Oh kooliaeg, oh kooliaeg

Esmaspäevast hakkab jälle pihta. Ootan juba, kuigi hetkel on jubedam jetlag peal. Kell on kaksteist öösel ja ma lõpetasin just lahtipakendamise. Kuradi palju asju oli ikka. Sättisime Juliaga toa niimoodi, et voodid ja lauad on seina ääres ja keskel on suur vaba ruum. Olen rahul! Saan vist homme muusikapoodi minna, kitarrile istumisaluse osta ja vb ka selle kruvi ära panna, mille külge tegelikult kitarririhm pannakse (mitte kaela ülemisse otsa, nagu ta mul praegu on). Ja poodi oleks kah vaja minna, Caples'is (minu uus 9-kordne kodu) pole nimelt laualampe. Puuduvad ka rätik, šampoon ja dušigeel. Muidu on normaalne mööbel: voodi, kirjutuslaud, suur riidekapp ja kummut.

OK, hetkel ei suuda eriti rohkem millestki kirjutada. Uni ajab visalt ligi. Homme hommikul tuleb vist väike hommikujooks ka, kui Joe suudab kell 9 üles ärgata. :)

Kass installeeritud

Pärast lendu kirjutab piloot raporti, kuhu märgib vead.
Mehaanikud loevad raportit, parandavad vead ära ja kirjutavad sama paberi alumisse ossa, mida nad on teinud, ning piloot saab raporti tagasi, et valmistuda järgmiseks lennuks.
Siin on mõned tõelised, registreeritud vigaderaportid, mille on kirjutanud Quantase piloodid ja vastanud mehaanikud. Quantas on muide ainuke suurem lennufirma, kus ei ole juhtunud ühtegi tõsist õnnetust.

P = probleem, piloodi kirjutatud V = vastus mehaanikult

P: peaaegu peaks ära vahetama vasaku poole sisemise ratta
V: olen peaaegu ära vahetanud vasaku poole sisemise ratta

P: proovilend läks hästi, välja arvatud see, et automaatne maandumine oli pisut kõva
V: sellele lennukile ei ole mingit automaatset maandumissüsteemi installeeritudki

P: propeller nr.2 ei saa piisavalt määret
V: kõik on korras propeller nr.2 määrdega, propelleritel nr.1, 3 ja 4 on määrdeviga

P: juhikabiinis on midagi lahti
V: juhikabiinis on midagi kinni pandud

P: surnud putukad esiklaasil
V: elusad putukad on tagavaraks laos

P: autopiloot teeb, et lennuk kukub 200 jalga siis kui lennukõrgus lukustada
V: ei saa maa peal seda probleemi taasluua

P: märk lekkimisest parema poole maandumistelikul
V: märk eemaldatud

P: uskumatult kõva müra salongis
V: müra on reguleeritud rohkem usutavale tasemele

P: kahtlustan, et esiklaasis on pragu
V: kahtlustan, et sul on õigus

P: puudub mootor nr.3
V: mootor leitud paremal tiival pärast lühikest otsimist

P: lennuk käitub naljakalt V: lennukile on antud korraldus ennast kokku võtta, lennata korralikult ja olla tõsisem

P: radar mõmiseb
V: radar ümberprogrammeeritud rääkima

P: hiir juhikabiinis
V: kass installeeritud

Riime aastast 2003 (8. klassi maailmavalu)

tänapäev on militaarne
idas rahu kapillaarne
aatompomm on aktuaalne
bush ja sõbrad populaarsed
sõda neile printsipaalne
näljahädad sekundaarsed
telesarjad triviaalsed
riigimehed familiaarsed
miski pole siin normaalne
laulja pole musikaalne
välimus on tal primaarne
see ei ole ain’t lokaalne
kehamüük on meil globaalne
talje olgu minimaalne
puusad aga maksimaalsed
“näljuta end maniakaalselt,
siis sa oled ideaalne”-
mõtteviis on kriminaalne
pole individuaalne
köita ainult visuaalselt
kui võid suhelda verbaalselt

18. august 2003 Pollis

Vahelihase venitus teeb invaliidiks

Misasja... ma ei saa Jänese blogisse enam sisse. Jänes?

Sain eelmisel laupäeval Columbusest lennukile, sõin sõbrannaga Chicago lennujaama Mongolian Grillis lahkumislõunasöögi ning võtsin seejärel põhjanaba kaudu suuna Euroopa mandrile. Huvitav, Chicago-Stockholmi lend kestis ainult 7h 45min, kas see tuleneb sellest õhumasside liikumisest? Teistpidi on palju pikem lend. Jõudsin ainult ühe hiinakeelse filmi ära vaadata, natuke magada ja siis oma ameerika jaapanlasest naabritariga veidi juttu rääkida kui olimegi Stockholmis. Kell oli umbes pool kaheksa ja minu lend oli kell kaks pärastlõunal, niisiis otsustasin rändama minna. Ostsin endale hirmkalli Arlanda ekspressi pileti (edasi-tagasi 240SEK), jätsin suuremad kompsud 30 SEKi eest lukuga kappi ning sõitsin kesklinna. Sealt kõndisin üle silla vanalinna ning uitasin kuutõbiselt mööda kitsaid munakivitänavaid. Riia-tunne tekkis kohati. Ühel hetkel tundsin, et palavik hakkab tõusma - külmavärinad ja peavalu - ning põgenesin külmapoolse seenevihma eest ühte pisikesse kohvikusse varjule. Ostsin chai'd vanalinnale kohase hinna eest ning istusin selle taga pool tunnikest, kirjutades igasugu tol hetkel vajalikke asju kaasavõetud ajaloo kaustikusse kaasa. Kell 11 läksin Nobeli muuseumi uudistama, seal oli väljapanek tsensuurist. Hiinast ja nende Internetiterrorist oli muidugi palju juttu, aga ka Birmast, USA-st, Venemaast jne. Siis otsustasin tagasi minna, kuna ikka oli külm ja kuidagi udune olla. Tagasi üle silla, Arlanda ekspressi peale ja olingi lennujaamas. Lennust palju mälestusi ei ole, magasin vist. Riias ei tulnud kohver kohale (kitarr Yuki kastis tuli õnneks ühena esimestest asjadest lindile, huhh :)), läksin kurtma ja siis selgus, et kohver jõuab alles kell 10 Riiga ja pidi sealt lennukiga Tallinna toimetatama. Ega midagi, läksin siis ainult kitarri ja käsipagasiga bussile. Oligi mugavam liigelda. Bussi peal oli kolm erinevat turismigruppi: itaallased, türklased ja sakslased. Muidugi istusin mina türklaste ja itaallaste vahepeale ning pidin kogu reisi kuulma nende omavahelisi ingliskeelseid suhtlusüritusi. Huh. Tartu sain kell 11, emps oli autoga vastas. Kell 12 vajusin magama ja ärkasin järgmisel päeval kell 14.00. Mõnus :)

Eelmine nädal oli üsna aktiivne, käisin empsi ja Anneliga jooksmas ning peaaegu iga päev Kristeli pool, kus sõime maapähklivõi ja moosiga saiu ning jõime liitrite kaupa teed (või olin see ainult mina? hmm). Lõbus oli ja nägin lõpuks Kristeli toakaaslase ka ära, keda ma nende kahe kooselatud aasta jooksul veel kohanud polnud. Et Eesti poliitikast maik suhu saada, käisin Kristeliga Euroopa Parlamenti kandideerivate erakondade esindajate debatil, mida vürtsitas oma vaheleastumistega üksikkandidaat Indrek Tarand. Neljapäeval oli Kristelil Euroopa Liidu loeng, kuhu ka väikese südamevärinaga läksin (äkki paneb võõrast nägu tähele). Hirmuks polnud põhjust ja härra Veebel ajas mind mitmeid kordi südamest naerma. Sellist eestlaslikku sarkasmi ja veel sellistes kogustes (kogu pooleteisetunnise loengu aja) pole ma ammu kogenud. Tema oli ka üks EP debati moderaatoritest ning kommenteeris muuseas pärast ühe esindaja enesetutvustust, et kui mõtted otsa saavad, võib enne ajalimiiti ka lõpetada. Ärapanija.

Nädalavahetusel käisin Anneliga Toilas koolitusel, kus mulle anti austav ülesanne hinnata peritonaaldialüüsi erinevaid lahuseid tutvustavaid plakateid. Õhtusöögi ajal võtsin osa integratsioonilauast, kus peale Anneli ja minu istusid kaks Ida-Virumaalt pärit õde, kes rääkisid valdavalt vene keeles. Anneli vastas neile samuti vene keeles ning mina püüdsin meeleheitlikult tuletada meelde oma kesist vene keele sõnavara, mis minimaalselt ka õnnestus. Valdavalt rääkisin ma ikkagi eesti keeles ja mõtlesin kogu aeg selle peale, kuidas ma tulevikus vene keele korralikult selgeks õpin (minu väike galubaaja metštaa). Laupäeval sain midagi toidumürgituse-laadset ning tahtsin äkki kõigest, mis sisse söödud, kiiremas korras lahti saada. Selle mitmekordse teostamise järel hakkasin äkki küljes meeletut valu tundma, mida lugesime algul mingiks põletikuks, aga et ta iga nüüdseks juba täiesti kadunud on, siis otsustasin ma, et tegemist oli kõhulihaste ülekoormuse tõttu tekkinud vahelihase venitusega. Peaks mainima, et see on üks ebameeldivamaid vigastusi, mis mul kunagi olnud on. Autosseistumine ja sealt väljasaamine olid mõlemad üsna piinarikkad. Püstitõusmiseks ja pikaliheitmiseks kasutasin tantsukursusel õpetatud spiraalseid liigutusi (aitäh, Kora!). But this, too, shall pass. Ja nii ongi.



Uus laul kah siin vasakut kätt.


PS minge vaatama Üliõpilasteatri etendust "Daniil Harms ehk geeniuse elu".

Seagripp

http://flutracker.rhizalabs.com/ <--- siin hoitakse seagripi levikul silma peal. Ohios on juba paar kinnitatud juhtumit: kaks kolmekümnendates meest ja üks 9-aastane poiss.

http://www.postimees.ee/?id=114180 natuke seagripi-teemalist loomingut.

Uurisin ka Läti transpordivahendite kohta, juhuks kui oma bussist maha jään. Eriliselt häid variante ei ole. Kui tahan bussi või rongiga Valka saada, pean järgmise hommikuni ootama. Ptui-ptui-ptui.

Mul ei olegi midagi tarka öelda. Panen mõned luuletused hoopis siia.



friendship
is a strange story
sometimes with no evident
beginning, it starts like a
small stream, cool and candid
then one moment you
realise
you're standing up to your
waist in water

friendship is also
a well, it is
hard work to dig it
deep enough, so that
once it stands there,
it will be yours
deep and pure
and replenishing

and friendship is like
a sunrise that brings
the world to life
it chases away away the ghosts and the
clamping cold in your bones

friendship is like many things that
we tend to take for granted
it's a tree, an ocean
an earthworm
and maybe the small toe on your
left foot

friendship is a strange story


***




I LOOKED AT YOUR PICTURES

I looked at your pictures
so many faces
so many instances of your smile

and not

you seemed so distant
yet there I was
holding you in my hands
running my fingertips across your skin
smooth and flawless
it was lacquered paper


maybe that's why I like you so much
you're the distant reality
and me the sick child
beneath the covers
looking at young birches outside my window
that sway in the wind so gracefully
when I get better, I'll climb you
I really want to

but

will you hold my weight?

KEVAD!!!!!!!!!! või isegi Eesti normide kohaselt suvi

Ja nii ongi. Kenyon College'i kevadkontsert, kus koos Knox'i maakonna sümfooniaorkestriga sai esitatud Mendelssohn'i "Elijah" ehk maakeeli vist "Eelija". Ja ülalpool siis allakirjutanu 2 minutit kuulsust. Väidetavalt kõlas hästi, nii et olen rahul. :)

Teen natuke fotoblogi viimase aja sündmustest. Näiteks laupäeval oli meil Summer Sendoff ehk kooliaasta lõpu ärasaatmispidu, mis toimub enne eksameid, kuna pärast neid on pooled inimesed läinud. Ilm oli kuum, ütleks et ligi 30 kraadi, ja päike praadis meie kauneid pigmendivaeseid kesti nii et vähe polnud. Õnneks olin ma pidevalt kaitsva päikesekreemikihi all. Aga jah, kuna ma ise pilte ei teinud, siis tuleb facebookist mõned pisikesed siia transportida.

Yukiga reede pärastlõunal

Julia (tulevane toakaaslane), Julian ja moi

Tulevane toakaaslane vasakul käel :)

Julian :)

Sel nädalal lõpevad tunnid. Reedel on mul hiina keele suuline, esmaspäevaks peab ajaloo viimane kirjand valmis olema, teisipäeval on hiina keele kirjalik, järgmisel reedel ehk 8. mail on programmeerimine. Laupäeval lennukileeeeee. :)

Olge toredad. Ja VARSTI näeme. Tegelt ka.

Ahjaa. Professor Bai on mu MLL advisor (maakeeli: ühe mu peaeriala juhendaja)!!!!! BIG DEAL!!!! :D

Kevadvaheaeg!!

Hurraa!! Pärast eelmise nädala eksamihullust on linnakus ja minu peas lõpuks rahu ja vaikus. Ja akna taga on kolmas märtsikuu päev lõpule jõudmas, jäiselt ja tuulevaikselt. Sellel nädalavahetusel tegin oma UWC rahvuskomitee heaks natuke tööd ja lugesin kandidaatide avaldusi. Kandideerijaid oli seekord 112 - rohkem kui 40 inimest ühele kohale! Super! Jõudsin 112-st esseest läbi lugeda 112-27=87, siis andsin alla. Õnneks tegid ka ülejäänud 14-15 inimest tublit tööd ja praeguseks on välja selgitatud 12 edasipääsejat + 2 "varumeest". Üldiselt olen edasipääsenute valikuga rahul, pole midagi öelda. :)

Vaatasin eile ameeriklaste tehtud filmi eestlaste laulva revolutsiooni kohta: "The Singing Revolution". Ja ütlen ausalt, väga hästi tehtud dokumentaal, dramaatiline, põnev ja faktiderohke. Intervjueeritakse paljusid tolleaegseid EMS, RR ja Iseseisvuspartei juhte ja üldse palju olulisi tegelasi ning räägitakse lühidalt ka EV esmakordsest tekkimisest. Kõik poliitikud nägid 20 aastat tagasi nii noored välja! :P

Muideks, Anu, kui sa seda loed, siis kindlasti meili mulle. Seda filmi peaks sa LPC-s näitama - ma arvan, et see on huvitav ka neile, kes Eesti ajaloost palju ei tea. Ma võiks sulle ühe koopia siit saata. Kas teil on reedeõhtuse filmi traditsioon ikka veel jõus?

Mida ma veel rääkida oskan. Reedel lähen Philadelphiasse - toakaaslasele Vickyle külla. Esmaspäeval liigun sealt edasi Bostonisse, Susanile ja Lily'le külla. Edasi Browni, LPC-katele külla. Oi rõõmu. :)

Ma panin siia blogisse ka ühe widgeti, kus kõik mu lindistet laulud. Esimene laul on muideks uus, alles eelmisest reedest. Sõbranna Lily kirjutet sõnad, panen siia üles ka.

I fell for you like rain

I fell for you like cold Chicago snow

I fell for you like an old woman pushing on a cane

When she saw the shooting stars go

And then

I fell for you like the wind on a city block

I fell for you like a child learning how to walk

I fell for you like a butterfly from a cocoon

I fell for you like the sun in the afternoon

I fell for you like a curtain across a stage

I fell for you like a new dictionary page

I fell for you like a pine tree in a storm

I fell for you like a card tower losing form.

I fell for you like Atlantis into the sea

I fell for you like the Dow in the thirties

I fell for you like the twin towers of New York

I fell for you like Boston when Manny quit work

I fell for you like a girl in her mother’s high heels

I fell for you like a toddler on four-wheels

I fell for you like an angel from silent skies

I fell for you like an exile out of disguise

I fell for you like I fell into the world when my mother bore me

I fell for you like my cheek fell into your coat

I fell for you like we fell off the bridge on the count of three

I fell for you like my words fell into the poem I wrote