You know you've been to an international school when...

Päris selline ma veel ei ole... Aga mõned asjad peavad paika küll :)

1) You can't answer the question: "Where are you from?"
2) You speak two (or more) languages but can't spell in any of them.
3) You flew before you could walk.
4) You have a passport, but no driver's license.
5) You run into someone you know at every airport
6) You have a time zone map next to your telephone.
7) Your life story uses the phrase "Then we went to..." five times (or six, or seven times...).
8) You speak with authority on the quality of airline travel.
9) National Geographic (OR THE TRAVEL CHANNEL) makes you homesick.
10) You read the international section before the comics.
11) You live at school, work in the tropics, and go home for vacation.
12) You don't know where home is.
13) You sort your friends by continent.
14) Your second major is in a foreign language you already speak.
15) You realize it really is a small world, after all.
16) You feel that multiple passports would be appropriate.
17) You watch a movie set in a 'foreign country', and you know what the nationals are really saying into the camera.
18) Rain on a tile patio - or a corrugated metal roof - is one of the most wonderful sounds in the world.
19) You haggle with the checkout clerk for a lower price.
20) Your wardrobe can only handle two seasons: wet and dry.
21) Your high school memories include those days that school was canceled due to tear gas, riots, demonstrations, or bomb threats.
22) You get back to the states and seriously cannot remember the currency exchange
23) You think VISA is a document stamped in your passport, and not a plastic card you carry in your wallet.
24) You automatically take off your shoes as soon as you get home.
25) Your dorm room/apartment/living room looks a little like a museum with all the "exotic" things you have around.
26) Half of your phone calls are unintelligible to those around you.
27) You go to Pizza Hut or Wendy's and you wonder why there's no chili sauce.
28) You know the geography of the rest of the world, but you don't know the geography of your own country.
29) You have best friends in 5 different countries.
30) It takes 24 hours to reach home in a plane
31) You can only call your parents at 8am and 8pm
32) You never really use a seatbelt
33) School trips meant going to a different country
34) Your high school football team had to play against itself.. if it had one
35) When you were in middle school you could walk into a bar and order a drink without being questioned
36) You got sick a lot and often had food poisoning
37) It wasn't unusual to find a lizard or cockroach in your house
38) You got to go home twice a year ...thats if you're lucky
39) Home almost felt like a museum
40) You are a pro packer, or at least have done it many times
41) Living out of a suitcase, you find, has its pros
42) You bump into your old teachers all the time
43) Family photos you sent every year took months to arrive and often were in front of some exotic statue or endangered animal no one has heard of
44) Your check from your parents takes a month to reach you
45) Talking to your school office and getting signatures from your parents is a week-long event
46) When you return to the States you are overwhelmed with the number of choices in a grocery store ( I stood by the chocolate syrup for about 20 min. because there was a whole row)
47) You literally have real friends (not facebook friends) from different schools all over the nation on your friends list
48) Everyone had a 'staff'; maid, house cleaner, driver and babysitter
49) Most of the 1st graders have cell phones
50) You get excited when a relative sends a video tape of regular TV with commercials.. its in ENGLISH!
51) There was only one grocery store.. usually at the embassy that resembled the ones at home.
52) Once you get home you miss your adopted home and vice versa
53) You are never content in one place, be it city, state or country for long. You're a mover.
54) You never had a job until you reached college
55) Blackouts are quite common, yet after a while no one seemed to notice and sometimes you would find yourself doing homework to the light of your phone or flashlight
56) Class reunions.. are not at your old school.. not even close
57) Police, imported from a different country, guard your school...carrying machine guns
58) you know everyone else in this group, because he/she went to school with one of your friends
59) Your passport has more stamps than a post office
60) When the power cuts out and you sit there wondering when the generator is going to kick on... only then you realize there is no generator
61) When you carry converters because you actually realize there are different types of outlets
62) When people give you funny looks because you are a gold or platinum elite member of your airlines
63) When you constantly feel like you have to catch up with TV programs, actors and other people or songs you are not familiar with
64) You don't think its strange that you haven't talked to your best friend in a while because you know you will always have a unique bond
65) You wake up in one country thinking you are in another
66) You don't feel at home at home anymore
67) When a friend talks about their dreams of traveling to across the world to a secluded country and you can give them all the best restaurants and places to visit. You're like the traveler guidebook.
68) You don't even bother to change your watch when traveling
69) You hate subtitles because you know there is someone that can make an accurate translation.. you!
70) When you have little or no contact with he locals but are best friends with people across the globe
71) When you think everyone else is a foreigner in a county foreign to you
72) When something unusual happens and it just doesn't seem to phase you as being something unordinary
73) You speak many broken languages at once when you are drunk
74) When your friends take you to an 'ethnic' restaurant as a joke and you can read the menu, order food for them and actually stomach the meal
75) When you start introducing yourself followed by your country of origin....
76) Your yearbooks are all different; made of fabrics known to that area and have stuff like elephants on them. Its your favorite keepsake.
77) Famous people like Uma Thurman went to your school and you had no idea until you researched (AES)
78)You have to change your passport because it's full... not because it's expired... and this several times during your school years
79)Paying a cop is not considered a bribe
80)You've dated people from other countries
81)You start to keep your experiences overseas to yourself because people look at you as though you are spoiled for having the opportunity to indulge in a new culture.. sad
82)You are afraid to go back to visit your school because you know no one will be there that you used to know, they all moved
83)You have the opportunity to intern at your Embassy/Commission over summer without qualifications
84)When you have free accommodation in any city you travel to around the world because some friend from the old days lives there!
85) you're scared of going 'home' because you haven't been there in so long, and changed so much, that you think people might not like you anymore
87) You have more than one driver's license, none of which are valid at home, that, or in college, you still can't drive!
88) You always have to think which side of the road to drive on

There really ARE three sides to each story, aren't there?

Njah. Sellelsamusel Jumala aastal on LPC tulvil UWC-elamusi. Kõigepealt tahetakse meil ära keelata Overnight'ide (üleöö-linnaload) võtmine (selle otsuse vastu protesteerib muidugi kogu kool ja õpilased on isegi tekitanud spetsiaalse komitee, kes tegeleb ülalnimetet kõhedusttekitava ettepaneku pareerimisega), siis tahetakse meilt ära võtta üks kahest aastalõpu pidulikust õhtusöögist, ja tagatipuks lendas koolist USA poiss, kellel kaelas mitu ahistamissüüdistust. Hoirassaa ja pudel rummi, mina küll ei tea, mida praegu pihta hakata. Ahjaa, ramadani ehk islami paastukuud teen ma ka. Ehk siis päikesetõusust päikeseloojanguni süüa ega juua ei tohi. Päris Metsik (Sirli, pean sind ikka meeles) on siin kliimas 14h järjest joomata olla. Aga ega midagi, huvitav kogemus on. Pean siiski kahetsusega teatama, et tervet kuud ma küll vastu ei kavatse pidada, kuna niigi olen tundides lössis nagu kartulikott, nüüd ei suuda ma ilma seljatoeta pingil üldse vertikaalasendis püsida. Ja Trevor (hiiglasemusklitega bioloogiaõpetaja) vaatab mind kurjal joonlauapilgul. Niisiis hakkan sellest neljapäevast jälle selgroogu toiduga toetama. Neljapäeval on muideks kaks nädalat ramadani peetud, niisiis minu ja Annasilvia ramadan on kokku üks kuu, mis tähendab, et meie paast on peetud. Aga toitu me küll jagama ei hakka. :P

HIGH SCHOOL SENIOR, lõpuks!!! Hea tunne on. Kõnnid teadja näoga ringi, annad seletusi, kuspool on ühikad, kuspool söökla (trepid on absoluutselt identsed, ainult ümbruse järgi annab navigeerida, nii et vaesed rebased satuvad söökla asemel alatihti teatriklassi), ütled kaks lauset hiina keeles ja esimese aasta mandariini abikate (ab initio) silmad lähevad pahupidi... Kõiksugu toredad asjad. :) Ja enam ei ole kartust suurte abiturientide ees, kes teavad ja oskavad kõike ja panevad sind ainult siis tähele, kui tõesti vaja on või kui sa midagi ERITI lolli ütled. :)

Minu selle aasta Quan Cai nimekiri:
Service: Caritas Tai Wai
Sellest tahaks küll pikemalt rääkida. Oma nime panin kirja täiesti juhuslikult, peaks isegi ütlema, et kogemata. Tegu on nimelt service'iga, mille käigus tegeldakse puudega lastega. Sellist kogemust mul eelnevalt olnud pole. Eelmisel aastal oli Lok Yukis kari pisikesi kolme- kuni kuueaastasi intelligentidest kisakõrisid, kes kõik eelnevalt mõne aasta inglise keelt olid õppinud ning kellega suhtlemisbarjäär üsna kiiresti kadus. Vaimne puue on minu väike hirm. Kuidas olla, mida öelda, kui laps ei reageeri, ei huvitu mängimisest või rääkimisest (keelebarjäär ka ju), üldse ma ei kujuta ette, kuidas see olla võiks. Niisiis ootan väikese kõhedusega oktoobrit, mil service algab. Aga sisimas on mul ülihea meel, et just selle service'iga seotud olen. See alusetu hirm peab võidetud saama.

Campus Support: too many
Campstore - suht mittemidagitegemine, ainult jõulude, China Week'i ja Project Week'i ajal on meil palju tegemist. Ja hiljem on palju küsimist ja meeldetuletamist, et väljarenditud asju tagasi saada. :P
Student Consultative Committee - mainisin vist juba seda organit, mis peaks olema ühendavaks lüliks õpilaste ja õpetajate vahel, suhtlema mõlema poolega ning vahendama õpilaste huve. Hetkel tegelemegi üleöö-linnalubade, aastalõpu õhtusöökide ja õpilaseelarvega. Tore oleks paar õmblusmasinat saada... :P
2x Student Leadership (jalg- ja sulgpall)

Action: Tüdrukute jalgpall
28 TÜDRUKUT!!! see on täpselt neli naiskonda! Uskumatu! Absoluutne fenomen! Tundub, et kõige populaarsem spordiala üldse LPC-s (sel aastal). *Särab, oh ei, LEEMENDAB uhkusest*
Sulgpall
Nii algajad kui edasijõudnud - kokku pea 30 inimest taaskord. Kogu grupi peale olen ma ainus mitte-asiaat ja üks vähestest hiina keele mitterääkijatest. Eks üritan siis sisse sulanduda ja oma tiimikaaslastega hiina keeles rääkida. Kahjuks ei suuda ma mitte alati kogu lauset hiina keelde panna, niisiis kukub välja mingi hübriidkeel, mida kohalikud kutsuvad 'chinglish'. I'm a flippin' expert.

Creativity: fotograafia
LÕPUKS! Otsustasin, et Art for Non-Artists ei annaks vist eriti midagi, samas kui fotograafias üritame õppida nii ilmutamist kui kompositsiooni jms. Ootan huviga. Meil Silaga (Küpros) tuli plaan teha sellega seoses väike heategevusprojekt, nimelt teha näitus või anda välja väike raamatuke Hong Kongi 'varjuküljest' n-ö, ehk siis üritame jõuda HK shanty town'i Sham Shui Po'sse, teha seal pilte, üritada tabada võimalikult palju kontrasti (sest seda siin leidub) ja pressida see kõik kokku mingiks väljapanekuks mingis vormis. Idee on hetkel täiesti lahtine, eks annan progressist, kui see toimuma peaks, ka teada.



Otsustasin eile õhtul, et ajakirjandus on ikkagi minu Mr Right. Et kui võimalik, siis ajakirjandus põhierialana ja hiina keel kõrvalerialana. Jee lampkompositsioonidele! Aga tegelikult oleks süvendatud Kaug-Ida õpingud ka mõte. USAs annab kindlasti miskit kombineerida. Rääkisin just täna ühe lõpetanuga, kelle selle aasta ained on järgnevad (ilma tõlketa, kuna äkki läheb miskit kaotsi, küll te mõistate):

Fiction Writing II
Geology
History of Holocaust
Abnormal psychology
Intermediate Chinese

Tere hommikust, juhus! Õnneks ei pea enne teise aasta lõppu oma põhieriala ära otsustama. Nii et palju edu. Steve pani mind mõtlema Florida State University peale. Ja endale pakkus huvi Kenyon (Kirderanniku loodeosas). Ja muidugi Brown (Rhode Island), kuna kõik armsad inimesed sattusid just sinna kokku. Kaasaarvatud ülalmainitu oma viie lambist võetud kursusega. Ameerika kolledžid on nagu rootsi laud. :)

OK. 2:25 a.m. Side lõpp. Kallistan kah (pole seda ju üsna ammu teinud).

P.S. Ostke ikka Kalevi komme! Ja kirjutage miskit. Vanaema-vanaisa, andke teada, kuidas läheb!

6nda augusti 6htust 8nda augusti 6htuni

Sedapsi. Ingliskeelne bloog, kuna suured egod tahavad ise lugeda, mis ma nende kohta kirjutasin. :P

Two more breathtaking days have passed. I will continue from where I left off. After eating at Roni's, we went to see an Israeli movie, about the radically religious Jews, 'the penguins'. The funny thing was the moment we discovered the movie had no subtitles. Woo! So Roni took over and translated the whole thing. Thankies! The movie was called 'Secrets' if I'm not mistaken. It was about a 'penguin' girl whose father was a rabi and she herself was much more interested in studying rather than getting married. Of course she already had a husband arranged for her, but she didn't take much interest in him. At the time, there was a search for the first female rabi of Israel, and in order to fit the conditions, the girl went to study in a school in Zefat, the city where there is a high 'penguin' concentration and a school for girls. Not a real one, but a year-long course. She started sharing a room with three other girls. one of them was called Michelle and she was from France. She was not happy in the school and used every oppurtunity to show it. Things may not have improved between the two girls if they hadn't been sent to an old and sick lady to supply her with food and take care of her regularly. So the girls started getting along better. Seeing the old lady so sick made Michelle come to a thought that her friend could help her. In the 'mystical' part of Judaism, there are many 'fixes' for different diseases and problems. So the two girls made a mix of several fixes and arranged different 'mystical' actions to heal her. The old lady - she was French as well - was a Catholic and not a Jew, she had come to Zefat with her husband who had then dumped her. Her son was abroad and she had no one but the girls' school to provide her things. The school wasn't too eager to do it, though, anymore, because of her religion and her situation which was not far from death because of all those health problems. During the 'fixes', the two girls started getting along better and better. Michelle got an invitation to her roommate's house over Xmas. Sleeping in the same bed with her led to something a lot more intimate. However, Michelle also liked a musicial from Zefat whom she had met some months ago. Things got difficult and dangerous for the studious girl. Sneaking out to be with Michelle, sneaking out to do the 'fixes'... eventually, they were both expelled from the school. She left, knowing she had done the best she could to help the dying lady. She now turned down her future husband and arranged a flat for herself and Michelle to live in, in a so-called 'open relationship'. However, Michelle accepted a marriage proposal from the musician. The film ended with the two girls dancing in Michelle's wedding, which symbolised forgiveness and friendship.

Moving on. Yesterday we were taken on a tour through two Jerouze (?) villages near Haifa. The Jerouze are neither Jews nor Muslims, but still more of Arab descendance. (OK unconfirmed information here... someone please check if I got it right) Although they are loyal to the state of Israel, they think it shouldn't be established until Messiah comes. They can join the army whereas the Arabs can not. The penguins either. Although in their case, it might also be lacking of the wish to do it.
We ate wonderful falafel in (like pita, but really thin) and Yam and I got one to go. We bought three IDF (Israeli Defence Forces) T-shirts and I also got a Lucky Eye necklace which broke later that evening. Anyhow, then we returned to Roni's place, talked to Amanda on the phone (wee!) and then it was time for our train to Tel Aviv. Oh, tragedy. I left a bag of clothes at Roni's and now it will be shipped to HK.
Before leaving, we sang some Alanis Morissette songs (which means Roni sang and I tried desperately not to fail at playing the guitar while trying to sing) and took goofy photos. Thanks Roni! And her sister is really cute. :)

Train to Tel Aviv. It was quite packed so I was sitting on Yam's lap, which was not appreciated by the guy next to us. He told me not to touch him while sitting there. I wrote a funny little song. Yam and I decided to perform Dana International's 'Loveboy' at some cafe. We also made a little song to the tune of Fergie's (me myself and I?), which goes sth like this:
It's popsicle, it's popsicle
And I am licking it up with you
It's wonderful, it's wonderful
How cold it is to be with you (forgot this line...almost completely)

Tel Aviv. Went on the roof of a shopping center where the Israeli towers are. There are three: a cube, a triangle and a circle. Have to ask if they symbolise anything.
Spent 3 hours in the shopping mall, Yam saw lots of friends and complained that the falafel had not been good for the stomach. In retroflex, Yam, I agree. :P
Later we went to Rotem's place. She lives in Givataim (no idea how to spell it...?) which is... somewhere in Tel Aviv, not too far from the center. I met the Israeli first-years! We went out to eat the best sabih in the universe. (there is egg and eggplant in it) The kiosk-owners spoke like soccer commentators apparently. 2-1 derby!
At 00.30 we were back at Rotem's and pretty much went to sleep I think.

This morning we went to Sheinkin, the 'hip', 'hippie' and 'funky' part of Tel Aviv. We had some nice fruitshake and heard a lecture about orgasms by a sex shop keeper. That was quite educational. The golden egg!
Afterwards, we wandered around the Carmel market (? was it) and I got a bunch of random (cheap and necessary) stuff. We had lunch with Rotem at a really popular restaurant on King George St. After another shopping mall, we headed for Jaffa, the old part of Tel Aviv, which used to be a separate town. It was amazing: buildings that date back to thousands of years ago, different tourist groups listening to their guides, wonderful seaviews... We visited an art shop owned by two Americans, spouses, who came to Israel in 1971 and opened the shop in 1973. The artist uses silk-screening technique in his art and his works are strongly related to different meaningful aspects of life in Israel, such as the army, the national anthem, the penguins, the desert... The works were nice and after hearing the story of their lives, Rotem felt semi-forced to buy a 45-sheqel miniature of two 'penguins'. Then we went to the beach, talked about the IDF and then sat down, too numb to move. We were picked up and brought to Rotem's place where we then met a guy who lives in Rotem's apt building and wants to go to HK to do his undergraduate in engineering. Yam and Rotem had a long chat with him. Now everyone is asleep and I will finish this. Additions tomorrow or the next day. We are going to a Jewish wedding! Woo! And huge thanks to Rotem for hosting us and taking us to Jaffa! Mwack!

Läti 2007

Üks veidi sisutihedam bloog sellestsamast Läti reisist asub siin:

http://apoliitiline.blogspot.com/

Soovitan soojalt!

Shalom! Manish ma?

Hetkeasukoht:

Latitude of Israel: 31º30´ North of the Equator

Longitude of Israel: 34º45´ East of Greenwich

There we go. Tegelikult on see tõenäoliselt pealinna asukoht, mina olen hetkel 2.5h Tel Avivist kirdes, kohas nimega Rosh Pinna, mis tõlkes tähendab Nurgapead. Yami (minu võõrustaja ja koolikaaslane) perel on siin mägises kahe ja poole tuhande elanikuga külakeses oma maja paksude heledatest tellistest seinte ja võlvkaartega akendega. Ma pole veel välja vaadanud, äkki on neil aknaluugid ka (aknaluugid on NII lahedad!). Kõik on ilus. Yam sai eile öösel küll peaaegu südamerabanduse, sest mu lennuk jäi pool tundi hiljaks ja lisaks passisin ma veel tund aega passikontrollisabas. Huh. Olgu, algusest peale siis.

Kõigepealt oli Läti. 5 päeva toredat põhjamaist suveilma ehk siis vihm, tuul ja päikesekillud vaheldumisi ja korraga. Olime alguses Põhja-Lätis, käisime Lielstraupes, Straupes, vb veel kusagil? ja ööbisime Saulkrastis. Hommikul päike, tuul, merevesi ja liivaaugus küpsetatud vorstikesed. Mm! Edasi jätsime hüvasti poole reisiseltskonnaga (Mae, sa oled endiselt mu kohvimagustaja nr 1! Annil on kommunaalmaksud! Ja Tiina, su Kurzeme-Kurgzeme loogika peab üsnagi edukalt paika :P) ning rändasime edasi Kurzeme poole. Mina sain reisu kaardilugeja austusväärse ameti, mis tähendas, et istusin pidevalt, nina kaardis, ja üritasin loogiliselt seletada, kuhu järgmisena minema peaks.

Meie Läti-reis koosnes turismikaardi peal olevate objektide tuvastamisest ja soovist neid külastada, kuid välja tuli ikkagi see, et rohkem oli olemas objekte, mida kaardi peale märgitud polnud, ja mõned kaardil olemasolevad asjad - Valdemarpilsi metsamuuseum näiteks - polnud siiski teps mitte olemas. What a pity.
Reisi kõrghetk oli minu jaoks avastus, et krokodillikütt Dundee prototüübi nimi oli Arvids Blumentals, ja nimi Dundee tuleb tegelikult Arvidsi sünnilinna Dundaga nimest. Aktiivne noor Arvids võttis aga ühel hetkel ette retke Austraaliasse, kus talle väga meeldima hakkas (kelle südant siis krokodillid ei vallutaks?) ja sinna ta jäigi. Njah. Dundaga tundus muidu ka väga huvitav, aga kuna me saabusime sinna õhtul kell pool kümme, siis jäid igasugu muuseumid jms külastamata.
Reisi kõrghetk number kaks (eelneb tegelikult esimesele) oli meie teise öö telkimispaik kusagil kilomeeter põhja poole asulast nimega Jurkalne. Kuna me protestisime Läti kämpingupaikade rasvaste hindade vastu, otsustasime ise endale laagripaiga otsida, ehk siis keerasime suvalisele lehmarajale, mis viis otse metsa. Õnneks oli teises otsas laagriplats ja mõnus kümne meetri kõrgune liivakallas, kust sai kaljukitsetehnikat kasutades alla rannale. Lained olid VÕIMSAD (inimese jaoks, kes on harjunud lahelainetusega), aga ilm oli nii märg ja tuuline, et kõigepealt tuli kalda peal viis minutit edasi-tagasi traavida, et üldse oleks võimalik vette minna.
Mida veel... ahjaa, taevalik kuum ja magus kakao ühes S-tähega bensukas, sarvemuuseum Vaides (Kura neeme tipu lähedal), ujumiskeeld Kolka tipus, lõunasöök Rojas (isu oli oi kui hea), naljakas liivi toit (sklandrauš?) Talsis (=enam-vähem Karjala pirukas), öised retked tillukestel pinnaseteedel kusagil lääneranniku metsades, öö autos, Durbe loss ja keraamikatöökoda (sain 50 santiimi eest katkise nokaga linnuvile :P), Riia tipptunnil, meeletud ummikud, kohtumine Austraga ja õhtusöök Lidos, lennujaam, konfiskeeritud mesi (sniff... emps, said sa ikka selle kätte?) ja lõpuks, tubli pooletunnise hilinemisega õhkutõus Tel Avivi suunas. Hilinemisega saabumine Tel Avivi, ja nüüd algab draama. Seisin kolmveerand tundi passikontrollijärjekorras (palun öelge, et kusagil peaks veel tühik olema) ning lõpuks leti juurde jõudes sadas mu pihta küsimusterahe: Which flight did you take? What is the reason for your visit? Who are you staying with in Israel? How do you know him? How long are you staying? etc etc etc. Jah, ma tean, et selline on reeglistik, aga huvitav, kas ma nägin tõesti blondi suitsiiditerroristi moodi välja? :)

Esimene päev Iisraelis nägi välja järgmine: astusime lennujaamast välja umbes poole 6 paiku. Seejärel peatusime ühe Tel Avivi pagaripoe juures ning ostsime apelsinimahla ja sooje (!) soolakringleid. Peale Yami ja tema isa olid meiega veel Roni ja Alon, kes lõpetasid äsja LPC. Kõigepealt viisimegi Aloni koju. Ta elab üsna Tel Avivi lähedal ühes linnakeses. Ta rääkis ka oma plaanidest, nimelt läheb ta ülikooli Iisraelis ja üritab hiljem lennuväkke astuda. Sõjavägi on Iisraelis muideks kohustuslik nii meestele kui naistele (jei võrdõiguslikkusele!). Aga Roni käib enne bakalaureuseõppes ära ning astub alles siis sõjaväkke. Roni elab Haifas, mis on umbes 1.5h Tel Avivist põhja pool. Seal oli meie järgmine peatus. Haifa sai alguse saksa kolonistide ehitatud väikesest külakesest, mille tuluallikaks oli sadam. Nüüd on linn laienenud läheduses kõrguvale mäeahelikule. Linnas elavad bahaj-usulised on sinna ehitanud ilusaid templeid ja hingematvalt - ahh! - ilusa aia otse mäkketõusule. Kahjuks pole mul sellest veel ühtegi pilti, aga loodetavasti jõuame me sinna tagasi. :)
Edasi jõudsime Akkosse, mis on üle tuhande aasta vanune linn. Kõndisime mereäärsetel tänavatel, käisime turul (jõudsin endale juba vesipiibu välja valida, aga osta ma seda tõenäoliselt ei saa - kotis pole ruumi :P) ja nautisime vaadet.
Rosh Pinnasse jõudsime kusagil 10 paiku hommikul. Kohtusin Yami õega, kes on professionaalne tantsija, ja kasuemaga, kes on minu arusaamade kohaselt kõige juudilikuma välimusega kogu perekonnast (ehk siis tumedate lokkis juustega.. ülejäänud pere on peaaegu blond :P). Sõime hommikust ja seejärel magasime kella viieni. Sõime jälle (see fraas hakkab vist üsna tihti korduma:P) ja läksime seejärel alla kaubanduskeskusesse Yami sõbrannale külla (ta töötab seal ühes lahedas vidinapoes). Edasi käisime Yami vanaema pool, kes rääkis muideks üsna head inglise keelt. Joonistasin talle Euroopa kaardi, näitasin, kus Eesti asub ja rääkisin Eesti peamistest ekspordiartiklitest (millegipärast on mul tunne, et ma ületähtsustasin kala ja metsa...hmm? :P). Siis sõitsime teise külla Yami parima sõbranna poole, kuhu lõpuks laekus veel hulk inimesi. Natuke naljakas oli ikkagi võhivõõraid inimesi mõlemale põsele suudelda, aga hei, see ongi ju cultural understanding. :P
Teine päev koosnes põhiliselt rannaskäigust. Käisime Galilea mere ääres - see meri, kus Jeesus vee peal kõndis. ;) Veetemperatuur oli ligi 30, õhk natuke rohkem. Tohutult mõnus! Ühest küljest oli see nagu meri, kuna lained olid tükk maad suuremad kui näiteks Pärnu rannas, teisest küljest oli tegemist ikkagi järvega, kuna vesi oli täiesti mage. Galilea merest tuleb muideks kogu Iisraeli joogivesi.
Viimane tegevus täna ehk reede õhtul oli sabatiõhtusöök pereringis savta (vanaema) pool. Panin tähele, et menüü polnud kuigi traditsiooniline (traditsioonilise all pean silmas kohalikest toiduainetest valmistatud toite), vaid õhtusöögilaual olid esindatud mitme piirkonna köögid: itaalia, kreeka, saksa, hiina... väga põnev. Ja kindlasti sõin ma liiga palju (mis on siin olles üsna tüüpiline...inimesed naudivad söömist:P).
Oeh... päevane lainetega võitlemine väsitas korralikult ära. Poen nüüd mõningase ingliskeelse ajalooteemalise kirjandusega põhku, et homne pikk ja palav päev edukalt ja mitte väga segadusse sattudes vastu pidada.
Loodan, et ka Eesti ilmad augustis paremuse poole pööravad - parem vananaistesuvi kui üldse mitte mingit suve. :)

Kubiot, betzevo shoko
omer tsavat aval hudei Marocco...
(Dana Internationali uus hitt "Loveboy". Jah, ta on siin VÄGA populaarne!)

Eestis siis

Ongi vsjoo selle LPC esimese aastaga. 28. mail kell seitseteist midagi puutusin juba Eestimaa püha pinda oma itaalia keeles täis soditud hiina ketsidega. 28-kraadine leitsak pidi peaaegu hinge seest välja võtma. Kurat, valetan. 40 kraadi selles lennujaamahoones oli hoopis see, mis südame natuke LIIGA kiiresti lööma pani. Tänusõnad ka Tallinna lennujaama personalile. Lennujaamas on KAKS pagasilinti ja ikka pandi Leedust tulnud pagas sinna, kus ekraan ütles Copenhagen ja vastupidi. :)

Kodusolemisest ka natuke. Ilm oli alguses niru, vihma sadas ja muud sellist. Aga siis läks äkki ilusaks ja nii jäigi.
Käisin mõned korrad trennis, ainult selleks et tunda oma kehva füüsilist vormi. Kena oli muidu, Küütsi väikesed on päris suured ja aktiivsed juba. Poisid muidugi natuke rohkem kui tüdrukud, aga nii oli vist ka meiega omal ajal. Igatahes jalgpalli oli nendega täitsa vahva mängida. :)
Võistlustel käisime ka - just sellel laupäeval (09.06). No neid võistlusi sain küll täie raha (25 EEK) eest. Toimusid nad uues, A Le Coq'i spordihallis Annelinnas, nelja väljakuga saalis, kus õhk oli vist tasuline ja keegi unustas selle eest maksta. Kerli sünnipäeva puhul (PALJU ÕNNE!) sain temaga lausa kaks korda mängida ja need mängud olid küll täiesti punkt punktis. Jooksmist ja rahmeldamist oli palju. Aga tore oli. Gertuga mängus oli küll selline süldi ja taina segu tunne. Ja tegelikult ongi tore tulla võistlustele ja ainult oma trennikaaslastega mängida. Võistluste korraldajad vist mõtlesid sellele, et ma pole ammu ühegagi neist mänginud. :P

Pajuga sain kokku. Suutsin endale võidelda lausa kaks tundi tema väärtuslikust ajast mittemidagitegemise ja magamamineku vahepeal, ja kasutada seda tema kitarri (ja muidugi ka tema enda) piinamiseks. Ilus õhtu oli.

Rannas on käidud. Johnny Deppis. Vanaema sünnipäeval. Kontserdil. Kontsert oli hea - Maailmaküla festivali raames käisime kuulamas Raivo Tafenaud ja tema bändi koos Sergio Bastosega Rio de Janeirost. Mingi Tšiili tüüp mängis umbes kümmet löökpilli korraga ja soomlane oli trummidel. A-mei-sing. Sergio Bastos laulab nagu bossajumal. Kui ma kunagi suureks saan (and that is an if), lähen Ladina-Ameerikasse ja kuulan sellist muusikat 24/7 Rio tänavatel. :)

Mis veel. Kertuga sain kokku. Zavoodis. Seda peaks kordama. Mitte Zavoodis. :P

Priido sünnipäeval käisime ka. Palju emotsioone, alates sellest, et paari pooltuttavat nägin - Gajali (kes mind teadis :P) ja Gerda -, pool seltskonda oli peaaegu 40 aastat vana ja väga purjus - laual kadusid kaks korda jalad alt -, õppisin Siimu kitarri peal hulga Eesti lööklaule selgeks, Priido ise oli kusagil kõrgemas atmosfääris ja üritas täiega KEDAGI ära sebida (wink wink), ja Eestimaa sääsed oli õite maiad meie paljaste kehaosade peale. Lahkusime südaööl. Kasiinod on sõltuvusttekitavad, sünnipäevalaps. ;)

Nüüd randa. Nautigem elu, kuniks teda on ja kuniks pole tööd, s.t. teisipäevani. Adjöö!

Eksamigraafik

8. mai - bioloogia
10. mai - eesti keel
12. mai - matemaatika
14. mai - geograafia
15. mai - hiina keel
16. mai - prantsuse keel

Suuremad hirmud:
HIINA KEEL
BIOLOOGIA
MATEMAATIKA

Lühikokkuvõte möödunud kuust: suvi tuli! Ja koos sellega palju päikest, higi ja tihedam basseiniskäimine. Üritame LEAFiga LPC-sse päikesepaneele orgunnida, aga niipea pole see veel võimalik. Meile ehitatakse auditooriumi kooli territooriumile, aga selle eelarve on nii minimaalne (HK rahastab), et ühte kümnendikku päikesepaneeli ka selle eest ei saa. Mai Po's istutasime lõikeheina poolkuiva tiiki - kõik need lugematud mudasõjad ja mõnusad lõunapausid juustu-ja tomativõileibade ja mangomahlaga. HK mangod! Midagi, mida Eestis taga nutta. Mahlased, magusad, tumekollased... mmm! :D
Mis veel... Hinded on korras, aga eksamivärin on sees. Jalkaturniir on lõpusirgel, võit peaaegu taskus. Kolmas medal tuleb siit. :) Aga samas ei ole rõõm täielik, sest sel pühapäeval on ühtlasi 2nd yearide viimased kaks mängu. Ja siis ongi kõik. Ja kusjuures 6/7 meie algkoosseisust on 2nd yearid. Bu hao!
Mängib kurb muusika ja peas on kurva lõpuga muinasjutu mõtted.
Head ööd.
Ja Kristel, PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!