, oma j2rgmisesse sihtpunkti. Seej2rel asusime avastusretkele mxxda kesklinna t2navaid ning leidsime yhe kohaliku restorani, kus Anna ja minu suurep2rased survival hiina keele oskused m2ngu tulid ja meid k6iki n2ljasurmast p22stsid. :D
Kuna Laurenz v6ttis oma lendava taldriku HK-st kaasa, otsustasime igas oma peatuspaigas v2hemalt yhe korra seda lennutada. Nan Ningis osutus suurep2raseks kohaks rongijaamaesine hiiglaslik v2ljak, mis hommikul 7 paiku suhteliselt inimestevaene oli. V6i ehk yritasid inimesed meid, veidraid 'tulnukaid', lihtsalt v2ltida. Igaljuhul kell 8.00 olime taaskord rongi peal ja keskp2eva paiku 60 000 elanikuga Ping Xiangis, kus polnud t6epoolest mitte midagi teha - linn oli inimtyhi nagu need k6rbelinnad Metsikus L22nes, kus on ainult yks t2nav, mida mxxda ei liigu miski muu peale kuivanud rohurullide. Saime takso 50 yuani eest Hiina-Vietnami piirile Friendhip Passi, kust k6ndisime yle piiri (muidugi vastavaid dokumente n2idates jms ja 2rgem unustagem lendavat taldrikut immigratsiooniputka ees). See oli punkt, kus tundsin ennast korraks ysna ebamugavalt, sest meie t2helepanu ja rahakottide eest v6istlesid korraga 5 erinevat autojuhti, kes k6ik seletasid, kuidas nad 10 dollari eest meid k6iki yhte autosse mahutavad ja j2rgmisesse sihtpunkti viivad. L6puks otsustasime t2iesti hirmunult yhe ametlikuma v2ljan2gemisega takso kasuks, mille juht, nagu tee peal teada saime, absoluutselt s6idusuunadest jms tyhjast-t2hjast absoluutselt ei hoolinud. J6udes Lang Soni (vms.. meelest l2inud), n6udis ta meilt lisaks rohkem raha, kui alguses kokku lepitud oli. Muideks, Vietnami rahayhik on elegantse nimega DONG ja yks USD on v22rt umbes 16 000 DONGi. :P Niisiis, olime Lang Sonis, v2idetavalt rahvusvahelise panga peav2rava ees, aga seesamunegi peav2rav oli kahtlaselt lukus ja l2hedalasuv ATM absoluutselt vietnamikeelne. Niisiis olime suhteliselt DONGitud ja meeleheitel keset Lang Soni, kui 2kki yks t2iesti suvaline mootorrattur ajas oma masina meile kylje alla ja kysis, kas meil on minibussi vaja. Tule taevas appi! Kuidas neil selliste asjade peale NII hea nina on?! Igal juhul oli kahe minuti p2rast minibuss pangav2rava ees ja meie 60 yuaani eest nina pealt selle sees. Mis seal ikka - Hanoisse!!

Kirjutaks ka j2rgnevast kolmest p2evast, aga yks kannatamatu bosnialane istub mu selja taga ja ootab oma 6igust tasuta internetile. Sest nagu silt ytleb, "20 minutes if some waiting please thank you!"
:)
Bao bao ja nautige j6ule!!