www.fotoalbum.ee
kasutaja: madel

Üritan varsti kõik pildid üles saada. :)

Special memories

Kaks kallist punast ja üks kallis hall
+ tore Meelis ja tema kitkutud kanade foobia :)









"Otsi kohta, kus sa saad... ja piilu!"








Mäletate, mis meid ühendab? ;)










Katkend kaksikutest + veel midagi :P









Külmkapireklaam :D








Suur aitäh alljärgnevaile:

Jaanika
Kristel
Kerli
Brita
Gertu
Katz
Merili
Liisu
Marek
Martin
Obe
Tauri
Tiina
Karl
Margo
Meelis

Väga erilised tänud: trennikad ja Tarmo. Nüüd mul on, mida lastelastele näidata. :)

I'll be there for you
Cause you're there for me, too.

-----------

Ja lisaks. Kõik need inimesed, kes on alati nii mõistvad ja toetavad ja nemad ise, olenemata asjaoludest:

Kertu (very special K. Sina ise oled muinasjutt.)
Paju (kitarr. luule. phäh, intelligent! :P)
Priido (uu... icky!)
Marko (küla nobuim mees)
Katrin (millal me jälle koos laulame?)
AnniMae (saatusekaaslased... & Ida-Virumaa forever!)
Sugulased (sugulased!)
Üllar (Üllari nimel!)
D4

Fun in the a.m.

"Uu, kas ma pean nüüd poseerima või?"













Üritame olla...








... ja sellised oleme me tegelikult.










Mittemidagiütlev mina.









Andsin oma parima... "Mrmmmhhh!"










... aga Katrinil tulid pilusilmad paremini välja!










Madli: "Me ei näe teineteist neli kuud."
Katrin: "Ma tean!"






Muahh. Lahe oli!

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus

Pühapäev, 20. august 2006 kell 08.17. Varsti tuleb tööle minna.

Kristel: "Oi! Ma plekkisin mõlki!"

Rahva palvel

Pagan. Ühe pildi ülespanemine võttis nii kaua aega, et hetkel peate leppima selle ühe kaadriga 4-st identsest, v.a. Üllari naeratuse kerge hääbumine lõpupoole. :P

Nüüd lõunaks salatit tegema ja siis väikese hilinemisega tööle. Üllari nimel, et suur hilinemine ei tuleks! :P

1/2 augustit veel

Pärast Ida-Virumaad on olnud töö. Ja töö. Eelmisel nädalal alustasime stabiilse 12 tunniga päevas, lõpus kiskus 15 peale. Meie eest siiski hoolitseti: ühed tõid süüa, teised riideid jne. :D

Haiglane on see, et mulle meeldis see nädal, tundub, et rohkemgi kui mõni (mõttetu?) puhkusenädal. Haiglane on see, et kell 7 hommikul pole raske tõusta. Haiglane on olla mõne inimesega koos 24/7 ja mitte lõplikult ära pöörata. :P Let's do this again sometime?

15. august sõitsin maale. Aahh. Paradiis vms. Urmas pani katust, meie Heleniga (6-aastane onutütar) lõime naelu. Nii armas, kuidas tirts mul iga viimane kui hetk sabas jõlkus. :) Kusjuures meenutab mind ennast selles vanuses. Kuigi ma olin tiba eraklikum ja suutsin vahepeal endale ka ise tegevust leida. Helen tahab, et pidevalt oleks keegi või muidu on tal igav. Suutsin tal oma 20 korda kopsu üle maksa ajada. :P Näiteks sellega, et ei viitsinud temaga Barbie'dega mängida või siis, kui tal põrandat pestes liiga lõbusaks läks. Helari (peaaegu 3a) tegi nonstop midagi põnevat, näiteks sõi ära 5 toorest õuna ja oiii siis lekkis pükstes päev otsa. :P

Urmas läks lastega neljap. õhtul minema, nautisin vabadust. Tegin katusel pilte, korjasin pimedas kurke, käisin koeraga lennuväljal jooksmas. Lapsepõlve tunne tekkis. Reedel ujusin üle järve ja tagasi - põnev! :P Astusin ema jalajälgedes, või noh, ujusin tema kiiluvees - tema sai ka noorena selle trikiga maha. Korjasin ära herned, oad, sibulad ja küüslaugud ning piinasin koera digikaga... Lasin teadvusel puhata ning võtsin tardasendeid kuumal kummi- ja bituumenkatusel palava päikese käes.

Flames to dust
Lovers to friends
Why do all good things come to an end?