eemal

This is Grameen Foundation

2012-01-15T18:21:00.002-05:00

The last two days at Grameen passed quickly. I had finished my research, so after the 9AM call conference with Musoni, Kate sent me over to Development to get to know another part of the organization better and to help them with some end-of-year filing work and mailings. I spent a day and a half with a wonderful lady named Jacqueline who first talked about the importance of the Development department and then answered a pile of questions I had. I am amazed at how patient she was with me – according to another lady in Development, Lusille, the most valuable skill of someone who works at Development (at least if they work for her) is to ask as few questions as possible and to complete as much work as possible! But since Jacqueline also handles all the bookkeeping that goes around donations, it is important to ask questions to make sure that every check and thank you letter goes to the right place when filing.

Development essentially has three sections: one that deals with grants from international corporations, foundations and the government, one that handles middle-sized donations, and one that handles donations smaller than $25,000. Apparently, the smallest donation made to Grameen is a monthly 10-dollar check from somebody in Minnesota. Every donation counts, and each donor gets the appropriate acknowledgement as well as a tax exemption notice (also very important).

People at Grameen Foundation tend to wear many hats. Besides being in charge of smaller donations, Jacqueline also organizes fundraising dinners. She also goes to events to talk to potential donors about Grameen's work. Grameen obviously cannot attract every large corporation or a generous philantrophist, but it gets donors based on mission alignment (there is that word again! It seems to be extremely important in the NGO world). So maybe Nike, a sportswear company, will not fund Grameen, but JPMorgan Chase, the MasterCard Foundation and Google, Inc will. The reason is simple – Grameen helps the poorest using strategies that appeal to banking and technology companies. In terms of mission alignment, these types of companies are the best fit for Grameen. In addition, there are international funds such as USAID, Fund for the Poor etc. Grameen makes sure that their donors' money is spent in the way they have requested. For example, the donors can ask for their money to be used towards a specific program or a specific region. In addition, Grameen's assets and expenses are publicized annually. For the 2010-2011 fiscal year, 82% of the donations go directly to programs, 17% goes to cover overhead expenses (was that the right term?), and 1% goes towards fundraising. The sources of donations are: 50% foundations, 24% corporations, 26% individuals. 15% of the funding comes from in-kind donations, which means services in any other form besides monetary (e.g. volunteering).

Overall, I am really fascinated with the microfinance industry. I feel that it is really reaching out to the people, going past a lot of bureaucracies and being efficient with its funds. For inspiration, I would recommend everyone to see some of the success stories: http://www.grameenfoundation.org/our-impact

The story I find most inspirational is this one: a strong woman who does business and cares for her children, all of it while dealing with HIV/AIDS.

So this was my week at Grameen Foundation, at 1101 15th and L Street, Washington, D.C. I would like to thank again all the people whom I interacted with during this week, and of course, my biggest thanks and respect go out to Ms Kate Griffin who supervised everything I did this week and was generally supportive and insightful. Her work is truly inspirational, and so is her attitude towards it, all of which had a great impact on me. Thanks also to Kenyon's Career Development Center for helping me set up this externship, and the Burton D. Morgan Foundation for the financial support!

Madli

Day 3 at Grameen

2012-01-11T23:34:00.002-05:00

I took a risk and wore jeans to the office today! It seemed fine, although apparently Friday is more commonly the jeans day.

Anyways, today was a great day! Well, not much happened with me besides working on the Rwanda research, but I got it done! Well, I got the sections on political and socioeconomic background and financial/microfinance sector done, but did not even manage to start on market analysis. To be honest, it did look like an intimidating piece of research, because I have only ever taken Microeconomics, and I am not even sure what I should be looking for when I'm asked to do market analysis. But turns out Grameen has someone working with some data and analyzing it, so I was freed from that part of the research.

I learned a bunch of interesting things while doing the research. One of the more fascinating/random pieces of information I found is that in Kigali, plastic bags are illegal. I'm just wondering, since most people probably arrive to the Kigali airport with some plastic bag, what does the procedure for confiscating and getting rid of them look like. Is there a detector that goes off as the luggage is checked? Hm. Hopefully someone can clarify this for me. Also, there is an intriguing (maybe not for someone who is better versed in Rwandan politics than myself) interview out there with Kagame's ex chief-of-staff who talks about Kagame's somewhat dictatorial politics.

At 3PM Linda and I went to check in with Kate on our research, and mine was deemed complete! So I left the office an hour early and went to American Art Museum. I saw some great Asian American art, as well as a photo portrait exhibit with people's reflections about being Asian American, mostly of Korean heritage. Looking forward to work tomorrow, though - there will be an interesting call meeting at 9AM with Musoni, and a microinsurance - new for me! -call meeting at 11AM.

Love,

Your Extern Girl

Change

Days 1 and 2

2012-01-10T18:25:00.000-05:00

It's 5PM and I'm sitting in a fairly crowded Starbucks on the corner of K and 15^th. I will dedicate a whole other blog entry to the urban planning and architecture and everything else not microfinance-related in D.C. later hopelly, but for now, I am going to try and digest my first two days at Grameen Foundation.

Monday was hectic: we started at 8AM with an international conference spanning multiple GF offices and many time zones. I actually have very few memories of this phone call as I was not taking notes, but I do have many impressions of it as it was the first call meeting of this type that I have attended. It was very orderly: Kate was mediating and people would respectfully wait for their turn to talk. I am not the only addition to GF's office this week: Linda who goes to the University of California (San Diego I think) has a three-month internship with Grameen, which started yesterday. After the meeting, we got a tour of the office from Chris, then an introduction from Kate about all the different departments and programs of Grameen. Sounds like a busy day? It was only 10AM after all that! :)

At midday, Kate and Kimberly (Solutions for the Poorest Program Associate and my desk neighbor for the week) took me and Linda out for lunch. We had amazing Thai food and further introductions. Then Kimberly left and Kate shared further details with Linda and me about working on a proposal for MicroLead, a microfinance fund offering grants for microfinance development. I will be doing background research on Rwanda and Linda will be doing it for a project in Kenya.

The MicroLead proposals are due February 1^st, so timing will be crucial for the next couple of weeks in terms of doing research, communicating with the MFIs that GF wants to assist, and eventually writing up the proposals. For this, many of those aforementioned intercontinental-interorganizational call meetings are required. According to Kate, it is a challenge to do everything this quickly and many talks are needed for the parties to get comfortable with each other and slowly delve deeper into the specifics of the process. The call meeting with the Kenyan MFI, Musoni, that I joined Monday afternoon (where some people were calling from desk phones and some were attached to the conference through a Skype by one of the people on the desk phone) was for the most part just an introduction, an ice-breaker of sorts, and after more than an hour of mediated discussion, further meetings were scheduled for later this week.

In the afternoon, Linda and I also met and chatted with representatives from three different departments in Grameen's D.C. office: Jimmy from Social Performance Management Center, Stephanie from Capital Management Advisory Center, and Maria from Human Capital Management Center. Jimmy talked to us about the Progress out of Poverty Index developed by GF to assess poverty levels, which is determined using 10 country-specific statistics. The cool thing about this index is that its straightforward-ness makes it usable not only by MFIs for their purposes but also by other organizations that are trying to assess and understand a country's situation better. Stephanie talked about GF's work in connecting world capital markets with the world's poor through different programs such as Growth Guarantees, Pioneer Fund, and Fair Trade. Maria talked about the importance of carefully choosing and training MFI employees and also about the problems the HCM department has with getting funding, and how underfunding can lead to poor decisions, which in turn can potentially lead to something even worse... All the three department meetings were exteremely interesting, but the HCM one with Maria, both the content of our discussion as well as the sincerity of the interaction definitely left me with quite a deep impression. (Also, as a non-American, may I add that I was quite fascinated by her accent, too!)

It is almost six o'clock now and street lamps, office windows and traffic lights are successfully fighting darkness that has descended over the Eastern Time Zone. I would only like to add some short reflections on today. I worked on my Rwanda research quite a bit in the morning (did you know that Rwanda is the only country in the world where women outnumber men in the Parliament? According to the 2003 constitution, 24 out of 80 seats in the Lower Parliament are reserved for women, and an additional fifteen women were voted into non-reserved seats. But that was just side-tracking...) In the afternoon I joined Kate and Laura for another intercontinental Grameen call, discussing the Musoni call yesterday as well as the MicroLead proposal involving Kenya Commercial Bank. Many questions arose, and will hopefully be answered tomorrow when Erin from GF meets with KCB people. I am excited to follow along as they are moving forward with this project. As I am understanding so far, the main things Grameen is concerned with in getting involved with a MFI or a bank, are mission aligment and institution/capacity building. I was having a chat with Kate a couple of hours ago about the content of today's conference call, and she explained Grameen's strategic thinking. Since GF is a comparatively small NGO, they want to get more bang for their buck, and the way they achieve that is making sure that their assistance multiplies in value after it has been given out. That usually means they want the MFI to expand and grow in clientele to have a bigger impact. It could also mean passing on technical skills.

So the real dilemma here is whether to support KCB whose mission alignment with GF is still undefined but has more capacity building potential, or whether to cooperate with Musoni that is smaller, but seems to be well in line with the main aim of Solutions for the Poorest, which is to reach and improve the living conditions of the poorest.

This is exciting, folks. Stay tuned for further updates on the microfinance front!

(Starting to sound more and more American...)

Externship at Grameen Foundation

2012-01-05T19:43:00.008-05:00

For the coming ten days or so, English will become the primary language of this blog as I will be externing at Grameen Foundation in Washington, D.C. and recording my adventures here as a journal for myself as well as for the wonderful people at Burton D. Morgan Foundation who have helped make this experience happen.

The key person in my externship adventure is Ms Kate Griffin, and I would really like to thank her for giving me this opportunity. My path to her was through Kenyon's Alumni Network: she was a Kenyon student from 1995 to 1999, an International Studies major (I was that... almost). Here is a (blatant) copy-paste from the GF official website, which gives a brief overview of her academic and professional career:

Kate Griffin, Director, Solutions for the Poorest

Kate Druschel Griffin is a microfinance professional with regional experience in Asia. She currently leads GF’s initiative to reach the world’s poorest people with access to reliable business opportunities and financial management tools. She has also overseen programs in the Philippines, East Timor, and Indonesia, and led GF’s strategic expansion into China. She is currently an adjunct faculty member at Johns Hopkins School of Advanced International Studies and is a board member of Women Advancing Microfinance International. Previously, Kate focused on microfinance policy and poverty measurement tools at the IRIS Center at the University of Maryland. A Mandarin Chinese speaker, Kate holds an MA in International Development from American University and a BA from Kenyon College.

(source: GrameenFoundation.org)

This introduction got me really excited, because Ms Griffin a) went to Kenyon b) led GF's expansion into China, and c) is a Mandarin speaker! In addition to this information, the Kenyon Career Network informed me about which Special Interest groups Ms Griffin is willing to mentor, and I happen to belong to all of them. :) At that point I knew that Grameen Foundation was the externship I wanted. This wish was fairly quickly transformed into a real plan with the help of Kenyon's Career Development Center, a big thank you to them as well!

Here is a short video of Ms Griffin talking about the Solutions for the Poorest program in the Philippines, India and Indonesia.

Important point that I picked up on: Although GF is all about providing technology solutions for the poorest, it also stresses the importance of the people and their ability to make this new technology help them. There needs to be education both about the safety and security measures that go along with bank account information, as well as financial education.

Grameen Foundation was founded by Alex Counts in 1997 with a seed grant of $6,000USD by Muhammad Yunus. GF's mission is, "To enable the poor, especially the poorest, to create a world without poverty." The way GF goes about making this mission statement reality is through continued innovation and social entrepreneurship. It supports microfinance (MFI) institutions around the world through funds and technological assistance. Today, Grameen Foundation has grown to a leading international humanitarian organization with an annual budget of approximately $25 million. Its technology projects include:

* the Mobile Technology for Community Health (MOTECH) initiative in Ghana

* the Community Knowledge Worker initiative in Uganda

* the Mobile Money initiative in Kenya

There are many ways Grameen Foundation reaches out to MFIs. Some of them include:

- Help them find financing, either through loan-guarantee programs (Growth Guarantees) or direct funding (Pioneer Fund)

- Improve their IT systems, through Mifos, its open-source MIS software

- Ensure that their staff are as productive as possible, through services and consulting provided by its Human Capital Center

- Measure whether their efforts are reaching the poor, though its Progress out of Poverty Index (PPI)

(Source: Wikipedia)

After this little introduction, I now provide the agenda which I received today by e-mail from Ms Griffin.

Extern week at Grameen Foundation – Jan. 9-13, 2012

Monday, January 9

8:00am Solutions for the Poorest Team Meeting

9:00am Office tour, set up (Chris, Operations)

9:30am Introduction to GF – Kate Griffin, Director, Solutions for the Poorest (SfP)

10:00am Join meeting with Kate and Julia Arnold, Program Associate, SfP

12:00pm Lunch with Kate, joined by Kimberly Davies, Program Asssociate, SfP’s Microsavings Initiative

1-1:30 pm Discuss MicroLead Proposal project with Kate

1:30 – 1:50pm Meet with Jimmy Harris (Social Performance Team – SPMC)

2-2:20pm Meet with Stephanie Simpson (Capital Markets Team – CMAC)

2:30-2:50pm Meet with Maria Luque (Human Capital Team – HCC)

Tuesday, January 10

12:00pm Join Africa Coordination Call with Kate

1:00pm Join MicroLead Proposal team call with Kate

2:00pm Meet with Jacqueline Wiseman, Development Department

Thursday, January 12

9:00am Join ACSI Bi-weekly call with Kate and Microsavings Initiative team

11:00am Join call with MEDA on SEEP Network Practitioner Learning Program

Projects to Complete:

Conduct research and create brief write up on the country of Rwanda to contribute to a large proposal (MicroLead proposal).

Help Development Department with mailings and filings (Friday, January 13)

I can't wait to get started! Monday seems to be the busiest day, with meetings from 8AM until 3PM. I hope I won't be completely overwhelmed! But it promises to be a really exciting day with a tour around the office, an official introduction of GF by Ms Griffin, and meetings with leaders of several teams within GF. Tuesday and Thursday seem to represent the international cooperative spirit of GF as the meetings that I will be attending are all described as "calls," implying distance. Finally I'm excited to see that besides shadowing Ms Griffin, I will also be able to give my little contribution to the work of GF by conducting a bit of research and helping out at the Development Department.

Since this is my first time doing an externship, I am not really sure how to prepare for it. I think a good thing to do for starters would be to try and verbalize my goals for this week:

1) Get to know the inner workings of a fairly large international NGO, the day-to-day work and how the different departments function together;

2) Learn about the strengths and limitations of social entrepreneurship;

3) Be active and ask good questions! (this is a reminder to myself as I tend to be more of a passive listener and sometimes a bit timid when it comes to asking questions)

In addition to these goals, over this week I am trying to find answers to some of the following questions:

How does GF identify the critical areas in which the Foundation's work could have most impact?

How long does this process take, and how much involvement (help/guidance) is there on the side of the target country's government?

Does this involvement differ by country?

GF has an annual budget of $25 million. Where does this money come from? Has the funding been affected by the economic recession?

Mostly, I am just looking forward to being inside an NGO and seeing what it is all about. A senior at an American college with a major in Modern Languages and a foreign passport, I am interested in ways I could put my language skills and energy into good use. I know that apart from languages, I have few other 'concrete' skills - the beauty of a liberal arts degree -, but I assume most skills are actually obtained while working, so I hope that these almost-four years at Kenyon have prepared me well. :)

Counting down until January 9th... Stay tuned!

Talv kodus

2011-12-22T09:23:00.005-05:00

Seekordne reis koju oli hirmus pikk. Algas see juba laupäeval, 17. detsembril, mil lahkusin Ffej'i auto tagaistmel Kenyonist, suundudes Idarannikule. Sama päeva õhtul olime Joega New Yorgis, kus veetsime öö Joe venna Nicki korteris Brooklynis. Joe on üks mu parimatest Kenyoni-sõpradest ja muuhulgas suurepärane laulja. Astusime laupäeva õhtul ka Joe vanematekodust läbi, kus meid toideti küpsistega ja meile demonstreeriti korteri remontimise võlusid. Tema vanemad on mõlemad kunstiinimesed: isa on lastekirjanik ning ema jazzpianist ja -laulja. Joe ema Tina rääkis meile toreda loo sellest, kuidas ta kohtus Francis Ford Coppola tütre Sofia Coppolaga, kes olevat väga kiuslik ema. Ei mingit aukartust. :)

Pühapäeval käisime Joega NYC Hiinalinnas suupisteid ehk dim sum'i söömas. Siis läksime tagasi Brooklynisse, kus Nicki korterikaaslane Will (kellega mind seob Kenyoni ansambel nimega the Stairwells) korraldas väikse lindistamissessiooni. Kutsutud oli veel üks endine "stairwell," Elizabeth Hofmann. Leiutasime harmooniaid Willi omakirjutatud lugudele, millest Will plaanib teha jõulualbumi oma perekonnale. Kahjuks sain ma jääda vaid kahe laulu lindistamise ajaks, kuna mul oli vaja õigeks ajaks jõuda JFK-sse ja oma lennule.

Seekordne lennukogemus osutus üsna erakorraliseks. Kuuetunnine lend New Yorgist Dublinisse kulges valdavalt turbulentsi tähe all. Isegi kohvi ja teed ei pakutud. Need loetud minutid, mil lennuk EI rappunud oleks lausa võinud valjuhääldis ära mainida. Näiteks järgnevalt: "Dear passengers, as we are currently NOT experiencing turbulence, we advise you to unbuckle your seatbelts and go to the bathroom while you can!"

Dublinist rändasin kohe edasi Suurbritanniasse. Inglismaa oli vihmane - nagu oligi arvata. Megabus tõi mind õhtuks Londonisse, kus ööbisin LPC-st tuttava Ruari pool. Järgmise päeva veetsin Annasilvia ja Tate Moderni seltsis. Sellest etapist on isegi fotomaterjali natuke:

Püha Pauluse katedraal ja "Occupy London" laager

Panoraamvõte, kus peal jällegi Püha Paulus, Thames'i jõgi, Londoni sild kui ka üks arhitektuuri tippsaavutus, mille nimi mul kahjuks meelest läks... asub ta igatahes pildi paremas servas :)

Karneval H&M'is

Püha Paulus kesk linnamöllu

Ja nii oligi. Kolmapäeva hommikul olin ilusti Lutonis, kus kohtusin juhuslikult kahe Kenyoni õpilasega, kes on mõlemad vahetusaastal, üks New Yorgis, teine Inglismaal. Lennukis tutvusin noormehega Narvast, kes oli jube elevil, et saab koju. Kahjuks peeti teda "ärakulunud passi" pärast üsna pikalt lennujaamas kinni. Aga nägin teda pärast Tallinna Bussijaamas, jätkamas oma teekonda itta. :)

Ilus on talvel kodus olla. Loodetavasti saab kõik kallid näod ka üle vaadatud. Ja lootus püsib, et ka lõputöö saab järgmise kahe nädala jooksul valmis kirjutatud. Eks paistab... :) Ilusaid pühi!

Suundumas parematele jahimaadele...

2010-08-30T15:05:00.002-04:00

... ehk tsensori kullipilgu alt ära.

Minu uus kodu asub aadressil orangemoments.wordpress.com - juba varsti peaks sinna laekuma esimesed teated mandariinide mailt :)

Viimaseid päevi

2010-08-25T06:36:00.004-04:00

Tere jälle! Kuna Hiinas on blogspot.com karmilt ära keelatud, siis sellesse blogisse järgneva aasta jooksul kirjanduslikus mõttes suurt juurde ei tule. Aga sinna paremal asuvasse muusikamängijasse võite ikka vahepeal kiigata - loodetavasti nad selle vidina koduleheküljele (www.reverbnation.com) mind ikka lubavad. :)

Aga suvest siis ka üht-teist. Üsna sportlik on olnud teine. Reisimist on samuti olnud, nii Eesti-sisest commute'i Karksi-Nuia ja Tartu vahel kui ka kogu Baltikumi hõlmavat trippimist. Juunikuu möödus Elmari juures rohides, kõblates, lõigates, naksutades, istutades... ja muidugi kõige selle juures laterdades. Vestlused kõikusid seinast seina, alustades nippidest, kuidas edukamalt päikest võtta, lõpetades täpsete juhistega, millised on kõige tervislikumad tegevused last oodates. Juulikuus pidin minema Margo talu triatlonile, aga lõpuks sai mindud hoopis UWC Eesti Ühingu kokkutulekule kuhugi metsamajja Põlva (?) maakonnas. Väga äge üritus oli, loodetavasti järgmisel aastal tuleb rohkem rahvast kohale. Hakkasin juulist ka autokoolis käima. Valisin e-kooli ning õppisin teooriat omal käel, mis osutus alguses arvatust keerukamaks, kuid küllaldase harjutamise ja targemate inimeste käest küsimise järel lahenesid ka kõige keerukamad probleemid. Nüüd on siis autokooli tunnistus käes, vaid ARK-i sõidueksam on tegemata. Aeg on pandud sellel reedel kella 9.15-ks, nii et võib pöidlaid pihus hoida.

Katsetan piltide panemisel millegi uuega. Üritan panna siia linki minu suvepiltide albumile Facebook'is ja loodan, et sellele on võimalik ka siitkaudu ligi pääseda. Eks kommenteerige, siis kui ei pääse, tuleb hakata neid ükshaaval üles jebima.

http://www.facebook.com/album.php?aid=481291&id=518820502&l=417c2142f0

Veel viimaseid päevi teie lähedal asuvana
Madli

(sain inspiratsiooni Kata loomingulistest allakirjutamistest)

Luulelised sekeldused

2010-05-22T16:27:00.004-04:00

Täna oli mul kolm korda poevarga tunne. Esimene kord oli Lõunakeskuse uues kingapoes SHU, millesse sisenedes turvaväravad hoiatavalt piiksuma hakkasid. Läksime välja tagasi ja emps hakkas minu kotist asju ükshaaval välja võtma ja turvaväravate vahel lehvitama. Süüdlaseks osutus hiljuti Rahva Raamatust ostetud Juhan Viidingu/Jüri Üdi luulekogumik, mille turvakood tõenäoliselt korralikult deaktiveeritud polnud. Läksime siiski poodi, ostsime isegi paari jalanõusid ja ütlesime kassas olevale tädile, et me nüüd välja minnes piiksume. Ja piiksusimegi. Edasi juhtus sama asi Maksimarketis, kus pidin jälle süüdlaslikult näitama 500-leheküljelist Viidingut. Turvatöötaja jäi rahule, aga poest ostetud jäätised jäid pärast seda sabistamist ikkagi lindile. Kolmas kord oli Jaamamõisa Selveris, kus piiksuvad turvaväravad tõid pisikesest kõrvalruumist välja koguni kaks turvameest, kellest üks võttis minult raamatu ja tegi mingi aparaadiga kindlaks, et tõepoolest on raamat piiksude esilekutsuja. Kaebasin, et see raamat on täna juba mitmeid turvaväravaid aktiveerinud, mille peale turvamees teatas:
"Aga võtame ära!"
Mina sattusin ärevusse, et nüüd võetaksegi pahandusetekitajast raamat mul käest ära ja ütlesin:
"Ei, miks?!"
Turvamees sattus hetkeks segadusse, aga siis hakkas naerma ja ütles:
"Ei, turvakoodi ikka!"

Chamber Singers Tour 2010

2010-04-17T12:26:00.003-04:00

45 minuti pärast tuleb Skype'i kolme murtud ribiga Annasilvia, aga sinnamaani kavatsen ma (lõpuks!) kirjutada Kenyoni kammerkoori kevadturneest. Kõigepealt meie marsruut:

View Kenyon Chamber Singers Tour 2010 in a larger map

Saturday, March 6, 2010 - 7:30 p.m.
Allisonville Christian Church
7701 Allisonville Road
Indianapolis, IN 46250
(Free will offering)

Väga armas väike kirik puust laepaneelide ja laeakendega. Sisekujundus oli huvitav, traditsioonilise pikliku või ristikujulise plaani asemel meenutas altariruum teatrisaali, kus pingid ümbritsevad poolringikujuliselt lava. Heli oli kõrge lae tõttu üsna hea ja kontsert, kuigi esimene, läks suuremate äpardusteta. Kõigile lauljatele olid leitud võõrustajad, nii et pärast kontserti toimus samas ruumis, kus meile eelnevalt õhtusööki serveeriti, suur kohtumis-ja tutvumissessioon. Ameerika kirikud on vägagi multifunktsionaalsed ja neis on palju lisaruume ürituste korraldamiseks. Väga paljud inimesed, eriti väikestes linnades ja külades, on koguduseliikmed. Enamik meie võõrustajaid olidki sellesama kiriku koguduse liikmed. Mina sattusin Marcie, punapäise esimese kursuse üliõpilasega ühte punti, ja meie võõrustajateks oli üks meeldiv vanapaar, kelle keskmiseks vanuseks julgeksin pakkuda vähemalt 75. Nad olid mõlemad väga jutukad ja me saime teada, et mees on hambaarst ja naine on kunstnik, aga ta tegeleb ka käsitööga. Hommikusöögiks saime õlist tilkuvat peekonit, praemuna ja võiga röstsaia - väga paljude ameeriklaste meelishommikusöök. Praemuna ja röstsai on minu jaoks talutav, aga peekoni järele mul hommikuti eriti isu küll ei ole. Sõin siiski oma kaks viilu ära, sest esiteks on nii viisakas ja teiseks oli meie eelmise päeva õhtusöök kell viis, nii et viimasest söögikorrast oli kuskil neliteist tundi.

Sunday, March 7, 2010 - 7:00 p.m.
Hope United Church of Christ
Corner of Tamm and Eichelberger
St. Louis, MO 63109

Saint Louis't kutsutakse tema asukoha tõttu Gateway to the West ("värav Läände") ja neil on ka sellekohane mälestusmärk, mis asub Mississippi jõe kaldal. Tegemist on kuskil 200 meetri kõrguse metallist kaarega, mis näeb välja järgmine:

Autor: Soumitra Biswas

Saint Louis jääb kõigile kammerlauljatele igaveseks meelde kui reisi kõige dramaatilisem päev. Üks meie liikmetest murdis nimelt oma jalaluu. Olukord oli üsna süütu, me olime just lõunasöögilt tagasi jõudnud, buss seisis teeservas, inimesed tegid teeäärses pargis pilte. Ühel pildil tuli kõigil teeselda kaamera poole tormamist ja hüppamist. Enamik inimesi jooksid, kuid hüppama siiski ei hakanud, kaks inimest aga hüppasid üksteisele sisse, üks nii õnnetult teisele otsa, et juhtuski jalaluumurd. Õnneks oli meie bussi juurest üle tee kohe üks piirkonnahaigla, kuhu jalaluumurruga tüdruk koheselt ka viidi. Kiirabi tuli irooniliselt kusagil kaugelt, nii et neil läks kohalejõudmise peale kusagil 15 minutit. Selle õnnetusega lõppes selle tüdruku turnee, ta jäi meist Saint Louis'isse maha, kust ta vanemad mõni päev hiljem ta Gambier'i viisid.

Monday, March 8 - 5:00 p.m.
Newman Recital Hall in the Gittinger Music Building
College of the Ozarks
Pt. Lookout, MO 65726

Presbüterlik College of the Ozarks (http://www.cofo.edu) on absoluutselt teistmoodi kui Kenyon. Kuigi tegemist on erakooliga, ei pea ükski sealne õpilane õppemaksu või elamiskulusid maksma, vaid teenib need töötamisega tasa. Kuna Poin Lookout on väike maakoht, on paljud sealsed tööd peaaegu talutööd. Koolis on palju õpilasi, kes on kogu oma elu elanud kooli lähistel, paljud on pärit samast maakonnast, kus kool ise asub. Kooli missioon on võimaldada kolledžiharidust majanduslike raskustega perekondadest pärit noortele.

"The College of the Ozarks began as a dream. In 1905, young Presbyterian missionary James Forsythe was assigned to serve the region that encompassed Sparta, Mansfield, and Forsyth, Missouri. When he arrived, he saw that the young people in that region were in desperate need of education. Forsythe expressed to the Missouri Synod of the Presbyterian Church his dream of a school that would provide a quality, Christian education to young people who would, in exchange, work to help the school operate." (http://www.cofo.edu/history.asp)

Koolis pakutakse järgnevaid erialasid:

Accounting
Agriculture
Art
Biology
Business Administration
Chemistry
Communication Arts
Computer Sciences
Criminal Justice
Culinary Arts
Dietetics
Education
English
Family and Consumer Sciences
Foreign Languages
Graphic Arts
History
Hotel and Restaurant Management
Mass Communications
Mathematics-Physics
Military Science
Music
Nursing
Philosophy and Religion
Physical Education
Political Science
Psychology
Sociology
Technology
Theatre

(http://www.cofo.edu/acadDept.asp)

Võrdluseks Kenyoni erialad:

African Diaspora Studies
American Studies
Anthropology
Art
Art History
Asian Studies
Biochemistry
Biology
Center for the Study of American Democracy
Chemistry
Classics
Dance and Drama
Economics
English
Environmental Studies
History
Integrated Program in Humane Studies
International Studies

Law and Society
Mathematics
Modern Languages
and Literatures
Molecular Biology
Music
Neuroscience
Philosophy
Physics
Political Science
Psychology
Public Policy
Religious Studies
Scientific Computing
Sociology
Women's and Gender Studies

(http://www.kenyon.edu/departments.xml)

Nagu näha, on C of O akadeemiline programm palju praktilisema suunaga. Ja nagu Kenyonis lähevad paljud kolmandal kursusel välismaale, nii käib enamik C of O õpilasi praktikal.
C of O oli väga huvitav, meie kontsert võeti väga hästi vastu ja hiljem näitasid mõned C of O koori lauljad meile linnakut. Kirikus löödi muidugi kohe laul lahti ja juhtumisi olid mõned neist tuttavad ühe lauluga meie programmist (Eric Whitacre, "Lux Aurumque") ning väärt oleks mainida, et see laul on minu absoluutne lemmik, eriti kirikus laulmiseks. Siin on üks YouTube'i video, kus Whitacre ise dirigeerib:

Sellel ööl ööbisime lähedalasuvas hostelis, millest mingeid erilisi mälestusi ei jäänud, välja arvatud üle tee asuvad teised hostelid, mis sarnanesid lõbustuspargi atraktsioonidele. Läheduses oli ka üks theme park (temaatiline lõbustuspark) jäämäge rammiva elusuuruses Titanicuga. Piirkond ise oli üsnagi inimtühi ja kõhedusttekitav oma mahajäetuses.

Tuesday, March 9, 2010 - 7:00 p.m.
Christ Episcopal Church
509 Scott Street
Little Rock, AR 72201
For information call: 501-375-2342 www.christchurchlr.org

Little Rockis saime paar tundi ringi jalutada ja kuna me olime juba piisavalt kaugel lõunas, otsustas allakirjutanu omal teksad jalast ajada ja oma valgeid jalakesi lõõskavale päikesele näidata. Väga mõnus oli. Kontsert oli hea, kahtlemata parim akustika siiamaani. Eesti kirikutele sarnanev piklik kõrge laega lööv suunas heli hästi ja tekitas mõnusa kajaefekti. Minu ja mu tolle õhtu paarilise Joanna võõrustajaks oli üks meeldiv vanem daam, kes viis meid koju oma uhkesse Lõuna stiilis häärberisse, andis meile kuuma teed ja lasi meil kell 11 magama minna - paradiis! Hommikusöögiks olid muffinid ja taaskord tee, mis on iga kammerlaulja meelisjook pärast nelja kontserdiõhtut.

Wednesday, March 10, 2010 - 8:00 p.m.
Bettersworth Auditorium at Lee Hall
Mississippi State University
Starkville, MS 39762

Kõige hullem akustika üldse! Olime hiiglaslikus auditooriumis, mille lava kasutatakse kindlasti ka teatrilavana. Meid ümbritsevad kardinad sõid iga viimse kui kajaraasukese, nii et meil polnud õrna aimuga, kuidas me kõlame. MissState'i ülikoolilinnak oli seevastu väga äge, kohe oli näha, et tegemist on ligi 20-tuhande üliõpilasega kooliga: hiiglaslik ameerika jalgpalli staadium, hiiglaslikud koolihooned, Student Union hoone poodide ja Starbucksiga (!)... Kõik viitab sellele, et koolil on ressurssi. Minu, Lizi ja Eliza võõrustajateks olid noored MissState'i õppejõud, mõlemad creative writing ehk loomingulise kirjutamise (?) kateedris, mõlemad lahked ja jutukad. Saime taaskord enne südaööd magama, mis oli väga meeldiv. Tegemist oli siiski viienda päevaga, me olime kõik väsinud ja tolle õhtu kontsert polnud kõige parem. Aga toredad võõrustajad tegid kogu olukorra tublisti meeldivamaks.

Thursday, March 11, 2010 - 6:30 p.m.
First Presbyterian Church, Franklin
101 Legends Club Lane
Franklin, TN 37069

Kontsert oli üsna elamustevaene, aga võõrustajad jäid meelde! Taaskord vanem abielupaar, mõlemad Lõunast pärit, aga mees oli oma sõnade kohaselt nooruses perekonna must lammas, kuna ta ei pooldanud rassieralduspoliitikat. Autos, teel nende majja, küsisin ma neilt, kas nad on ka kaua Franklinis elanud ja sain vastuseks, et mitte eriti kaua, kuskil 10-15 aastat. Minu küsimuse peale, et kus nad eelnevalt elasid, sain ma vastuseks kusagil kümme erinevat kohanime: selgus, et mehe näol on tegemist endise FBI agendiga! Väga põnev. Naine oli üsnagi traditsiooniline Lõuna koduperenaine, kes uskus, et tüdrukuid ei huvita sõjajutud ja ajalugu ning et tee peaks alati sisaldama jääkuubikuid. Haritud naisterahvaste ja koorilauljatena olime mina ja Joanna kindlalt mõlema arvamuse vastu, aga midagi välja ütlema ei hakanud. Jääkuubikud valasin ma siiski kraanikaussi.

Friday, March 12, 2010 - 5:00 p.m.
St. Francis in the Fields Episcopal Church
(sponsored by the Kentucky Country Day School)
6710 Wolf Pen Branch Road
Louisville, KY 40241

Altariruum oli suurepärane ja kuna kontsert algas kell 5, siis saime me "Lux Aurumque't" laulda õhtupäikese viimaste kiirte valguses. :)

Hei!

2010-04-16T23:50:00.002-04:00

Kooli lõpuni on jäänud vähem kui neli nädalat! Sellel rindel läheb kõik hästi, aga tahaks juba koju... Ja marutavat Emajõge näha. Hiinalinn on õnneks üsna turvalises kõrguses, aga kahju neist inimestest, kes juba emigreeruma on pidanud. Vaatasin postimees.ee-st mingeid pilte, kus bikiinides tibid jalgupidi ühekraadises vees olid - huhuu, see on kindlalt hullem kui suvine Põhja-Jäämeri!

Jooksen järgmisel pühapäeval poolmaratoni - 21 kilomeetrit. Siiamaani on mu kõige pikem jooks olnud kuskil 15km, mis võttis ligikaudu poolteist tundi. Seda arvesse võttes ennustan oma lõpuajaks natuke üle kahe tunni (jooksueksperdid, mida teie arvate?). Jooks algab hommikul kell 9, mil ei tohiks veel eriti kuum olla. Viimasetel nädalatel on Gambier'i ilm olnud üsnagi muljetavaldav, s.t. kuum - 25 kraadi ja päikesepaisteline (eelmisel pühapäeval sain ma väljas olemisest aasta esimese päikesepõletuse!). Olen üritanud ülepäeviti jooksmas käia, aga kogu eelmise nädala vaevas mind seletamatu põlvevalu või pigem valus põlv, mis lõpetas valutamise alles pärast 3-kilomeetrist soojendusjooksu, millest osa oli järsk mäkketõus. Vorm on enam-vähem (mitte hullem kui suvel), peaasi et põlveke vastu peaks.

Ups, mulle tuli külaline, kes tahab kitarri mängida. Loodetavasti tuleb enne kojujõudmist veel üks blogi! Pöidlad pihku...

Neljas dekaad...

2010-01-12T15:13:00.003-05:00

... mida mu silmad näinud, algas vihmaselt ja Philadelphia kohta ebaharilikult soojalt. Olime Heleni, tema õe, õe poiss-sõbra ja nende kahe tuttavaga Schuylkilli (loodan, et sai õigesti) jõe kaldal ja jälgisime, kuidas kümned ja kümned raketid pauguga üles niiskesse ja tihkesse õhku lendasid ja kuidas neile järgnev suits üsna suuremaks ja suuremaks pilveks paisus, kuni lõpuks iga viimane kui rakett sinnasamma suitsupilve sööstes silmist kadus. Valjuhääldist tuli möödunud kümnendi popmuusika tippsaavutusi (kadunud Michaeli häält huvitaval kombel ei kostnud) ja meie Heleniga helistasime oma ühistele tuttavatele, kes kolm, kes kaks tundi ajas meist tagapool, ja jätsime rõõmsaid ja lärmakaid häälsõnumeid, kuna keegi ei suvatsenud telefoni vastu võtta. Hiljem, poiss-sõbra pool, tuli tema isa samuti meie sekka (õnneks oleme me kõik juba piisavalt täiskasvanud, et vanade inimestega 'hängimine' on lõpuks in) ja algas umbes tunniajane kitarrimängu- ja laulumaraton vanade ameerika lauludega. Mina olin väga rahul!

Philadelphia, kuigi minu külastatud kolmest Idaranniku suurlinnast väikseim, sümpatiseeris mulle miskipärast isegi rohkem kui New York või Boston. Võib-olla on asi selles, et minu võõrustaja elas niivõrd lähedal University of Pennsylvania linnakule ja tekitas minus koduse Tartu-tunde, võib-olla on asi minu ja Heleni suurepärases läbisaamises ja meie ühises second-hand poodide -ja šokolaadivaimustuses, aga nädal Philadelphias oli mõnus, rahulik ja mul oli pidevalt selline peaaegu kodusolemise tunne.

New York, kuigi külm ja tuuline, oli samuti võrratu elamus. Ööbisin Hannah' pool (Kenyon '08) Lääne-Harlemis, 150ndal tänaval ja maksimaalse raha kokkuhoiu mõttes läksin iga päev metrooga all-linna ning lihtsalt kõndisin, kõndisin, kõndisin. Õhtul sõitsin metrooga tagasi üles Harlemisse - niiviisi kulus päevas transpordi peale ainult kahe metroosõidu jagu ehk 4.50USD. Tuleb tõdeda, et see on üks parimaid Manhattaniga tutvumise viise. Teistesse borough'desse muidugi niimoodi ei jalutaks. Üks parimaid NYC elamusi oli Guggenheimi muuseum Upper East Side'il, kus oli väljas Vassili Kandinski näitus. Märgusõnadeks on abstraktsus, geomeetria ja kirkad värvid. Väga mõnus ja emotsionaalne kogemus. Kuna olin selleks ajaks rahast üsna lage, siis mingeid suveniire sealt koju ei toonud.

Boston, kus veetsin jõulud ja uusaastaeelse nädala, oleks saanud mulle rohkem muljet avaldada. Ütlen saanud, mitte võinud, sest asi polnud Bostonis vaid peamiselt minu tervislikus seisukorras ja ka geograafilises asukohas, mis asus linnasüdamest väga kaugel, satelliitlinnas nimega Lexington (kus toimus Lexingtoni lahing! muideks). Minu võõrustaja ja tema perekond olid kõik väga toredad ja kuna Lily isa puhul oli tegemist iiri katoliiklasega, siis toimusid pärast jõule igasugused suguvõsa kokkutulekud jõulupidude näol, kus kohalviibivate sugulaste arv kaldus fantastilise kolmekohalise numbri poole. Meeldejääv elamus olid väikesed nõbud ja ühe sugulase tellitud võimas karaokesüsteem ning allakirjutanu menu karaokelaval.

New Yorgist Ohiosse tagasi saamine osutus üsna dramaatiliseks kogemuseks. Kuna kolmanda puhkusenädala lõpupoole oli mu majanduslik potentsiaal nullilähedane, otsustasin esimesel võimalusel tagasi koduranda sõuda, ning selleks oli mul enne vaheaega isegi ühe tuttavaga kokku lepitud tagasisõidu kuupäev ning reisi alguspunkt. Minu autojuht otsustas aga äkitselt oma plaane muuta ning neli päeva varem tagasi minna ning kohusetundliku inimesena saatis mulle ka sellekohase tekstisõnumi. Kahjuks ei võimalda minu mobiilipakett SMS-e, niisiis ei olnud ma sellest plaanimuutusest teadlik. Otsustasin talle siiski igaks juhuks globaalse suhtlusportaali Facebooki kaudu teate saata ning küsida, kas meie plaanid on ikka samad. Selgus, et ta oli samal hommikul oma kodust Marylandist kooli poole sõitma hakanud, mis viis mind kergesse paanikaseisundisse, kuna mul polnud silmapiiril ühtegi alternatiivi kooli tagasijõudmiseks enne kui päris vaheaja lõpus, aga kauemaks NY jääda ei olnud mul rahaliselt enam võimalik. Õnneks peatus ta sama päeva õhtul Philadelphias, et veeta õhtu sealse tuttava pool. Niisiis leppisime me kokku, et ma hüppan järgmise päeva hommikul bussi peale ja sõidan tagasi Philly'sse, kust ta mu peale võtab. Järgmisel hommikul (kuna tegemist oli pühapäeva hommikuga) suutsin ma aga oma 7.30 bussist maha jääda, kuna New Yorgi metroo lõpetas oma vastutuleliku käitumise ning hiilgas tol hommikul hilinemiste ja ekspressrongide puudumisega. Lõpuks jõudsin siiski kesklinna ning 8.30-se Philly bussi juht oli niivõrd inimlik, et ei küsinud mu 7.30-st broneeringut nähes minu käest lisaraha, vaid võttis mu niisama bussi peale. See oli niivõrd positiivne elamus, et kogu mu õnnetuste jada muutus selle valguses üsna tühiseks ja ma astusin ülirõõmsalt bussi. Reis Philly'st tagasi Gambier'i oli Luke'i seltsis samuti üsna meeldiv ning, oh üllatust, Gambier tervitas meid paksu lumevaiba alt!

Lühidalt: olen elus, terve ja üsna mitme elukogemuse võrra rikkam. Samas olen mitmesaja dollari ja umbes sentimeetri saapakontsa võrra vaesem - need jäid kõik Idaranniku teedele ja tänavatele maha.

Järgmisel semestril olen ma registreeritud järgmistele kursustele:

Intro to Musical Style (muusikaajalugu)
Music Theory and Ear Training (muusikateooria, jätkub eelmisest semestrist)
French Revolution: Myth and Meaning (Prantsuse revolutsioon: müüt ja tähendus)
Chinese Composition and Conversation
Chamber Singers (kammerkoor, kellega koos lähme kevadvaheajal nädalasele kontserttuurile! bussiga! Lõunaosariikidesse!)
Voice (hääletreening)

Ahjaa. Kirjutan seda postitust Pittsburghis, sest Luke'il oli Carnegie Melloni ülikooli raamatukogus vaja mingit prantsuskeelset filmi vaadata, mida kuskilt mujalt kätte ei saa. Minu jättis ta mugavalt ühte pisikesse üliõpilaskohvikusse, kus ma pidin oma OCS ehk välismaal õppimise avaldust täitma hakkama. Eks nüüd kohe hakkangi. Leff!

Tasakaalust v2ljas

2009-09-04T19:09:00.002-04:00

Tere, k6ik see pere, kes siiamaani siia blogisse kiikab. Mul on siinpool lompi vahepeal yht-teist p6nevat juhtunud ja m6tlesin, et jagan seda teiega lootuses, et m6ni teist mulle yhe v2ikese e-kirjakese vastu viskab (A) kasv6i m6ni rida, aga siiski. Hea on neid saada.

Igatahes. Olen l6puks oma selle semestri tunniplaani paika saanud. Asi n2eb v2lja j2rgmine:

EKR:
8.40(E 9.00)-10.00 Music Theory/Ear training (see on tegelikult 2 semestri pikkune kursus)
11.10-12.00 hiina keel
12.10-13.00 kammerkoor (endiselt esimene alt, aga seekord juba valitud 50-liikmelises grupis)
13.10-14.00 prantsuse keel
14.10-15.30 ajalugu (Mongoli impeerium)
K: 16.00-18.00 ultimate frisbee (saan j2lle taldrikut loopida)

TN:
12.00-13.00 kammerkoor
T: 16.00-18.00 ultimate frisbee
N: 17.10-18.00 hiina keele harjutustund (6pilase rollis)
19.10-20.00 hiina keele harjutustund (6petaja rollis)

Pyhap2ev:
16.10 hiina keele harjutustund (6petaja rollis)

Yhes6naga k6ik mu neli akadeemilist kursust on EKR-l, j2ttes TN-le hiiglaslikke vaba aja vahemikke. Loodetavasti on mu enesekontroll piisavalt suur, et neist ei kujuneks hiiglaslikud ajaraiskamisvahemikud. Professorid on toredad, eriti nauditav on meie ylikarismaatiline pr. keele 6petaja Mortimer Guiney. Muusikateooria professor Victoria Malawey tundub olevat tore, kuna t2na oli juba kursuse kolmas tund ja minul alles esimene kord selles viibida - otsustasin alles t2na hommikul, et loobun statistikast ja v6tan hoopis muusikateooriat. Selle matemaatikakursuse v6in ma igal ajal v6tta, aga muusika on kogu aasta kestev kursus, niisiis ei saaks ma seda v6tta n2iteks j2rgmisel semestril. Tund algab hommikul kell 8.40 ja enne yheksat me juba laulsime oma m6nusate hommikuh22ltega. Ma juhtusin istuma oma kammerkoori 6pilasjuhi Calista k6rvale, kes oli s6bralik ja kelle ainus kontakt muusikateooriaga tundus olevat sama kursus, mida mina v6tsin eelmisel aastal - Basic Musicianship. Kuna ta on senior ehk viimase kursuse yli6pilane, siis tema BM kogemus p2rineb 2006-2007 6ppeaastast, mil ta oli esimesel kursusel. Niisiis on mul study-buddy olemas, kui vaja peaks olema. :) Hiina keel on samuti v2ga hea, uus 6petaja Sun Chengjuan on kuidagi r66msameelsem ja 6petajana rohkem kogenud kui meie eelmine hiina keele 6petaja. Kahjuks tunnen ma, kuidas kogu suve hiina keelt r22kinud inimesed minust peajagu yle kipuvad olema. Tundub, et sellel kursusel tuleb sel sygisel k6ige rohkem pingutada.

Muidu on k6ik tore ja hea. Ja ma olen suht ekstaasis, et kammerkoori sain. :) Ahjaa, panen varsti m6ne pildi oma toast ka yles. Tegemist on suurep2rase toaga Caples'i 7. korrusel (k6ige kummitusterohkem yhikas ja korrus kogu Kenyonis), mille ainsaks miinuseks on tema asukoht hoone p6hjapoolsel kyljel, mist6ttu on seal alati pisut kylm ja niiske. Aga 6nneks ei veeda ma seal eriti palju aega, arvestades EKR ysnagi tihedat tunniplaani (TN veedan t6en2oliselt lihtsalt rmt. kogus). :P Minu ja Julia (toanaaber) ruumilahendus on ysnagi feng shui - voodid yhes ja lauad teises toa kyljes, et txxtsoon oleks veidikegi eraldatud vabaajatsoonist. Tuba ei ole eriti suur, aga kuna k6ik mxxbel on lykatud seinte 22rde, on keskel p2ris palju vaba ruumi.

Ongi vist k6ik. Midagi eba-akadeemiliselt p6nevat ei ole veel juhtunud, kuna alles t2na 6htust algavad registreeritud peod ehk korporatsioonipeod ja muud suuremad koosviibimised. Peale nende mxxdub mu n2dalavahetus t6en2oliselt hiina keele ja muusikateooria t2he all. Ahjaa, ainuke veidi paha asi on see, et ma kaotasin oma statistika 6piku tsheki 2ra ja seda on vaja, et raamatut tagasi myya. Nyyd pean yritama seda Amazonis v6i m6nele kaas6pilasele 2ra myya. :/

OK. Aitab kah. Head n2dalavahetust :)

Oh kooliaeg, oh kooliaeg

2009-08-30T00:04:00.003-04:00

Esmaspäevast hakkab jälle pihta. Ootan juba, kuigi hetkel on jubedam jetlag peal. Kell on kaksteist öösel ja ma lõpetasin just lahtipakendamise. Kuradi palju asju oli ikka. Sättisime Juliaga toa niimoodi, et voodid ja lauad on seina ääres ja keskel on suur vaba ruum. Olen rahul! Saan vist homme muusikapoodi minna, kitarrile istumisaluse osta ja vb ka selle kruvi ära panna, mille külge tegelikult kitarririhm pannakse (mitte kaela ülemisse otsa, nagu ta mul praegu on). Ja poodi oleks kah vaja minna, Caples'is (minu uus 9-kordne kodu) pole nimelt laualampe. Puuduvad ka rätik, šampoon ja dušigeel. Muidu on normaalne mööbel: voodi, kirjutuslaud, suur riidekapp ja kummut.

OK, hetkel ei suuda eriti rohkem millestki kirjutada. Uni ajab visalt ligi. Homme hommikul tuleb vist väike hommikujooks ka, kui Joe suudab kell 9 üles ärgata. :)

Kass installeeritud

2009-06-06T02:51:00.003-04:00

Pärast lendu kirjutab piloot raporti, kuhu märgib vead.
Mehaanikud loevad raportit, parandavad vead ära ja kirjutavad sama paberi alumisse ossa, mida nad on teinud, ning piloot saab raporti tagasi, et valmistuda järgmiseks lennuks.
Siin on mõned tõelised, registreeritud vigaderaportid, mille on kirjutanud Quantase piloodid ja vastanud mehaanikud. Quantas on muide ainuke suurem lennufirma, kus ei ole juhtunud ühtegi tõsist õnnetust.

P = probleem, piloodi kirjutatud V = vastus mehaanikult

P: peaaegu peaks ära vahetama vasaku poole sisemise ratta
V: olen peaaegu ära vahetanud vasaku poole sisemise ratta

P: proovilend läks hästi, välja arvatud see, et automaatne maandumine oli pisut kõva
V: sellele lennukile ei ole mingit automaatset maandumissüsteemi installeeritudki

P: propeller nr.2 ei saa piisavalt määret
V: kõik on korras propeller nr.2 määrdega, propelleritel nr.1, 3 ja 4 on määrdeviga

P: juhikabiinis on midagi lahti
V: juhikabiinis on midagi kinni pandud

P: surnud putukad esiklaasil
V: elusad putukad on tagavaraks laos

P: autopiloot teeb, et lennuk kukub 200 jalga siis kui lennukõrgus lukustada
V: ei saa maa peal seda probleemi taasluua

P: märk lekkimisest parema poole maandumistelikul
V: märk eemaldatud

P: uskumatult kõva müra salongis
V: müra on reguleeritud rohkem usutavale tasemele

P: kahtlustan, et esiklaasis on pragu
V: kahtlustan, et sul on õigus

P: puudub mootor nr.3
V: mootor leitud paremal tiival pärast lühikest otsimist

P: lennuk käitub naljakalt V: lennukile on antud korraldus ennast kokku võtta, lennata korralikult ja olla tõsisem

P: radar mõmiseb
V: radar ümberprogrammeeritud rääkima

P: hiir juhikabiinis
V: kass installeeritud

Riime aastast 2003 (8. klassi maailmavalu)

2009-06-06T02:32:00.003-04:00

tänapäev on militaarne
idas rahu kapillaarne
aatompomm on aktuaalne
bush ja sõbrad populaarsed
sõda neile printsipaalne
näljahädad sekundaarsed
telesarjad triviaalsed
riigimehed familiaarsed
miski pole siin normaalne
laulja pole musikaalne
välimus on tal primaarne
see ei ole ain’t lokaalne
kehamüük on meil globaalne
talje olgu minimaalne
puusad aga maksimaalsed
“näljuta end maniakaalselt,
siis sa oled ideaalne”-
mõtteviis on kriminaalne
pole individuaalne
köita ainult visuaalselt
kui võid suhelda verbaalselt

18. august 2003 Pollis

Vahelihase venitus teeb invaliidiks

2009-05-19T04:33:00.003-04:00

Misasja... ma ei saa Jänese blogisse enam sisse. Jänes?

Sain eelmisel laupäeval Columbusest lennukile, sõin sõbrannaga Chicago lennujaama Mongolian Grillis lahkumislõunasöögi ning võtsin seejärel põhjanaba kaudu suuna Euroopa mandrile. Huvitav, Chicago-Stockholmi lend kestis ainult 7h 45min, kas see tuleneb sellest õhumasside liikumisest? Teistpidi on palju pikem lend. Jõudsin ainult ühe hiinakeelse filmi ära vaadata, natuke magada ja siis oma ameerika jaapanlasest naabritariga veidi juttu rääkida kui olimegi Stockholmis. Kell oli umbes pool kaheksa ja minu lend oli kell kaks pärastlõunal, niisiis otsustasin rändama minna. Ostsin endale hirmkalli Arlanda ekspressi pileti (edasi-tagasi 240SEK), jätsin suuremad kompsud 30 SEKi eest lukuga kappi ning sõitsin kesklinna. Sealt kõndisin üle silla vanalinna ning uitasin kuutõbiselt mööda kitsaid munakivitänavaid. Riia-tunne tekkis kohati. Ühel hetkel tundsin, et palavik hakkab tõusma - külmavärinad ja peavalu - ning põgenesin külmapoolse seenevihma eest ühte pisikesse kohvikusse varjule. Ostsin chai'd vanalinnale kohase hinna eest ning istusin selle taga pool tunnikest, kirjutades igasugu tol hetkel vajalikke asju kaasavõetud ajaloo kaustikusse kaasa. Kell 11 läksin Nobeli muuseumi uudistama, seal oli väljapanek tsensuurist. Hiinast ja nende Internetiterrorist oli muidugi palju juttu, aga ka Birmast, USA-st, Venemaast jne. Siis otsustasin tagasi minna, kuna ikka oli külm ja kuidagi udune olla. Tagasi üle silla, Arlanda ekspressi peale ja olingi lennujaamas. Lennust palju mälestusi ei ole, magasin vist. Riias ei tulnud kohver kohale (kitarr Yuki kastis tuli õnneks ühena esimestest asjadest lindile, huhh :)), läksin kurtma ja siis selgus, et kohver jõuab alles kell 10 Riiga ja pidi sealt lennukiga Tallinna toimetatama. Ega midagi, läksin siis ainult kitarri ja käsipagasiga bussile. Oligi mugavam liigelda. Bussi peal oli kolm erinevat turismigruppi: itaallased, türklased ja sakslased. Muidugi istusin mina türklaste ja itaallaste vahepeale ning pidin kogu reisi kuulma nende omavahelisi ingliskeelseid suhtlusüritusi. Huh. Tartu sain kell 11, emps oli autoga vastas. Kell 12 vajusin magama ja ärkasin järgmisel päeval kell 14.00. Mõnus :)

Eelmine nädal oli üsna aktiivne, käisin empsi ja Anneliga jooksmas ning peaaegu iga päev Kristeli pool, kus sõime maapähklivõi ja moosiga saiu ning jõime liitrite kaupa teed (või olin see ainult mina? hmm). Lõbus oli ja nägin lõpuks Kristeli toakaaslase ka ära, keda ma nende kahe kooselatud aasta jooksul veel kohanud polnud. Et Eesti poliitikast maik suhu saada, käisin Kristeliga Euroopa Parlamenti kandideerivate erakondade esindajate debatil, mida vürtsitas oma vaheleastumistega üksikkandidaat Indrek Tarand. Neljapäeval oli Kristelil Euroopa Liidu loeng, kuhu ka väikese südamevärinaga läksin (äkki paneb võõrast nägu tähele). Hirmuks polnud põhjust ja härra Veebel ajas mind mitmeid kordi südamest naerma. Sellist eestlaslikku sarkasmi ja veel sellistes kogustes (kogu pooleteisetunnise loengu aja) pole ma ammu kogenud. Tema oli ka üks EP debati moderaatoritest ning kommenteeris muuseas pärast ühe esindaja enesetutvustust, et kui mõtted otsa saavad, võib enne ajalimiiti ka lõpetada. Ärapanija.

Nädalavahetusel käisin Anneliga Toilas koolitusel, kus mulle anti austav ülesanne hinnata peritonaaldialüüsi erinevaid lahuseid tutvustavaid plakateid. Õhtusöögi ajal võtsin osa integratsioonilauast, kus peale Anneli ja minu istusid kaks Ida-Virumaalt pärit õde, kes rääkisid valdavalt vene keeles. Anneli vastas neile samuti vene keeles ning mina püüdsin meeleheitlikult tuletada meelde oma kesist vene keele sõnavara, mis minimaalselt ka õnnestus. Valdavalt rääkisin ma ikkagi eesti keeles ja mõtlesin kogu aeg selle peale, kuidas ma tulevikus vene keele korralikult selgeks õpin (minu väike galubaaja metštaa). Laupäeval sain midagi toidumürgituse-laadset ning tahtsin äkki kõigest, mis sisse söödud, kiiremas korras lahti saada. Selle mitmekordse teostamise järel hakkasin äkki küljes meeletut valu tundma, mida lugesime algul mingiks põletikuks, aga et ta iga nüüdseks juba täiesti kadunud on, siis otsustasin ma, et tegemist oli kõhulihaste ülekoormuse tõttu tekkinud vahelihase venitusega. Peaks mainima, et see on üks ebameeldivamaid vigastusi, mis mul kunagi olnud on. Autosseistumine ja sealt väljasaamine olid mõlemad üsna piinarikkad. Püstitõusmiseks ja pikaliheitmiseks kasutasin tantsukursusel õpetatud spiraalseid liigutusi (aitäh, Kora!). But this, too, shall pass. Ja nii ongi.

Uus laul kah siin vasakut kätt.

PS minge vaatama Üliõpilasteatri etendust "Daniil Harms ehk geeniuse elu".

Seagripp

2009-05-03T19:10:00.002-04:00

http://flutracker.rhizalabs.com/ <--- siin hoitakse seagripi levikul silma peal. Ohios on juba paar kinnitatud juhtumit: kaks kolmekümnendates meest ja üks 9-aastane poiss.

http://www.postimees.ee/?id=114180 natuke seagripi-teemalist loomingut.

Uurisin ka Läti transpordivahendite kohta, juhuks kui oma bussist maha jään. Eriliselt häid variante ei ole. Kui tahan bussi või rongiga Valka saada, pean järgmise hommikuni ootama. Ptui-ptui-ptui.

Mul ei olegi midagi tarka öelda. Panen mõned luuletused hoopis siia.

friendship
is a strange story
sometimes with no evident
beginning, it starts like a
small stream, cool and candid
then one moment you
realise
you're standing up to your
waist in water

friendship is also
a well, it is
hard work to dig it
deep enough, so that
once it stands there,
it will be yours
deep and pure
and replenishing

and friendship is like
a sunrise that brings
the world to life
it chases away away the ghosts and the
clamping cold in your bones

friendship is like many things that
we tend to take for granted
it's a tree, an ocean
an earthworm
and maybe the small toe on your
left foot

friendship is a strange story

***

I LOOKED AT YOUR PICTURES

I looked at your pictures
so many faces
so many instances of your smile

and not

you seemed so distant
yet there I was
holding you in my hands
running my fingertips across your skin
smooth and flawless
it was lacquered paper

maybe that's why I like you so much
you're the distant reality
and me the sick child
beneath the covers
looking at young birches outside my window
that sway in the wind so gracefully
when I get better, I'll climb you
I really want to

but

will you hold my weight?

KEVAD!!!!!!!!!! või isegi Eesti normide kohaselt suvi

2009-04-27T23:59:00.013-04:00

Ja nii ongi. Kenyon College'i kevadkontsert, kus koos Knox'i maakonna sümfooniaorkestriga sai esitatud Mendelssohn'i "Elijah" ehk maakeeli vist "Eelija". Ja ülalpool siis allakirjutanu 2 minutit kuulsust. Väidetavalt kõlas hästi, nii et olen rahul. :)

Teen natuke fotoblogi viimase aja sündmustest. Näiteks laupäeval oli meil Summer Sendoff ehk kooliaasta lõpu ärasaatmispidu, mis toimub enne eksameid, kuna pärast neid on pooled inimesed läinud. Ilm oli kuum, ütleks et ligi 30 kraadi, ja päike praadis meie kauneid pigmendivaeseid kesti nii et vähe polnud. Õnneks olin ma pidevalt kaitsva päikesekreemikihi all. Aga jah, kuna ma ise pilte ei teinud, siis tuleb facebookist mõned pisikesed siia transportida.

Yukiga reede pärastlõunal

Julia (tulevane toakaaslane), Julian ja moi

Tulevane toakaaslane vasakul käel :)

Julian :)

Sel nädalal lõpevad tunnid. Reedel on mul hiina keele suuline, esmaspäevaks peab ajaloo viimane kirjand valmis olema, teisipäeval on hiina keele kirjalik, järgmisel reedel ehk 8. mail on programmeerimine. Laupäeval lennukileeeeee. :)

Olge toredad. Ja VARSTI näeme. Tegelt ka.

Ahjaa. Professor Bai on mu MLL advisor (maakeeli: ühe mu peaeriala juhendaja)!!!!! BIG DEAL!!!! :D

Kevadvaheaeg!!

2009-03-03T21:17:00.006-05:00

Hurraa!! Pärast eelmise nädala eksamihullust on linnakus ja minu peas lõpuks rahu ja vaikus. Ja akna taga on kolmas märtsikuu päev lõpule jõudmas, jäiselt ja tuulevaikselt. Sellel nädalavahetusel tegin oma UWC rahvuskomitee heaks natuke tööd ja lugesin kandidaatide avaldusi. Kandideerijaid oli seekord 112 - rohkem kui 40 inimest ühele kohale! Super! Jõudsin 112-st esseest läbi lugeda 112-27=87, siis andsin alla. Õnneks tegid ka ülejäänud 14-15 inimest tublit tööd ja praeguseks on välja selgitatud 12 edasipääsejat + 2 "varumeest". Üldiselt olen edasipääsenute valikuga rahul, pole midagi öelda. :)

Vaatasin eile ameeriklaste tehtud filmi eestlaste laulva revolutsiooni kohta: "The Singing Revolution". Ja ütlen ausalt, väga hästi tehtud dokumentaal, dramaatiline, põnev ja faktiderohke. Intervjueeritakse paljusid tolleaegseid EMS, RR ja Iseseisvuspartei juhte ja üldse palju olulisi tegelasi ning räägitakse lühidalt ka EV esmakordsest tekkimisest. Kõik poliitikud nägid 20 aastat tagasi nii noored välja! :P

Muideks, Anu, kui sa seda loed, siis kindlasti meili mulle. Seda filmi peaks sa LPC-s näitama - ma arvan, et see on huvitav ka neile, kes Eesti ajaloost palju ei tea. Ma võiks sulle ühe koopia siit saata. Kas teil on reedeõhtuse filmi traditsioon ikka veel jõus?

Mida ma veel rääkida oskan. Reedel lähen Philadelphiasse - toakaaslasele Vickyle külla. Esmaspäeval liigun sealt edasi Bostonisse, Susanile ja Lily'le külla. Edasi Browni, LPC-katele külla. Oi rõõmu. :)

Ma panin siia blogisse ka ühe widgeti, kus kõik mu lindistet laulud. Esimene laul on muideks uus, alles eelmisest reedest. Sõbranna Lily kirjutet sõnad, panen siia üles ka.

I fell for you like rain

I fell for you like cold Chicago snow

I fell for you like an old woman pushing on a cane

When she saw the shooting stars go

And then

I fell for you like the wind on a city block

I fell for you like a child learning how to walk

I fell for you like a butterfly from a cocoon

I fell for you like the sun in the afternoon

I fell for you like a curtain across a stage

I fell for you like a new dictionary page

I fell for you like a pine tree in a storm

I fell for you like a card tower losing form.

I fell for you like Atlantis into the sea

I fell for you like the Dow in the thirties

I fell for you like the twin towers of New York

I fell for you like Boston when Manny quit work

I fell for you like a girl in her mother’s high heels

I fell for you like a toddler on four-wheels

I fell for you like an angel from silent skies

I fell for you like an exile out of disguise

I fell for you like I fell into the world when my mother bore me

I fell for you like my cheek fell into your coat

I fell for you like we fell off the bridge on the count of three

I fell for you like my words fell into the poem I wrote

Asi on ametlik

2009-02-22T23:14:00.002-05:00

Leidsin l6puks virtuaalmaailmas oma muusikale kindla koha: http://www.reverbnation.com/madel

M6tlesin, et kirjutan eelmise n2dala k6rg- ja madalhetkedest. K6rghetk on laul nimega "Kevadel" ja midagi rohkemat ma ei ytlegi. Eks kuulake ise. :)

Madalhetk: Teisip2eval Punasele Ristile vereandmine. Punane Rist k2ib kuskil iga 3 kuu tagant siin ja paneb endale Gundis (Gund Commons - 6pilaste puhke- ja 6ppimishoone) ajutise doonorikabineti pysti. Olen kaks korda juba neile verd andnud, eelmisel poolaastal. K6ik on siiamaani ilusti l2inud, kuigi oma hepatiidi-antikehadest ma poleks pidanud neile kyll r22kima, ja selle peale ehmatasid nad ka, et ma olen 5 aastat v6i kauem Euroopas elanud. Eesti igal juhul USA Punase Risti Euroopa riikide nimekirjas ei ole, nii et k6ik on harashoo. :)
Igatahes, l2ksin mina siis teisip2eval Gundi, t2itsin k6ik vajalikud dokumendid, siis m66deti mul verer6hku jne, ja kymme minutit hiljem lamasin juba doonoritoolis. Sarah, kes elab minuga sama koridori peal, oli juba seal ja hakkas kohe-kohe verd andma, ehk siis ta k2si m22riti joodiga kokku ja siis hakkas Punase Risti t2di talle n6ela sisse ajama. Minu jaoks on see hetk alati kergelt ebameeldiv ja kui mulle endale n6ela sisse lykatakse, vaatan ma alati eemale. Aga teiste vaatamise vastu pole mul midagi, niisiis ma j2lgisin, kuidas t2di n6elaga askeldas. M6nikymmend sekundit hiljem hakkas mulle tunduma, et k6ik ei ole p2ris korras. T2di liigutas seda n6ela ikka p2ris korralikult Sarah' k2e sees, ja l6puks tuli yks teine Punase Risti 6de, kes n6ela 6igesse paika ajas. Siis tuli minu kord, ja kordus sama, mis Sarah' puhul: t2di ei saanud esimese korraga hakkama. Aga hullem oli see, et ta ei saanud hakkama ka teisel, kolmandal ega neljandal korral! Ma vaatasin oma k2sivart ja seda ebakompetentset txxd yha kasvava 66vaga. L6puks tuli teine 6de ja yritas ka. Tulemus: veri hakkas lihtsalt l2bi systlaaugu naha peale immitsema. Ma olin juba suht endast v2ljas, aga yritasin end rahustada sellega, et v2hemalt ei ole see eluohtlik. Paar minutit hiljem pandi mulle j22kott k2e peale ja saadeti kypsiseid sxxma ja mahla jooma. Ei mingit heategu, ainult punkteeritud veen.

Auklikult Teie,
Madel

Lauluke

2009-02-11T01:14:00.001-05:00

Sellest nädalavahetusest.

http://rapidshare.com/files/196659324/Falling.mp3.html

Pahempoolse ajupoolkera tegudest ka natuke

2009-02-05T19:55:00.003-05:00

Kes meist ei teaks

Mõni päev on teistest
Lihtsalt tunduvalt halvem
Juba hommik läheb kergelt aia taha
Kui äratuskell – oih! – magab sisse
Ja heliseb kella seitsme asemel kell kaheksa
Viiskümmend viis
Kortsus riided
Silmaümbrused
Ajaleht
Kange kohv, mis põletab keele
Selle väikese tipukese
Mis alati kõige järele haarab
Väljas on külm
Esimese peaaegu-libastumise järel
Muutub kompostiks kingakonts
Pangaautomaat tänavanurgal
Sööb hommikusöögiks Sveedbanki kaardi
Hiljem helistab teate-küll-kes
Kas mäletad toda õhtut, mil...
... nojah, käi lihtsalt arsti juures ära
Võib-olla see polnud sina
Ja ära põe
Selle ravib paari päevaga välja
Nalja teete?!
Süüa pole aega
Eilsed toimetused tänase varnas
Lisaks põud rahakotis
Tasuta lõunaid siin ilmas
Ei pakuta
Seedetrakti meeleheide
Kõlab kui metssea armuhüüd
Kanalisatsiooniaugus
Õhtu! Kodu pole enam kaugel
Külmkapis on heeringas ja sibul
Midagi muud pole õnneks vaja
Muidugi kui välja arvata
Võtmed paari nahkkinnaste kõrval
Peeglilaual
Homme on parem päev

***

ma elan minevikus

ma elan minevikus
vaadates maailma otsekui rongi viimasest vagunist
kuusemets, käänakud ja külakõrtsid
kõigist möödun mina viimasena
otsekui tunnistades seda,
et elan minevikus,
oodates andameid eestpoolt

ma elan minevikus
siis, kui teised ärkavad, ma magan veel
ja keeran külge, kuuldes teiste äratuskelli
kontorid, koolid ja kirikud
toimetavad oma toimetamisi
ja mina ainult magan
oodates oma korda ärkamiseks

ma elan minevikus
see minevik on suur ja lai
laiutades kahe ookeani vahel
oma poodide, pankade ja parkidega
kuhu minnakse siis, kui mina ärkan
koos nendega, kes kolisid kunagi minevikku,
sest siin oli vähem rahvast

***

rändaja kodulaul

tahan olla võõras
aga kodu ei luba
tahan olla oma
aga kaugus ei luba
tahan siiski tulla
te juurde ja sooja
tahan olla homsete uudiste tooja

***

Neli nädalat kevadvaheajani

2009-02-04T00:06:00.002-05:00

Nii see freshman year läheb. Päev päeva järel, kõik kuidagi erilised, ent tagasi vaadates ei suuda neid erilisuse hetki määratleda... nad lihtsalt on. Väikesed asjad, väikesed mõtted.

Olen nüüd veerandi kohaga tööl - Admissions Office'is UWC kandidaatide kontaktisik. Kirjutasin just esmaspäeval, oma teisel tööpäeval, motivatsioonikirja, mis läks e-maili teel välja kõigile UWC-katele, kes üht või teist moodi Kenyoni andmebaasi olid sattunud. Tundsin ise, et kuigi ma ei liialdanud millegagi, kukkus kiri päris hästi välja. Järelikul olen ma ise ka üsna rahul. :) Vähemalt suhteliselt. See arvutiprogrammeerimise kursus on päris ränk, sellest tuleb Pass/D/Fail tõenäoliselt. Pass/D/Fail tähendab, et hinnetelehele läheb ainult märge Pass, D või Fail ehk siis 'läbinud', 'D' (kah läbinud, aga nirult) või 'Fail' ehk 'läbikukkunud'. Kui ma juhtumisi peaks näiteks C- saama, siis see ei lähe hinnetelehele, ainult 'Pass'. Ja GPA (grade point average ehk keskmine hinne) sellest ka ei muutu. Nii et lõpp hea, kõik hea. Ainuke probleem on selles, et ma pean veel ühe matemaatikakursuse võtma, et natural science requirement täita... Lõbus. Kui see arvutivärk väga hulluks läheb, siis võtan teise kursuse hoopis algebrat. :P

Kevadvaheaja plaanid on nüüd ära määratletud - lennukipiletitega. Vaheaeg ise hakkab 28. veebruraril ehk siis vähem kui nelja nädala pärast. Esimese nädala loodan Admissionsis täisajaga töötada ja teisel nädalal itta rännata. Kõigepealt lennukiga LPC toakaaslase Vicky juurde Philadelphiasse ja sealt (hirm)odavate Hiinalinna bussidega New York City'sse ja Bostonisse. Sihtkoht: Browni ülikool. Ei tea, mida oodata, aga vast on tore. Nii palju koolikaaslasi ees ja värki. :)

Aaammm. Mis veel. Piinlen hetkel mingi viirusliku köha käes, suht masendav. Loodetavasti on laupäevaks parem, siis on aasta pidulikem pidu ehk Philander's Phling. Philander Chase oli üks Kenyoni rajajatest ja väidetavalt suur naistemees, millest ka nimi Phling (ingl. k. fling - lühiajaline romantiline suhe). Teemaks The Roaring 20's ja tüdrukud peaks väga emantsipeerunud välja nägema ehk siis lohvaka lõikega kleidid, mis teevad igasugused kehavormid olematuks (I don't mind). Mul hetkel pole veel midagi, aga küll ma miskit välja mõtlen. Mu Upper Class Counseloril Melaniel on kindlasti riidekapis kleidikollektsioon, lähen sinna luurele. :P

Lala... Toakaaslane vaatab ikka sõbraga Dr. House'i. Tahaks juba magama. Eks ma lähen hambaid pesema ja annan muid vihjeid, et lähen varsti unemaale.

Ööd!

P.S. Admissions Office'i taga olev hiiglaslik USA lipp oli kaks nädalat pooles mastis ja keegi mu tuttavatest ei tea, miks see nii oli. Any ideas?

Welcome to 2009

2009-01-12T01:39:00.002-05:00

2009 on käes! Minu viimane postitus on taaskord sajanditetagune või siis tegelikult eelmisest aastast... Kui lühidalt kokku võtta tolle postituse ja tänase vahepealne aeg, siis kõlaks see umbes niimoodi.

Detsember 2008:

Kool. Õppimine. China in Transition suure uurimistöö ümberkirjutamine. Fudge factor, tänu millele tuli A- ära selles aines, hurraa!
Joe-ga hiina keele lõpueksamiks õppimine, minu ja tema esimene kolledži all-nighter.
Kontrolltöö ajal vaikselt unnesuikumine.
Väike oleng Julia toas neljapäeva õhtul koos Joe, Juliani, Ethani, Julia, Angela ja tema bf-ga, kelle nimi kahjuks juba ununenud on (ta käib kuskil teises koolis).
Road trip Ohiost NYC-sse Caitriani ja Tomiga, kehv ilm NY-s ja meie 'parem karta kui kahetseda' suhtumine, mis viis ööni hotellis kuskil Pennsylvanias.
Road tripi naudingud ehk suvalised peldikud teeäärsetes bensukates ja ühes üliarmsas itaalia restos.
NYC! Bright lights, metroos kaotsiminek, Broadway ja kerge süütunne, kuna see mulle kinni maksti. Spring Awakening - nooruslik hullus 1890ndate konservatiivsel Saksamaal.
The Metropolitan ja päris Egiptuse tempel.
Lend koju! Tobe tüdruk minu selja taga, keda häiris, kui ma oma istet alla tahtsin lasta.
Buss Tallinnasse, emps! 2 sammu bussist maas kohtumine Tauriga, 10 sammu edasi Katriga.
Kodu! Ujumine Auras, Kerli, Kristel, Kata, Jaanika, Ann-Leena.
Jõulud 25. detsembril seekord. 4 tundi piparkookide küpsetamist! Pärast kollektiivne kaunistamine, sellest sündinud fotoseeria, kus valdavalt mina ja Helari aktsioonis.
Jõuluõhtu, kaks salli, Ruja rokkooper ja parfüüm! Minu ja Anneli musitseerimine, mis kahjuks Urmasele peale ei läinud. Õunavein, punane vein ja puuviljapunš. Kolm verivorsti. Väikeste sugulaste nääklemine kingituste pärast. Peavalu. Öösel väike vestlus WC-potiga.
Järgmisel päeval snowtubing!
Tartu, Damianiga öösel SMS-lemine, vaeseke külmetas üksinda Jõhvis.
Hommikul Damianile bussijaama vastu, tema Jõhvi-needmise monoloog, McDonalds'i kohvi. Präänikud, jõhvikad tuhksuhkrus. Martini ja šampanja.
Kunstigalerii Viltuses Majas, 1h. Catwalk, Damiani patused mõtted meie kelneri kohta.
Riia! Vanalinn ja Hesburger (sest Lido oli peidus). Lennujaam, Anna! Tagasiteel Tartusse 4-tunnine vestlus Annaga.
Järgmine päev: Tartu. Õhtul sõbrad, bar-hopping, maagiline ravim.
Snowtubing. Maniküüri ja pediküüri otsingud.
31. dets. Damian bussile. Õhtul UWC oleng! Kõik inglise keeles, kuna Anna oli ka seal - I love the UWC folk. Alias inglise keeles, mina ja Eva-Liis omavahel inglise keelt rääkimas, kuigi kedagi polnud pealt kuulamas. Vaimustav õhtusöök, südaööl šampanja!

2009!!!!!!!! Vesipiip ja kitarr, ühislaulud. Kella 4 paiku hommikul ülikehv Texase õudusfilm. Uni. Diivani vallutamine.
Hommikul Sila telefonikõne. Milline üllatus! Siis koju, õhtul laisklemine ja 'Twilight'.
2. jaanuari õhtul õhtusöök läätsede, seavorsti(-kese? ei, siiski mitte, tegemist oli käsivarrejämeduse lihatootega) ja Kristeli austava juuresolekuga. Oeh, imelik lause sai. Filmiõhtu Riinu pool! Jeah! Ruti kõrvalistumisega tema poiss-sõbra kadedakstegemine:P. Jämmisessioon Katriniga! Taksoga koju.
3. jaanuar - Tallinn! Parimad õed ehk Anni ja Mae. Lugusid vanast Tallinnast, Palametsaks seekord Mae.
4. jaanuar - maale! Viljandi linn, pühapäevasel päeval oli KÕIK suletud. Klaas vett kohvikus 10EEK, kruus teed teises kohvikus 20EEK. Rääkige veel, et Viljandi on provintsilinn. Hinnad on küll nagu pealinnas. Folk-kontsert Pärimusmuusika aidas - kontrabass, kaks viiulit ja kitarr! Ja ühislaul! Õhtul saun ja kolm korda lume(hange-?)s käimine.
5. jaanuar - Taagepera loss! Natuke ka Nuiat. Värskeltavatud Vabadussammas. Või mis selle nimi nüüd oligi? Õhtul pidulik eesti õhtusöök kreeka salati ja pirni-sinihallitusjuustupirukaga. Raamatulugemissessioon.
Öösel äratus kell 3.15. Kerge eine ja autosse! Rong kell 5.26 Valgast. Viimane kalli, seekord mitte ühtegi pisarat. Tagasi koju, UNI.
Ettevalmistus kaheks esitluseks järgmisel päeval.
7. jaanuar - UWC loeng A. Kitzbergi nimelises gümnaasiumis! Mitte ühtegi küsimust, aga kiire sööst ja minu käest infolehtede krabamine. Ootan vähemalt viit avaldust sealt! Edasi Hiina-esitlus Polli külatoas. Projektori filter tolmu täis, nii et läpakas esitles pilte. Tore vanemapoolne seltskond, pingevaba õhkkond. Kase-härra teadis Hiina esimese keisri võimuletuleku aastat - jahmatav! Õhtul Viljandist Tartu-bussi peale.
8. jaanuar - hommikupoole panga- ja ID-kaardi üleskorjamine erinevatest kontoritest. Lõuna HTG-aegse klassijuhatajaga. Pärastlõunane kiiršopping Lõunakas, tulemuseks uus kampsun. Aura! Maailmas Pajuga, liiga palju kartuliputru ja hakklihakastet. Iisraeli-muljed ja Ristikivi üle arutlemine. Koolisüsteemide võrdlemine. Muide, Paju, kui sa seda loed, siis palun seleta mulle ära see koht "Hingede öös", kus kolmas tunnistaja oma tunnistuse andis. No mitte ei saanud aru, mida tema valesti oli teinud. Kodu. Külalised! Imago inglise keelde tõlgituna, Kadi-Triinu nupu mängulaual edasiliikumist saatvad rõõmuhõisked. Ruti ja minu meelemürgisessioon köögis. Ruti intelligentne jutt! Seichi massaaž! Poole öö peale jäänud pakkimine.
9. jaanuar - hommik kell 6 üles, pärast kolmetunnist uinakut. Bussile ja lennujaama. Lennujaamas taas unnesuikumine. Lend Helsinkisse, järjekordne uinak ja 4-eurone võileib, sest unustasin endale õunu kaasa pakkida. Lend NYC-sse. Tutvumine naabriga - Bard College'i filmi ja video professor, kes käis ka Ohios kolledžis ja kelle meessõber elab St. Peterburgis. Pikk ja huvitav vestlus kultuuriteemadel. JFK ja ei mingit Daniellat. Seiklemine NYC metroosüsteemis. Daniella kodu - West 81st Street! Kiire suhtlemine tema vanematega, siis ruttu all-linna, Yami ja Ana Paolaga kokku saama. Yam ja Ana Paola! Olive Tree Pub, tasuta söök-jook ja stand-up comedy. Tunniajane rännak Brooklynisse. Öö nagiseval ja ülimalt ebakindlal narivoodil koos Ana Paolaga.
10. jaanuar - ärkamine, hommikusöök koos Yami emaga, rännak tagasi Manhattanile. Kenyoni prospie-üritus Daniella pool. Palju entusiastlikke prospie'sid. Mõned juba sissesaanud prospie'd. Palju head süüa ja üks cateringi-onu, kes kogu aeg mu joogitopsi ära viis. Tagasi linna, koos Yami ja Ana Paolaga ringiuitamine. Yami ükskõiksus heade fotode tegemise suhtes. Hiinalinn. Suvalise inimese käest tänaval teejuhiste küsimine. Suvaline inimene osutus sakslaseks. Suvaline sakslane hakkas meil järel tolgendama. Õhtusöök suvalise sakslasega Malaisia-Tai-Hiina restoranis. Ground Zero koos suvalise sakslasega. Hudsoni jõe kallas koos suvalise sakslasega. Metroo, jumalagajätt suvalise sakslasega, kes läks Brooklyni silda vaatama. Tagasi Olive Tree'sse, veel tasuta sööke-jooke. 'Tere' 22 erinevas keeles! Ebaproportsionaalsed joonistused Iisraelist, Colombiast ja Eestist. Jutukas baarman, kes ei olnud ei kreeklane ega poolakas, vaid hoopis itaallane. Tagasi W81st-ile. Lipnick'ide üllatus- ja segadushüüded, kuuldes suvalisest sakslasest. Uni.
11. jaanuar - ärkamine, dušš, hommikusöök. MoMa - Museum of Modern Art. Sõeltrükk, disain, fotograafia ja Picasso. Modernsed elamused. Tasuta (Daniella MoMa-kaardiga). Wall Street ja võimetus leida Body Exhibit Museumit, kuna sellist muidugi ei eksisteerinudki. Kahekümneminutiline hilinemine Yami ja Ana Paolaga kokkusaamisele. Allahindlus Victoria's Secretis! Natuke uut pesu minu tagasihoidlikku kollektsiooni. Sõbralik teenindaja! Kohvi ja küpsis Mrs. Fieldsist. Hüvastijätt Y ja AP-ga, aga taaskord helge. Metroo, järjekordne 20-minutiline hilinemine. Pagas autosse, LaGuardia lennujaama. Huvilistele: Daniella isa õpetab rabide seminari, ema on täiskohaga ema ja teeb vahepeal raadiosaateid. Manhattanil maksab ühetoaline korter kuskil 22 000 EEKi kuus - kolin vast Brooklynisse. Lennujaam, ootamine ja taaskord "Hingede öö". Columbus, Daniella ja Allison! Buss tagasi Kenyonisse, uni kogu tee. Kenyon! McBride 305! Yukiha ja Nikola! Ja kogu meie koridor. Oeeeehhh. Homme esimene tund tants. Head ööd. Kirjutage-joonistage palun.

:)

I Carry Your Heart With Me

2008-12-08T13:10:00.002-05:00

http://hk.youtube.com/watch?v=5FPSVJQrPpw <--- mina olen see blondiin dirigendi ja viiulimängija vahel. Ehk siis: laupäeval oli Kenyon Community Choir ja Chamber Singers'i ühiskontsert. Mina siis esimeses koosseisus ja laulan - nagu alati - esimest alti. Community Choir'il on kord nädalas (kolmapäevaõhtuti) kahe tunni ja viieteistkümne minutiline proov ja nende kolme kuuga saime selgeks umbes täpselt kolmteist laulu viies erinevas keeles. Esindatud olid Euroopa poole pealt inglise, saksa ja ladina keel ning mujalt heebrea ning zulu (mitmes Aafrika lõunapoolses riigis räägitav keel). Laulsime näiteks Bachi 'Sicut locutus est' ning Schumanni 'Ungewitter'. Kava oli selline, et kõigepealt laulsime kaksteist laulu ära, siis kobisime lavalt maha ning kümneminutilise vaheaja järel esines Chamber Singers, kes muidugi rahva täielikult ära võlus - tegemist on poolprofessionaalidega, kellel on kõigil tibake muusikaalast haridust. Nemad teevad proovi viis korda nädalas. Väga ilus oli, isegi venekeelsed laulud, mis nad esitasid, kõlasid päris õigesti - ameerikalikku hääldust oli vaevu-vaevu kuulda. Järgmisel semestril võtan kindlasti jälle CC'st osa. :)

Reede õhtu oli ka superlahe. Pärast seda kui ma Annasilviale olin Skype'is kurtnud, kuidas ma ameeriklaste (võlts?)sõbralikkust tõsiselt võtta ei saa ja ei tunne end nende seltsis eriti mugavalt, kutsuti mind alla Maddy ja Heleni tuppa (Maddy on minu bändikaaslane, kuigi meie bändi elutuleke hetkel vaid vaevu-vaevu hingitseb, ja Helen on koorikaaslane) kitarri mängima. Läksin alla ilma eriliste ootusteta, kuid alla jõudes avastasin toast viis inimest nelja kitarriga, hiljem lisandus veel pea kümme inimest, süntesaator ja suupill, ja toimus kahetunnine improviseeritud kontsert kõigi lauludega, mida me kõik teadsime. Teadmatus oli sageli minupoolne, ent vahepeal oli nii, et hakkasin midagi mängima ja siis tuli kiljatus, 'I LOVE THAT SONG!' ja aset leidis väike improviseeritud duett. Väga vahva oli! Enne seda muusikaõhtut käisin Clay'ga Mount Vernonis ÜKT-d tegemas (pole ikka suutnud sõnale community service head eestikeelset vastet leida - kas kellelegi on ideid?) ehk siis külastasime üht abikeskust, kus elavad koduvägivallaga kokku puutunud pered. Meie perekond ehk ema viie lapsega vanuses 3 kuni 12 oli viimse põnnini kohal, niisiis veetsime poolteist tundi viie superenergilise lapsukesega, kes kõik minuga sõnamängu mängida ja Clay'le selga ronida tahtsid. Väga vahva, aga vaene Clay oli omadega läbi, kui me lõpuks keskuse uksest välja saime. :D

Praegu on kooliga sellised lood, et kahes aines on suht kindel A-seis, üks on A ja B vahepeal ja üks on kindel B. Nädal aega on veel loenguid, siis on nädal aega eksameid ja siis sõidame Daniellaga New Yorki, kus veedan poolteist päeva ja kust mind lennukile pannakse. Kodu kallis kodu, sa pole enam kaugel. :)

Minu kasuvanavanemad Gambieris :)

Jet lag

2008-12-01T03:09:00.003-05:00

Kell on 3 öösel ja ma olen 100% ärkvel... Tulemused on järgmised:

Esimene asi on siis üks Facebook'i ahelkiri, aga väga lahe seekord, kohati paneb lausa ahhetama oma õigsusega. Ülesandeks siis oma media library'st pärit juhuslike laulude pealkirjadega küsimustele vastata.

1. Put your music on shuffle.
2. For each question, press the next button to get your answer.
3. YOU MUST WRITE THAT SONG NAME DOWN NO MATTER HOW SILLY IT SOUNDS!
4. Tag 10 friends who might enjoy doing the memo as well as the person you got the memo from.

IF SOMEONE SAYS "IS THIS OKAY" YOU SAY?
What a Wonderful World

WHAT WOULD BEST DESCRIBE YOUR PERSONALITY?
Upholsterers

WHAT DO YOU LIKE IN A GUY/GIRL?
Feel

HOW DO YOU FEEL TODAY?
Lady Madonna

WHAT IS YOUR LIFE'S PURPOSE?
The Road to Mandalay

WHAT IS YOUR MOTTO?
Misty Mountain Hop

WHAT DO YOUR FRIENDS THINK OF YOU?
Last Resort

WHAT DO YOU THINK ABOUT VERY OFTEN?
Fly With Me

WHAT IS 2+2?
Cosmos

WHAT DO YOU THINK OF YOUR BEST FRIEND?
Dig In

WHAT DO YOU THINK OF THE PERSON YOU LIKE?
A Million Miles Away

WHAT IS YOUR LIFE STORY?
Pump It

WHAT DO YOU WANT TO BE WHEN YOU GROW UP?
Holiday

WHAT DO YOU THINK WHEN YOU SEE THE PERSON YOU LIKE?
Can You Feel the Love Tonight

WHAT DO YOUR PARENTS THINK OF YOU?
Bulletproof Cupid

WHAT WILL YOU DANCE TO AT YOUR WEDDING?
I Need Some Sleep

WHAT WILL THEY PLAY AT YOUR FUNERAL?
Blood Brothers

WHAT IS YOUR HOBBY/INTEREST?
Losing Grip

WHAT IS YOUR BIGGEST SECRET?
Why Can't I?

WHAT DO YOU THINK OF YOUR FRIENDS?
Breakaway

WHAT'S THE WORST THING THAT COULD HAPPEN?
Of Wolf and Man

HOW WILL YOU DIE?
FF

WHAT IS THE ONE THING YOU REGRET?
Twenty Years

WHAT MAKES YOU LAUGH?
Teenage Angst

WHAT MAKES YOU CRY?
Bittersweet Symphony

WILL YOU EVER GET MARRIED?
Californication

WHAT SCARES YOU THE MOST?
Macy's Day Parade

DOES ANYONE LIKE YOU?
Perfect Enemy

IF YOU COULD GO BACK IN TIME, WHAT WOULD YOU CHANGE?
Still Waiting

WHAT HURTS RIGHT NOW?
Stand Still, Look Pretty

WHAT WILL YOU POST THIS AS?
May It Be

:D

Teine asi on uus laul. Jepp.

http://rapidshare.com/files/169040883/I_Will_Dream_With_You.mp3

I Will Dream With You

A night so warm and the lights so pretty
You and me all alone in the city
Hours pass and the moonshine
Lighting up your eyes
Gets you deeper into me
Deeper into

Let it be just one more time
I would come to see you
Let it be just one more time
I would be your hero

We had our doubts before
But never really knew
Where it was going
You were East and I was West
With oceans keeping us apart
On separate shores
But dream and I will dream with you

And I will dream
And I will dream
And I will dream
With you

Kirjutan elamustest järgmine kord. Praegu on veel liiga palju emotsioone. :P

Isn't it ironic?

2008-11-13T13:54:00.002-05:00

Uskumatu. Vahepeal tundub mulle, et elu ongi nii seatud, et head inimesed saavad täiesti teenimatult karistada. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga üks minu jaoks täiesti eriline inimene sai sellel nädalavahetusel elult nii julma hoobi, et sellest kuulmine lõi isegi minu meelerahu ja arusaamad täielikult sassi. See võiks juhtuda igaühega, aga fakt on see, et see juhtus kellegagi, kes armastab maailma rohkem kui keegi teine, on kristlane ja taimetoitlane ning tahab tulevikus saada muusikaterapeudiks. Ja mind paneb imestama see, kui vähe viha ja enesekesksust temas on, mis oleks minu jaoks täiesti normaalne reaktsioon pärast sellist elamust - pugeda teki alla, olla omaette ja vihata maailma. Tema ei ole selline, tema sees on miski vägi, mis aitab tal edasi liikuda. Kas see on usk? Väga võimalik.

36 tundi sünnipäeva

2008-11-10T15:09:00.004-05:00

Puudusin täna esimest korda loengust - kõhuvalu. Ja ikka korralik. Käisin korraks raamatupoes oma ülemusega rääkimas - väidetavalt ei klapi minu antud tunnid tema omadega (ehk siis arvab ta, et ma panen rohkem tunde kirja, kui tegelikult teen). Väga kahtlane olukord, eriti arvestades seda, et ta on mulle eelmisest perioodist veel viis tundi võlgu. Aga olgu, ootame homseni, kuni olukord selgineb. Ma tahan järgmisest poolaastast kuhugi mujale tööle saada - raamatupoes töötada on lihtsalt kahtlane, ja just sellesama ülemuse pärast. Teised tädid (pluss üks onu) on kõik hästi vahvad, eriti üks tädi, kes Halloweenil muideks mereröövliks riietus. Aga jah, tahaks KAC (Kenyon Athletic Center, või BARF - BigAss Recreational Facility) desk attendant'iks hoopis. Pöidlad pihku et mõni junior järgmisest poolaastast välismaale õppima läheks.

Käisin eelmisel nädalavahetusel Earlham College'is, seal on LPC-st minu 2nd yearid Radu (Rumeenia), Kamil (Pakistan), Martin (Makedoonia), Alvaro (Boliivia) ja Onik (Bangladesh) ja kakss co-yeari Angad (India) ja Tomi (Ungari). Earlham on Indianas, Kenyonist u. 3 tunni autosõidu kaugusel. Ameeriklane Matt sõidutas mind ja sakslast Laurinit - vaeseid rahvusvahelisi õpilasi, kellel pole ei autot ega lube. Väga lahe oli! Kohale jõudes sattusime kohe ühele kontserdile, kuna neil oli seal parasjagu Parents' Weekend ja igasugu üritused olid toimumas. Sain kokku Angadi ja Onikuga, kes mind pärast kontserti Kamili juurde viisid. Istusime tema ühikas ja rääkisime tund aega juttu, siis käisime poes ja ostsime igasugu ebatervislikku nänni, et õhtut täiustada. Läksime tagasi tema ühikasse ja rääkisime veel tund aega juttu, siis tuli Tomi ja viis meid kõiki peole, majja nimega Blue Shutters (ehk siis Sinised Rulookardinad:P). Võtsime taaskohtumise puhul paar shot'i ja käisime all keldrikorrusel tantsimas. Kella kahe paiku olin omadega läbi! Järgmisel päeval käisime Kamiliga Tim Hortonsis hommikust söömas, tegime hästi palju pilte ja rääkisime niisama maast ja ilmast. Poliitika oli muidugi põhiteemaks, kuna Obama võidu korral oleks Pakistan olnud veel kehvemas olukorras kui enne. Sellelegi vaatamata oli Kamil Obama poolt, mida mina täiesti uskumatuks pidasin, aga siiski oli mul hea meel. Käisime Earlhami sööklas söömas ja pidin taaskord tunnistama Kenyoni üleolekut - Peirce on kordi suurem ja ilusam. Samas polnud toidul viga, nii et kritiseerima ma ei hakanud. :P
Kuskil kahe paiku oligi aeg taas Ohio poole vurama hakata. Kamil lubas millalgi ka Kenyonisse külla tulla - hoian teda sõnast!

Sünnipäev oli järgmine major event, mis algas juba 3. novembri südapäeval, mil Hong Kongis resideeruvad sõbrad-tuttavad oma sünnipäevasoovid Facebooki kaudu teele saatsid ehk siis sünnipäev venis tänu USAs viibimisele 12 tundi pikemaks! Sain esmaspäeval ka perekonna saadetud paki kätte, ehkki tolliamet oli sellele küüned taha ajanud ja kõik šokolaadi pakist kõrvaldanud!! Oi, ma olin pettunud! Samas on Jüri Üdi luulekogumik vägagi meeliülendav ja lipp ja fotod ja Anneli CD tegid ka tuju heaks! Eriliselt suur aitäh Helarile kauni sünnipäevakaardi eest!
Pool tundi pärast südaööd, kui mõned inimesed juba ukse vahelt sisse piilunud ja mulle õnne soovinud, tuli üks sophomore suure plaaditäie banaani-kreeka pähkli brownie ja liitri piimaga. Piima lükkasin ma viisakalt tagasi, aga brownie oli parim! Istusime kuskil kaheni üleval, sõime ja ajasime juttu. Pärast seda läks rahvas laiali ja mina istusin veel poole viieni üleval ja tegin kodust tööd. Sünnipäevahommikul äratas mind üles Larissa (LPC-st) šokolaadimuffiniga, millel hulk küünlaid peal (õnneks vähem kui 20, muidu ma oleks vist parafiinimürgituse saanud :D), ja suure karjatusega, mis tulenes sellest, et tilk kuuma vaha kukkus talle käe peale. Käisin loengus ära ja enne lõunat sain Katade, Kristeli ja Jaanika sünnipäevapaki kätte, kus õnneks šokolaad alles oli! Aitäh! Suht tüütu võib olla, kui sõbrad niimoodi välismaale pagevad, ma usun, aga ikkagi olete te nii toredad, et mind ikka meeles peate. Ma loodan, et saan teile selle eest jõulude ajal kuidagi tasuda. ;)
Lõunat sõin oma Ameerika vanavanematega ehk siis Helina ja Carlos Pianoga. Mul on tohutult hea meel, et Gambier's ka üks eestlane elab, ja tema teeb eriliseks veel see, et väliseestlasena on tal Eesti vastu tohutu huvi ja ta ei väsi kunagi Eestist rääkimast. Eks Eestis olles ei olnud minulgi otsest huvi Eesti-teemalisi vestlusi ärgitada, aga siin annab nende puudumine valusalt tunda. Tahaks juba jõule ja koju. Enivei, sain Helina ja Carlose käest kingitusi: Gambier' kokaraamatu, amišite tehtud sinimusta mustriga põlle ja karbitäie šokolaaditükkidega küpsiseid. Pole ime, et ma pea iga päev jõusaalis käin - siinne dieet on üsna rasva- ja suhkrurohke!
Õhtul olin kahe tunni asemel poolteist tundi tööl - kes siis oma sünnipäeval särke voldib - ja läksin seejärel Middle Ground'i (kohalik kohvik) toakaaslase Allisoniga ja sõbranna Daniellaga õhtust sööma. Mm. :)
Ühesõnaga, sünnipäev ei jäänud teps mitte tähistamata ja õnnesoove tuli mitmest ajavööndist. Suur tänu kõigile. :)

Madli

P.S. Kahe nädala pärast olen HK-s!!!!!!!!

Kirjutan midagi...

2008-10-20T09:27:00.002-04:00

... muidu mind unustatakse 2ra! Muide, kui keegi soovib mulle enda elust midagi r22kida, siis mul on kolm erinevat e-maili: madli.rohtla@gmail.com, magic_styx@hotmail.com ja rohtlam@kenyon.edu. Note the bitterness. Ahjaa, telefoninumber on ka: (1) 740 427 6869. Mul on muide v2ga hea meel, et v2hemalt vanaema-vanaisa mulle kord n2dalas helistavad (v6i vastupidi). J2tkakem seda head traditsiooni, mis aitab v2hemalt minu kergestiununevat h22lt meeles pidada.

Koolis l2heb h2sti, kirjutamine on paremaks l2inud. Mu esimene kirjatykk IS-s oli v2idetavalt jube ja tal puudus ingliskeelne loogika.... Mis seal ikka. Teise, YHE-lehekyljelise kallal txxtasin 2.5 tundi ja parem sai. Kuidas txx, n6nda palk. Teised ained on korras, hiina keeles on t2na mid-term suuline eksam, milleks ma peaks kohe-kohe 6ppima hakkama. Kirjutan veel paar rida, et ma teile ikka kindlasti meelde j22ks j2rgmise korrani (ei tea t2pselt, millal see on).

Kaks l6busat n2dalavahetust oli: Reading Days (neljap-pyhap) ja Parents' Weekend (reede-pyhap). Reading Days kulus poodlemise ja magamise peale + k2isime rahvusvahelise 6pilastega USA social security numbrit taotlemas. M6nus oli. Ahjaa, Jaapani poisid korraldasid International House'is sushi- ja pelmeeni6htusxxgi. Mmmm! P2rast istusime niisama seal, j6ime h2id jooke ja r22kisime Bulgaaria tydruku ja Jaapani poisiga juttu.

Parents' Weekend mxxdus ysna syndmusterohkelt. K2isin vaatamas "Three Penny Operat" ("Kolme krossi ooper" eesti keeles, mida nii m6nigi kindlasti n2inud on), Kenyoni a capella koosseisude kontserdil (ma niiii tahaks ikka yhte sisse saada....vb j2rgmisel semestril) ja yhe tegelase show'l, kes nimetas end 'mentalistiks' ja tegi nii hulle asju, et kogu saal ahhetas. Kas on v6imalik, et sa lased kogu 400-500-pealisel publikumil valida v2lja yhe kolmekohalise numbri, et sinu number on 319 ja tydruk, kelle sa lavale kutsud, valis samuti numbri 319 ning et seej2rel m2ngid sa kassetilt salvestist, millel on sinu eelneval 6htul lindistatud T2PNE kirjeldus sellesama tydruku kohta? V6i et sa syytad m6ttej6uga elektripirne? V6i tead inimese social security numbrit ja e-maili PIN-koodi? Ei. See oli t2iesti uskumatu! Aaaahh! Tyybi nimi on muideks Christopher Carter ja tema veebilehekylg on www.mindcramp.com - check it out.

See oli siis v2ike m2luv2rskendaja. Ja 2rge unustage *2hvardava tooniga*: ma tulen j6uluks koju.

xx

Vanaisa pidas loengut :)

2008-10-09T01:16:00.000-04:00

http://tartu.postimees.ee/091008/tartu_postimees/tana/342937.php

Karini soovil üks väike F5

2008-10-07T20:39:00.003-04:00

USA presidendivalimised jõuavad lähemale ja õhus on tunda pinget. Vaatasin eelmisel nädalal asepresidentide väitlust ja sel nädalal kuulasin demokraatide ja republikaanide avalikku arutelu Kenyoni ühes akadeemilises hoones nimega Ascension. Põhimõtteliselt ei tea ma faktidest eriti midagi, aga kummagi kandidaadi mõningad vaated võin siinkohal välja tuua.

John McCain, republikaan - tahab jätkata ja 'võita' sõja Iraagis, tahab USA energiasõltuvuse vähendamiseks suurendada kohalikku nafta- ja maagaasitootmist; tahab alandada korporatiivmaksu (corporate tax...?) -- http://www.johnmccain.com/

Barack Obama, demokraat - sõdurid 16 kuuga Iraagist välja; kliima soojenemine on inimtegevuse tulemus -> tuleb minna keskkonnasäästlikuma energiakasutuse peale üle ('puhas' kivisüsi); astmeline tulumaks ehk hoidku alt kõik, kes teenivad üle 250 000USD aastas -- http://www.barackobama.com/index.php

Igal juhul on kõik ameeriklased täiesti pöördes ja räägivad valimistest igal võimalikul juhul. Kenyon on üldiselt üsnagi vasakpoolne ehk demokraatlik kolledž ja republikaanide hääli siin eriti ei kuule, aga tänases Ascensioni arutelus tundus McCaini tugevaim külg olevat tema usaldusväärsus ja etteaimatavus, samas kui Obama lubab 'muutust' ja keegi ei tea täpselt, kuidas see välja nägema hakkab. Samas tahab Obama nagu miljonid ameeklasedki lõpetada Iraagi sõda - thumbs up! Neil on oma raha parematessegi paikadesse panna! GO OBAMA!!

Vanaema-vanaisa!

2008-10-05T18:08:00.001-04:00

Mul sai telefonikaardi pealt raha otsa! Pidin täna kell 1 loengu jaoks filmi vaatama minema, aga ei saanud teile kuidagi teada anda. Järgmisel nädalal uuesti?

Kaks nädalat möödub kiiresti

2008-09-30T20:02:00.004-04:00

Mulle tundub, et mida vähem aja peale mõelda, seda kiiremini ta möödub. Kalendrisse pole ma viimase kahe nädala jooksul kordagi jõudnud vaadata ja ütlesin mikroökonoomika loengus klassivennale tänaseks kuupäevaks 29nda. Tegelikult on täna 30nes ja Eestis ja HK-s juba 1. oktoober.

Kahe nädala hittsündmused:

1. Orkaan Ike'i jäänused puhusid üle Gambier' ja laastasid meie väikest külakest. Puid murdus vasakule ja paremale, elekter oli üle 24 tunni ära ja Peirce'is sõid kõik papptaldrikutelt. Keskkonnast oli kahju, aga sellised on sanitaarnõuded. Meie koridoris oli lõbus: esimesel õhtul toimus 'Tõde või tegu' ja sardines, mis on nagu tagurpidi peitus: üks peidab ja kõik teised otsivad. Teisel õhtul, kui elekter taaskord ära läks, tellisime Mount Vernonist pitsat ja istusime siis 20-kesi meie korruse ainukeses kolmeinimesetoas ja sõime taskulambi valgel pitsat.

2. Sain endale töökoha - töötan nüüd Kenyoni raamatupoes, mis müüb igasugu Kenyoni nänni alates pastakatest lõpetades mütside, pusade ja šokolaadis rosinatega. Hinnad ei ole just kõige odavamad, aga riided on üsna kenad ja väga kvaliteetsed. Ma olen vähemalt kümmet erinevat pusa juba selga proovinud ja kahetsenud, et Helari enam kahene pole, sest siis ma saaks talle üliarmsad fliistunked selga toppida! :)

3. Käisin vabatahtlike treeningul ja olen nüüd ametlikult vabatahtlik!! Hakkan sellest neljapäevast Mount Vernonis ühte last koolitöödega abistama. Muidugi oli treening tõsisemate asjade jaoks, aga nendega ma kohe algusest pihta hakata ei julgenud.

4. Mängisin jalkat ja tegin JÄLLE varbale haiget, nii et pool küünt läks siniseks ja tõenäoliselt tuleb millalgi maha. Aga mis siis. Jalka oli tore! Mängin varsti jälle. Meie võistkonna nimi on Team X.

5. Ma arvan, et see blogi on selle uudise avalikustamiseks üsna turvaline koht ja ANU, ÄRA HINGA SELLEST VEEL KELLELEGI, aga pmst ma lähen novembri lõpus nädalaks HK-i!!!!!!!!!!!!!!!! Ehk siis mina ja Larissa oleme Kenyoni suursaadikud nüüd. :) Hoiame seda veel mõnda aega saladuses, pidin isegi oma Facebook'i Wall'i tsenseerima, sest inimesed küsisid juba selle kohta. Aga jah. Ma olen nii õnnelik, et kõik koolijamad tunduvad täiesti tühistena hetkel. Õigupoolest ei olegi mul erilisi koolijamasid. Lihtsalt nii tore on iga päev üles ärgata ja mõelda, et ma näen veelkord LPC-d, kuna siiamaani mõtlesin ma, et ega enne 10 aasta kokkutulekut nagunii sinna ei satu. Aga küsija suu pihta ei lööda, nagu ma Jennifer Delahunty'ga rääkides teada sain. Tema on Kenyoni admissions officer ja suuresti inimene, kelle pärast ma üldse Kenyonisse tulin. Ja tema jaoks polnud 2200USD kahe lennupileti eest mingi probleem. Way to go, girls, oli tema reaktsioon. Nii et nüüd me siis lähmegi. ANU, MITTE SÕNAGI MITTE KELLELEGI. :D

Vot nii. Lähen nüüd raamatukogu audikasse filmi vaatama ('Go', räägib Põhja-Ugandast) ja siis KAC'i (Kenyon Athletic Center, mille ehitamine maksis muide 70 miljonit USD-i).

Tsauplau!

Kirjutaks...

2008-09-13T19:40:00.005-04:00

Istun siin laupäeva õhtul kell 19.45 ja mõtlen, mida kirjutada.

Kirjutaks sellest, et olen über-väsinud, kuna pidin täna hommikul kell pool 9 üles tõusma ja eile õhtul vallutasid mu toa ja voodi varaste hommikutundideni mõned ühikakaaslased, nimeliselt Jeff, Zach ja Sarah, kellega koos sai mugavas A-helistikus Coheni 'Hallelujah'-t lauldud ja lolli juttu aetud.

Kirjutaks sellest, et hakkan järgmisel nädalal raamatupoes asjade lahtipakkijana tööle.

Ja sellest, et kohe pärast selle töökoha saamist sain pakkumise teisele, mis oleks esmaspäevast reedeni hommikul kaheksast üheksani. Alguses olin peaaegu huvitatud, aga mõned tunnid hiljem sain siiski aru, mida hommikul kaheksast üheksani minu jaoks tähendaks. See tähendab, et ma ei saa oma pikkade ja ebaproduktiivsete õhtute võlga hommikuse unega tasuda. Mis tähendaks surma. Või vähemalt täielikku vaimset apaatiat tundides. Tänasin ja keeldusin viisakalt pakkumisest.

Või sellest, et käisin eile õhtul Eastonis, kaubanduskeskuste kompleksis ja ostsin paari ketse ja ühe raamatu ja vaatasin sealses kobarkinos totralt geniaalselt/geniaalselt totrat ameerika filmi nimega 'Tropic Thunder'. Ja veel sellest, et käisin täna Hillel House'is juutide sabati lõppu tähistamas, mis kulmineerus pitsa ja järjekordse totra komöödiaga.

Kirjutaks sellest, et raamat, mida ma IS seminari tarvis ülepäeviti loen, sisaldab nii palju infot, et mu protsessor ütleb kohati üles ja ma loen ühte lehekülge neli korda järjest ja kulutan selle peale viisteist minutit. Harilikult antakse sellest raamatust koju kuskil 20 lehekülge - võite ise arvutada.

Sellest võiks kindlasti kirjutada, et eelmisel nädalal toimus minu kolledžikarjääri kaks esimest kontrolltööd - üks muusikas ja teine hiina keeles. Mõlemad toimusid kolmapäeval ja hiina keeleks jõudsin ilusti õppida pärast muusikat, kuna loengute vahe on kaks tundi.

Aga tegelikult mõtlesin, et kirjutaks hoopis sellest, miks ma täna hommikul nii vara üles tõusin, kuigi ometigi on tegemist õndsa laupäevaga. Sundisin end siiski üsna edukalt pool üheksa voodist välja ja riidesse, et kõndida alla raamatupoe juurde ja kohtuda seal Clay'ga. Clay on lüli minu ja koduvägivalla ohvrite abistamise programmi New Directions vahel. Nimelt korraldavad nad septembrikuu vältel igal laupäeval ühe töötoa, kus räägitakse koduvägivallast, seksuaalsest ahistamisest ja kuidas aidata taoliste kuritegude ohvreid. Ilma seda kursust läbimata ei ole kellelgi lubatud ND-s vabatahtliku tööd teha. Niisiis saab sellest tõenäoliselt mu esimese aasta service. Esimene kursus oli igal juhul väga huvitav, kuigi üsna pikk - hommikul üheksast pärastlõunal neljani. Osavõtjaid oli kümme, kellest seitse olid vanemad inimesed ja kolm üliõpilased - mina, Clay ja Kayla, kes käib Mount Vernon Nazarene U's. Käisime koos lõunavaheajal hiina restoranis nimega Hunan Garden. Minu esimene õnneküpsis! Sõnum oli à la 'good things will come your way'. :P

Vot nii siis. Ja tegelikult võiks sellest ka kirjutada, et vahepeal tahaks hullult kodus olla ja kitarri mängida ja Riinu pool kambaga filme vaadata ja Kerliga juttu rääkida ja Kristeliga tortillat süüa (Kristel mõistab, miks just tortillasöömine eriline on). Ja vahepeal tahaks HK-i, treppidele vesikat suitsetama ja pikki öiseid vestlusi arendama. Üldse tahaks kogu aeg kuskile. Aga see on mul vist veres.

Igatsusega teie
M.

Out and about - paar pilti Kenyonist

2008-09-09T02:08:00.004-04:00

Day One

Siin juba mõnevõrra lahtipakituna

Koolibuss!

Peirce - meie kaunis gooti stiilis toiduparadiis

Õhtune jämm toas #305

Ilus valge maja... Poliitikute oma

Kirik

Middle Path

Cluster Outing observatooriumi juurde... muusika ja smore'id (küpsis, šokolaad, küpsetatud vahukomm)

Tähti piidlemas

Kunagi tuleb vast veel pilte, kui ma jälle kaamerat kuhugi kaasa vedada viitsin. :)

Selliseid asju ju tegelikult ei juhtu. Eks?

2008-09-04T13:17:00.008-04:00

Eile 6htul kella kymne paiku j6udsin ma ysna l2bikylmununa (6hukonditsioneer) kooriproovist tagasi oma armsasse yhikatuppa ning sukeldusin otsekohe ninapidi oma China's Transformations raamatusse, et saada mingitki arusaama Hiina XX sajandi juhtumistest. Kuigi tekst polnud igav, oli kell palju ja mina v2sinud keskendumisest ning k6rvaltoast kostuv kooriproov ei aidanud ka palju kaasa, otsustasin minna Laura tuppa lugema.

Haarasin telefonitoru, et helistada 200m kaugusel olevasse Caples'i yhikasse (mis on muideks 9-korruseline torn) ja kontrollida, kas ta on oma toas - kuid telefonist tuli kinnist tooni.
H22ls6num! Paar n2dalat tagasi sain neid mitu p2eva j2rjest kooliarstilt, kes kontrollis, kas ma ikka veel elus olen, viimasel ajal polnud aga keegi yhtegi s6numit j2tnud. Hmm, huvitav, m6tlesin, ja sisestasin parooli, et s6numit kuulata.

S6num algas j2rgmiselt:
"Hi! This is a message for -" - ja j2rgnev xeldi t2iesti selge eesti h22ldusega - "Madli Rohtla." See oli t2iesti erakordne! Mitte keegi ei suuda siin mu nime korralikult v2lja h22ldada ja nyyd 2kki tuleb telefonitorust normaalne eesti 'a' (mis on enamusele minu eesnime raskeim osa) ja kompetentne 'Rohtla' - mitte 'wotlah', milleks mu perekonnanimi harilikult muutub.

Edasi! Edasi! Kuulasin ja selline tunne oli, et kohe tulevad heldimuspisarad. R22kijaks oli vanem daam nimega Helina Piano. Ma vaatasin p2rast telefoniraamatust j2rgi, oli kyll Piano, kuigi oma loogikaga arvasin alguses, et 2kki ma kuulsin valesti ja tegelikult on Jaano. Igatahes, Helina on Gambier's elanud ligikaudu 40 aastat ja ta abikaasa oli vanasti Kenyonis hispaania keele 6petaja. 40 aastat Eestist eemal olnud inimese kohta r22kis ta v2ga selget eesti keelt, kuigi lauseehitus oli kergelt inglise keelest m6jutet. Andestust, m6jutatud. Helistasin talle t2na hommikul tagasi ja p2rast vastastikusi r66muh6iskeid otsustasime homme Kenyon Inn'is l6unat syya. See telefonik6ne oli kyll suurim ja parim yllatus kogu Kenyonis-oleku aja jooksul. Tundub, et seegi aasta ei j22 iseseisvusp2ev t2histamata!

***

Orientation + esimesed koolipäevad

2008-09-01T00:16:00.002-04:00

OK, endiselt pole ma veel kaameraga mööda linnakut kõndima jõudnud. Pildid tulevad, varuge kannatust! Ilmad on siin ka vahepeal kehvad olnud, kuigi Ohio ilm on veel vaheldusrikkam kui Eesti oma: ühel päeval on 15 kraadi ja vihm ja pori, järgmisel on 27 ja päikesepaiste. Müstika. Lähen järgmisel nädalavahetusel oma vahetusperega Columbusesse, kunstigaleriidesse ja poodlema. Mul on kindlasti kummikuid vaja, sest muidu ootab mu vaeseid jalanõusid ees kiire lõpp läbiligunemise ja laialivajumise teel.

Möödunud nädal oli niisiis Orientation, mille käigus saime teada kõik teaduskondadest, kursustest, huvitegevustest ja kõigest muust kolledžieluga seonduvast. Valisin endale neli vahvat kursust: Basic Musicianship, China in Transition, Intro to Microeconomics ja Intermediate Chinese. Viimane neist tundub olevat kõige raskem ja muusikateooriast saab kindlasti mu lemmiktund. Ostsin endale 50USD eest vinge muusikaõpiku ja veetsin kaks tundi ilusaid seest täidetud ellipseid maalides. Kusjuures väga asjalik raamat on, laiendab kindlasti mu hägust muusikaalast silmaringi.

Huvitegevustest niipalju, et olen Community Choir'i täieõiguslik liige. Chamber Singers jäi seekord kättesaamatuks ning kaks a capella koosseisu on ka mulle ära öelnud. Ootan veel kolmelt vastust - eks hiljem siis näis.

Käisin ära ka oma esimesel kolledžipeol. Kuna linnakul on oma turvakontroll ja kõik suuremad peod peab registreerima, siis toimub tavaliselt igal reede ja laupäeva õhtul üks suuremat sorti läbi n-ö linnaku piiridest väljas, 'piimapakkide' juures. Piimapakid on pisikesed majakarbid, kus elavad harilikult vanemate klasside õpilased ja kuna sinna turvad ei tule, siis leidub igal peol alati kümneid ja kümneid alkoholilembeseid 'alaealisi' ehk siis alla 21-aastasi. Päris naljakas on jälle alaealine olla ja keelatud lõbusid nautida. Vesipiibud on muideks linnakus keelatud, aga ma loodan siiski enda oma pärast jõule kaasa tuua ja seda aeg-ajalt kasutada. Probleem tundub olevat selles, et inimesed suitsetavad tavalise tubaka asemel n-ö keelatud aineid, mis on kooli territooriumil rangelt keelatud. Narkootikumide omamine ja tarbimine on siin üks rängemaid kuritegusid, samas tavalised sigaretid on igal pool (v.a. siseruumides) lubatud. Alkohol on lubatud kõigile, kes on 21 ja peale ehk siis kõigile ameeriklastele tavaliselt alles 3ndal või 4ndal kolledžiaastal. Mul juba teisel. :)

Allisoni (toakaaslane) vanemad olid o-nädala ajal siin ja olid hästi toredad, näiteks viisid nad mind K-Marti poodlema ja Ruby Tuesdays'i lõunat sööma. Ja ostsi mulle madratsikatte - vot see oli parim! Mul on tunne, et kutse Californiasse puhkusele on ka juba lunastatud. Võin ausalt öelda, et need inimesed, kes Residential Life Office'is inimesi kombineerisid, on auga mõned kudod välja teeninud. Ma ei oleks osanud paremat tahtagi. :)

Kõik. Öö on laskunud Gambier' kohale ja ritsikad siristavad uimastavaid tiraade. Õppisin täna õhtul salsat tantsima, partneriks poiss Zimbabwest. Homme on tšatša - minu lemmik ladina-ameerika tants üldse. Juhuu!

Teie oma
kultuurišokist toibuv
M.

Writing and Thinking... Või teistpidi?

2008-08-23T14:30:00.006-04:00

Kõik Kenyoni rahvusvahelised rebased peavad lisaks International Student Pre-Orientation programmile osa võtma teisestki programmist nimega Writing and Thinking Pre-Orientation, tõestamaks et nad on tõepoolest võimelised inglise keeles kirjutama. Ja ehk ka mõtlema, kuigi seda nii hästi näha ei ole. Programm algas esmaspäeval, 18. augustil ja kahjuks puudub mul igasugune fotomaterjal, et näidata, kuidas see kõik välja nägi. Loodetavasti täidavad mu rikkalikud kirjeldused selle visuaalse lünga.

Niisiis. Alustati sellise põneva teemaga nagu 'Why am I here?' ehk 'Miks ma siin olen?' ja inimesed tulid lagedale igasuguste mõtete ja lahedate kirjutistega sellel ja ka kahekümnel järgmisel teemal, mida me tollel esimesel päeval arutasime. Kuus päeva hiljem, programmi viimasel päeval võin ma julgelt öelda, et see oli kogu IB Theory of Knowledge kursus ühte nädalasse surutuna, ehk siis palju üldisem, ent samas ka palju värskendavam kui IB TOK. Mina olen igal juhul selle nädalaga rahul. Ei tasuks ka mainimata jätta, et mul õnnestus kuskil teisipäeva pärastlõunal metsikult haigeks jääda ehk siis kolmapäeva hommikul ärkasin 102.2 (umbes 39) palaviku ja jubeda kurguvaluga. Tore-tore, mõtlesin ja lesisin kaks päeva järjest vahelduva eduga voodis, üritades palavikku välja higistada, naerda ja nutta. See oli üks üsna huvitav ja segane kogemus. Ei oleks oodanud, et miski koduigatsuse-laadne asi mind niimoodi tabab, aga täpselt see juhtuski - kuigi mitte päris kodu vaid pigem tuttava keskkonna vajadus. Mõtlesin palju LPC ja sealsete inimeste peale ning kirjutasin luuletuse oma maakodust Pollis. Sõin kaheksa erinevat tabletti päevas. Tervisekeskuse õest on saanud mu parim sõbranna - teisel haige-oleku päeval läksin lõuna paiku tema juurde, olles just üles ärganud, ja ta pakkus mulle pitsat ja 7UP-i, et ma oma tablette süües mingit imelikku reaktsiooni ei saaks. Ta võttis ka vereproovi, mille tulemused näitasid muide, et mul võib olla nii mononukleoos kui strep throat - kahjuks pole ma suutnud veel välja mõelda, mida see tähendab. Igal juhul pidavat antibiots selle vastu aitama, niisiis söön ma neli rohelist kapslikest päevas. Elame veel.

Toakaaslane Allison saabus esmaspäeva õhtul - see oli tohutu rõõm ja kergendus. Kuigi üksi on üsnagi mõnus ja mugav elada, on siiski toredam, kui on veel keegi, kellega lihtsalt öösel kella kaheni juttu rääkida, kui sellelaadne tuju tuleb, mis juhtus näiteks eile õhtul. Me saime algusest peale suurepäraselt läbi, kuna mul on ühikaelukogemus ja tal on vend, mis tähendab, et kompromisse on tehtud ja lahendusi leiab alati. Allison ütles, et mul on väike aktsent, mispeale ma imiteerisin kõige hullemat ueilsi inglise aktsenti, milleks mu suu võimeline oli. Tundub, et aktsendid avaldavad siin rohkem muljet kui täiuslik ameerika inglise keel. Uus-Meremaa poiss Daniel, kes tuli siia nii jalgpalli kui rahvusvaheliste õpilaste pre-orientationi pärast, arvas, et mul on austraalia aktsent - just siis, kui ma üritasin imiteerida uusmeremaalikke täishäälikuid ja mõtlesin, et võidan sellega natuke respekti. Aga ei. Mis seal ikka. On ka muid viise. :)

Mängin iga päev kitarril Laura Junsoni 'Kodumaad' - olen lõpuks õppinud samaaegselt ka kaasa laulma, sest alguses, kui ma seda veel korralikult mängida ei suutnud ja küürutasin üle kitarri, et ikka täpselt näha, mida see käsi seal all teeb, ei olnud ma võimeline ühtegi sõna kaasa laulma. Õnneks oli Katrin see inimene, kes oma vokaalsed võimed minu instrumentaalse võimetusega ühildas. Nüüd kõlab asi palju paremini - ehk leiutame jõulude ajal sellele ka mingi harmoonia. Aga jah, sellest laulust rääkides - naljakas on seda siinsele rahvale laulda, kuna keegi ei tea, millest ta räägib, aga räägib ta ju ometigi nii tähtsast teemast, eriti minu jaoks praeguses ajas ja ruumis. Lahe on, et ma saan niimoodi oma mõtted välja öelda - ma ei ole eriti kurtja tüüp. :P

Tutvusin Melanie'ga, kes on mu Upper Class Counselor. UCC on inimene, kes on kas sophomore, junior või senior ning juhendab neid rebaseid, kes tunnevad huvi sama eriala vastu, mida tema ise õpib. Melanie puhul on siis tegemist International Studies'iga (enam-vähem sama mis rahvusvahelised suhted TÜ-s) ning täna õhtul tuleb meil pikem jutuajamine erinevate ainete ja IS suundade teemal - kuna põhimõtteliselt on IS-il olemas küll kindel põhi, aga palju erinevaid suundi, millel jätkata (see vist ka TÜ-s samamoodi). Mind kisub ikka sinna Oriendi poole - hiina keel, kultuur jne. Ja pärast oma isiklikku India-kogemust oma toakaaslasega on huvi ka selle piirkonna vastu, nii et kui kusagil mingiks võrdlemiseks läheb, siis oleks huvitav need kaks hiiglaslikku riiki ja kaks erinevat ent ka omavahel põimunud kultuurilugu uurimisobjektideks võtta. Aga tegelikult ei tea ma veel üldse, mida lõpuks oma erialaks valida, kuna esiteks on sinna veel kaks aastat aega ja teiseks tahaks ma veel kõike muud proovida, millega varem eriti põhjalikult kokku puutunud pole: muusikateooria, astronoomia, psühholoogia... Nelja päeva pärast peame juba oma ained ära valima, nii et eks ma siis raporteerin oma valikud.

Where I Come From and How I Know It

Imagine where we are was a sea once
The silent poetry of species at their birth

Imagine wind that brought the pollen
For the first time to its rightful place

A forest now lies stagnant where
The motion of blind beings gave to us

Our beginnings, the idea that we float
We've grown established now, grown our roots

I for one could tell and tell about
The endless fields of crawling grass

About the rock I conquered at the age of four
If even in my head I leave it behind

My body knows and remembers more
Than I could ever put in words

I follow the shades of trees and clouds
And soar with my roots attached

to the soles of my feet

Kenyon. Haige. Aadress.

2008-08-19T20:30:00.001-04:00

Madli Rohtla
PO Box 1674
Gambier, OH 43022

Palavikuillusioonid... Ja minu esimene ingliskeelne luuletus. Järgmine kord.

Kohal!

2008-08-15T11:52:00.008-04:00

Astusingi oma jalakesega Ameerika Ühendriikide pinnale ja toimus see lõikuskuu neljateistkümnendamal päeval EST (GMT -5) aja järgi kell 18.45. Kõik lennureisid möödusid komplikatsioonideta, pidin ainult kahes lennujaamas kokku 200 eesti krooni toidu peale kulutama, kuna magamatus ja lennukisõidud tekitasid süsivesikuvajaduse. Kõige paremad muljed on pärit muide Chicago O'Hare'i lennujaamast, kuna esiteks oli minu immigratsiooniametnik, keegi kreeklase välimuse ja nimega tüüp, väga sõbralik ja võiks isegi öelda, et mingil määral familiaarse jutuga ning rahustas mu immigratsiooninärvi üsnagi maha. Teiseks, esimene asi, mida ühest terminalist teise rännates eskalaatori peal kuulsin, oli eesti keel! Kaks vanemat daami minu ees arutasid, kuidas oma L.A. lennule jõuda - sulaselges eesti keeles! Säh sulle tõenäosust.

Olen siis praegu oma host family juures, kelleks on muide kaks Kenyoni professorit - Melissa Dabakis, euroopa ja ameerika kunstiajalugu, ja Dan Younger, kelle põhitööks on Kenyoni kunstigalerii juhatamine, aga ta annab ka paari kunstikursust. Mõlemad on toredad vanemapoolsed inimesed, kelle elu suursündmuseks praegusel hetkel on vanaduspõlve korteri soetamine Massachusettsis. Tänu neile sain tuttavaks ka näiteks ühe muusikaprofessoriga, kes soovitas mul kindlasti muusikas Placement Test teha ja võtta üks kahe semestri pikkune ja kahe kursuse punkte väärt olev muusikateooria kursus, mis pidi selle teoreetiliese asja tõepoolest ülimalt selgeks tegema. Tundub, et asi on seda väärt. 2ooUSD eest saaks veel võtta ka 14-tunnine kitarrikursus eraõpetajaga (!). Selle peale tuleb kindlasti veel mõelda. Majanduslikus mõttes nimelt. :)

Mis veel. Tutvusin veel mõnede Kenyoniitidega: Nicholas Birmast, Elsa Prantsusmaalt, Yinan Hiinast ja Laura Uus-Meremaalt, kes alustab Kenyonis juba kolmandat aastat ja kes on olnud mu Kenyoni-guru kogu kolledžiotsusetegemise perioodil.

Olen siin olnud küll vaevalt kaks päeva, aga siiski tundub, nagu tunneksin juba inimesi üsna hästi. Ameeriklased ei ole kõik üldse mitte sellised, nagu neid tihti kujutatakse: oma riigi kesksed ja rumalad. Oma riiki armastavad nad küll, paljude majade küljes ripuvad tähed ja triibud, aga samas on nad ka väga huvitatud teistest piirkondadest. Minu host family veedab näiteks igal aastal vähemalt kuu Itaalias - mõnikord ka pool aastat, kui nad viivad grupi Kenyoni õpilasi Roomasse kunsti õppima. Lisaks sellele on mu host mom kreeklane ja tema sõnade kohaselt on itaallased suured Kreeka-fännid. Aga ameeriklastest üldisemalt rääkides: ma pole veel hetkekski tundnud enda kui 'immigrandi' suhtes mingit vaenulikkust või võõrastust. Juba Chicago lennujaamas rääkisin ma pikad jutud maha ühe Wisconsinist pärit tüübiga, kes töötab Precious Screw Thread nimelises suurfirmas - proovige seda nime välja hääldada, ega eriti libedalt küll ei lähe! Igal juhul oli tüüp kirglik republikaan, ise sõjaväes olnud ja soovis kõik USA vaenlased maamunalt pühkida, et tulevikus ei tekiks 9/11 sarnast olukorda. See võttis mul küll üsna hinge kinni, aga julgesin siiski talle ka oma arvamuse välja öelda: et oma riigi kaitsmiseks on ka teisi ja vähem veriseid variante. Muidu meeldis talle rahvusvaheline õpilasvahetus väga ja tema sõnade kohaselt peaks rohkem USA noori välismaal õppimas käima, et näha midagi muud peale selle heaoluühiskonna, kus enamik neist elab. Nii et mingis mõttes oli ta päris tore onu. Poliitikajutu jätsime üsna varsti pärast tema republikaanikõnet. :)

Homme on siis suurpäev - kolin oma ühikasse sisse. Tulekski vist hakata magama sättima, et homme üles saaks ja kogu päeva ka üleval püsida suudaks. Jet lag annab ikka veel natuke tunda. :)

Ootan teateid kodumaalt - meilige mulleeeee!

Romeo, oo Romeo, miks oled Romeo?

2008-08-03T17:09:00.002-04:00

Ah! Lõkendav armastus kalgi kalkuleerituse vastu! Suguvõsade iidne riid ja isa raudne tahe! Ja mürk kui kiire ratsu, millega kallimale teise ilma järele jõuda... Ehk siis suurepärane esitus Emajõe Suveteatri näitlejate poolt, aplodeerin teile nagu äsja Toome varemetes, nii et te kolmat kordagi lavale tagasi pidite jooksma.

[vabandust, see tuli vist natuke dramaatiline välja]

Ei osanukski oodata, et õhtu nii kordaläinuks osutub. Vihmgi ei tihanud korralikult sadama hakata, tibutas ainult natuke. Külm puges kontidesse esimese vaatuse rõõmsaks lõpuks ja kimbutas kogu teise vaatuse, aga südamesse ei jõudnud, see elas kaasa näitlejate mängule, mis oli tõepoolest vägagi elutruu ja hingestatud. Naeru tõmbas näole amm oma rikkaliku kõnepruugi ja familiaarse olekuga, nooruslikku uljust võis aimata Mercutio ja Romeo käitumisest ja jutust. Ursula Ratas(s?)epp mängis hästi noort Juliat, kes ei tea elust veel eriti midagi, ent andub täielikult oma armastatule ja valib selle armastuse üle kõige muu. Julia isa tundus küll vägagi karm, ent samas võis ka mõista tema kavatsusi ja näha, kuidas Julia oma isa tundes näiliselt tema meele järgi püüdis olla. Ainuke okas, mis etenduse ajal veidi kriipis, oli Julia ema emotsioonivaesus ja - see on küll täiesti minu isiklik tunne - ebakindlus rollis. Ei saanud aru, millist ema ta kujutada püüdis ja see oli ikkagi ka imelik, et ta Tybalti surnukeha kohal rohkem pisaraid valas kui neil kahel korral, kui ta Juliat surnuna nägi. Ma ei oskagi täpselt seletada, mis mind selle näitleja mängu juures häiris, aga mis iganes see ka polnud, õnneks polnud tegemist kandva rolliga ja seetõttu jäävad meelde ikkagi ilusad dialoogid armastatute vahel ja need vaenutsevatele suguvõsadele nii omased mõõgavõitlused.

Üldkokkuvõttes olen õhtuga nii-nii rahul. Ja lahe oli kuulata, kuidas kultuuriminister Laine Jänese Toome varemetesse saabudes meie selja taga äratundmisrõõmus ja koodnimedega sosistama hakati. :)

You can always depend on the kindness of strangers /T. Williams

2008-07-17T16:56:00.002-04:00

Olen sellest initsiatiivist vist juba varem ka rääkinud siinsamas blogis. Ei viitsi hetkel lingijahile minna, aga eks ta kuhugi lähiminevikku langeb. Free Hugs on ühe Austraalia tüübi väljamõeldis, kes arvas, et musta masenduse vastu just kalliteraapia aidata võib. Ja mitte et sa kelleltki selle välja pigistama pead - oh ei, kõnni lihtsalt mööda tänavat ja leia inimene Free Hugs sildiga. Mõnikord piisabki sellest, et päike jälle välja tuleks.

Hämarik (kliki siia)

2008-07-13T12:09:00.004-04:00

oled taas siin
toas, kus hääbub päiksevalgus

vaatan su poole ja su pilgust
paistab uus algus

viska vastu seina see klaas
rahu tuleb, kui tükid on maas

...

Suvi ja muud loomad

2008-07-01T13:07:00.017-04:00

Suvi kaks tuhat kaheksa. Ilusad ajad, isegi mõned ilusad ilmad on juba olnud. Eestis on nii hea olla, no kohe ütlemata hea. Palju kalleid inimesi on juba ära nähtud ja mõnesid saab veel näha. Haigusepisik jõudis muidugi juba ligi ajada ja toredad sõbrad nohu ja kurguvalu kaasa tuua. Aga optimism jääb.

Suur Hiina-kogemus on nüüd läbi. Kaks murrangulist aastat, palju erilisi inimesi ja tohutul hulgal mitmesuguseid valusaid ja valgustavaid teadmisi. Läbivaks jääb ikka Sokratese paradoksaalne 'Ma tean, et ma midagi ei tea' - aga mis olekski parem motivatsioon teadasaamiseks? :)

Kirjutasin veel ühe laulu. Seekord ingliskeelse. Seda sellepärast, et pühendet on lookene nendele tüdrukutele, kellega Manilas CRIBSi keskuses tutvusin ja kes mulle kolme päeva jooksul kustutamatu mulje jätsid. Tublid tüdrukud :)

http://rapidshare.com/files/126354277/Madli_-_Fly_Out.mp3.html

Sõnad ka.

Little girl, you were always alone
You looked for love just to find hearts of stone
They made you hate their words
And doubt if there was anyone left in this world

To hold you tight
And treat you right
To make sure the darkness stayed outside
To teach you to yearn
To know and to learn
About the mysteries of life

To fly out
To fly out
To fly out and be someone
To fly out
To fly out
To fly out and give what you've got

Sudden lights shone in your way
An angel picked you up from astray
She saw you alone and brought you home
She gave you a family who really

Held you tight
Treated you right
Made sure the darkness stayed outside
They loved your smile
They stayed for a while
To tell you a story that was like yours

We'll fly out
We'll fly out
We'll fly out once again
To be true
To know who we really are
Cause now we're friends
And now we're strong
And we can choose the path to go along
To live our dreams
To shout and scream
Throughout these times
We'll have each other 'till the end

____

Panen mõned pildid koolilõpu puhul sooritet Hiina reisist ka.

Shanghai...

Vaade uuele linnaosale (tagaplaanil)

Vanalinnas

Budistlikus aias

Draakonipaadifestivalist osavõtja

Suzhou...

Vaade linnale budistlikust templist

Samast kohast vaade Buda ees palvetavale budistile

Sillal... Meenutab natuke Tartut, kas pole? :)

Veel üks tempel... Nägi pimeduses suursugune välja

Nanjing...

Nanjing Massacre Memorial Hall'i ees... nota bene kuju kõrgus

Ja jõudsimegi Pekingisse

Sisenedes Taevase Rahu Väljakule, tunneli lõpus paistab Mao mausoleum (Maosoleum?)

Sõdurid Keelatud Linnas riviharjutust tegemas

Pisike poiss punase lipuga

Keelatud Linn... oli kindlasti palju enamat, kui see, mis mu tõrkuv audio guide mulle pakkus

Reisiseltskond... ja ikka Keelatud Linnas (6 tundi jutti kõndimist)

Ja ma peaksin nüüd mäletama, mida need tähemärgid seal trooni kohal tähendavad... bu hao!

Viimane pilt Keelatud Linnast... mastaabid, inimesed, mastaabid!

Müüril... Ühtegi ilmajumalat meid õnnistamas muidugi polnud

Endiselt the Great Wall of China. Mida siiski kosmosest näha pole :P

Raamides

Natuke läks selgemaks... Meiega koosolnud mormoonide jumal oli neile tõenäoliselt armuline :)

Soojas ja kuivas prantsuse stiilis kohvikus malega mõistust teritamas

Suvepalee katused ja järv

Veel katuseid

Suzhou imitatsioon Suvepalees... Hiina Veneetsia

Tunnelimuusik.. andsin talle kümneka, armsa naeratuse eest (muusika oli ka hea)

Kohtasime Taeva templis Lennartit :)

Xi An ehk viimane sihtpunkt Hiinas

Peamošee moslemi kvartalis

Xi'Ani linnamüür päikeseloojangu ajal

... ja siis, kui päike päris ära kadus

Ja lõpuks - nende meeste poolest on Xi'Ani linn ju kuulus... Ma ta numbrit kahjuks ei tea!

Zhong guo, zai jian. :)

Luo Ma Li

Stipulatsioon

2008-05-06T07:31:00.003-04:00

Baby's black balloon makes her fly
I almost fell into that hole in your life
And youre not thinking about tomorrow
cause you were the same as me
But on your knees

A thousand other boys could never reach you
How could I have been the one
I saw the world spin beneath you
And scatter like ice from the spoon
That was your womb

Comin down the world turned over
And angels fall without you there
And I go on as you get colder
Or are you someones prayer

You know the lies they always told you
And the love you never knew
Whats the things they never showed you
That swallowed the light from the sun
Inside your room

Comin down the world turned over
And angels fall without you there
And I go on as you get colder
Or are you someones prayer

And theres no time left for losin
When you stand they fall

Comin down the world turned over
And angels fall without you there
And I go on as you get colder

All because I’m
Comin down the years turn over
And angels fall without you there
And I’ll go and lead you home and
All because I’m
All because I’m
And I’ll become
What you became to me

Filipiinide pildid

2008-03-24T11:24:00.001-04:00

http://picasaweb.google.com/this.is.not.my.desired.username/ThePhilippines

PMS

2008-03-21T02:39:00.003-04:00

Post Mock Syndrome. Täpselt selline tunne on mul praegu. Proovieksamid lõppesid ja nädal Filipiinidel võttis igasugu tahtmise õppetööga tegelda. Niisiis istun ma praegu oma toas, laisklen ja räägin suvaliste inimestega suvalist filosoofilist juttu. Mõningad viimased teemad: kes on sõber? kuidas valitakse sõpru? kas inimese mõtlemine muutub, kui ta vahetab oma emakeele mõne teise keele vastu? jne. Sain äsja kirja Taurilt, kes kirjutas täheteadusest ja paralleeluniversumitest. Mõnus. Sain mõned proovieksamite tulemused tagasi ja ega midagi eriti rõõmustavat küll ei paista, siiamaani on kõik viied olnud (ärgem unustagem, et IB kasutab 7-pallisüsteemi). Miskipärast see mind küll eriti ei morjenda. Põhjuseks võib olla positiivne vastus ühest USA kolledžist. Kuigi see pole USA absoluutses tipus, on siiski tegemist hea erakolledžiga, kust on tulnud mitmed kaasaegsed ameerika kirjanikud. Ei ütleks, et rahvusvaheliselt tuntud, kuna nimesid nähes ei läinud peas ükski lambike põlema, aga siiski näitab see, et kirjutamisele pannakse seal palju rõhku. Positiivne.

Tahtsime sel nädalavahetusel Lantau saarele telkima minna. Lantau asub Hong Kong Islandist lõunas, selle loodeosas asub ka uus lennujaam. Valisime välja ühe ranna lõunarannikul ehk siis Hong Kongi kõige kaugem punkt üldse LPC-st. Grupp oli üsna kirev: Jane (Saksamaa), Camilo (Tšiili), Carmen, Melissa ja Grace (HK), Anna (Itaalia), Laurenz (Austria), Stefan (Makedoonia), Daniel (Tšehhi), Tony (Sri Lanka) ja Alex (UK). Kahjuks sain eile teada, et sellise ettevõtmise jaoks on kõigepealt end bürokraatiavõrgustikust läbi närida: saada kindlustus, vanemate nõusolekut tõestavad kirjad jne. Ehk siis sel nädalavahetusel meie vaimustavat reisi kindlasti ei juhtu.

Kirjutasin laulu. Pealkirjaks sai "Viiv" ja sõnad on järgmised:

taevaalleel
pilvisse kuu
heitunult peidab end
tühjust on täis
otsatu aeg
sus kaotasin iseend

kadudes hämaras kuhugi
usun vaid mitte millessegi
millessegi

(refrään)
laula kui jõuad ja laula kui saad
laula mu kodust ja laula me maast
võta see hirm ja minema vii
valva mu und veel üks viiv

miski mu sees
hingab ja on
maailma tulemas
puruneb klaas
valuleb hing
tean veel olen olemas

kuuvalguses õhk vaid väreleb
su lauludest lõhn jäi järele

(refrään)

Tunded, mõtted, olemine. Natuke popkultuurset juhanviidinglikkust.

Laulu võib järgmise 90 päeva jooksul leida siit: http://rapidshare.com/files/101157726/Madli_-_Viiv.mp3

Laulu lindistamisele aitasid kaasa Daniel trummidel, Chun Ho hiina flöödil ja Camilo kõristi ning salvestamiseks vajaliku tehnoloogiaga. Aitäh. :]

Ahjaa, midagi toredat juhtus veel. Käisin kolmapäeval Maroon 5 kontserdil. Vägev elamus oli, kuna meie ropendavalt kallid piletid võimaldasid lausa Adam Levine'i nägu näha. Olime kokku umbes 20 LPC-kat, aga pooled olid odavamate piletitega saali tagaotsas, umbes 200m kaugusel lavast. Heli oli küll igal pool super, aga pärast kurtsid kõik 'tagumised', et lava peal toimuvast nad eriti aru ei saanud. Maroon 5 poisid aga on väga head kontserdimuusikud. Helikvaliteet oli super, trummi-, kitarri- ja sündisoolod olid täiesti olemas ning Levine tegi oma kidraga aeg-ajalt lahedaid punkarlikke hüppeid. Üliarmas. Istusin "This Love'i" ajal Nicki õlgadel, nii et maailm muutus kohe tüki maad ilusamaks ja tunne võimsamaks. Siis hakkasid inimesed meie taga kurtma, et nad kohe midagi ei näe, mispeale Nick hüüdis: "Why didn't you get a better ticket, then!" Ei ütleks, et just viisakas tegu, eriti arvestades seda, et igal inimesel oli oma istekoht, mille ees oli lubatud püsti seista, aga oma sektorist välja liikuda ei tohtinud. Samas andis see mu kontserdielamusele tohutult palju juurde, nii et me end väga süüdi ei tundnud. :]

2nd yearidel on täpselt 15 koolipäeva järel, mis jaotuvad koos vabade päevadega ilusti nelja nädala peale. Siis algab 2-nädalane study leave ja pärast seda ongi kohe eksamid. Kõige selle vahele mahuvad veel kõik kolledžiotsused, European Cultural Evening, prantsuse, hiina ja eesti keele suulised IB eksamid ja loodetavasti üks ilus ja rahvarohke telkimisüritus millalgi aprillis, rannahooajal.

Olge rõõmsad!

Filipiinid 8-16 m2rts

2008-03-12T10:51:00.003-04:00

Tervitused taaskord neile, kes vahetevahel siiakanti eksivad. Olen hetkel Filipiinidel 6 hullu tydruku (Marta - Hispaania, Winter - Kanada, Anna - Itaalia, Nabilla - Malaisia, Carmen - HK, Melissa - HK) ja yhe vaikse Jaapani poisiga (Chishio). Oleme siin laup2evast saadik ja esimesed p2evad veetsime Batadi kylas kaunite riisiterrasside vahel. Tekkis plaan siia j2rgmisel aastal m6ned inimesed appi saata riisi istutama. Loodus on lihtsalt imeline, kaks tuhat aastat tagasi ehitet terrassid panevad ahhetama ja ujumas saab k2ia 40-meetrise kose all. :)

New Beginnings

Oleme nyyd Manilas, kus teeme sotsiaaltxxd CRIBS Foundationis, kes v6tab enda hoole alla teismelisi tydrukuid, keda on (valdavalt peresiseselt) seksuaalselt 2ra kasutatud. Tydrukud on 11-18-aastased, ilusad ja tohutult andekad. Oleme kahe p2eva jooksul kuulnud laulmist ja n2inud hiphopiliigutusi, mis ei teeks h2bi ka Destiny's Childile endale (ausalt ka!!!!). V2idetavalt 6petab neid professionaalne tantsutreener ja k6ik nad tegelevad mingit sorti tantsuga. Lisaks sellele 6pivad nad koolis inglise ja jaapani keelt, millest esimeses on enamus v6imeline end vabalt v2ljendama. Ameeriklaste kolonisatsiooniaja positiivne tagaj2rg, kui nii v6tta.

Ja k6ige selle juures kipun ma pidevalt unustama, mis p6hjusel me yldse nende juurde sattusime. Ykski neist tydrukutest ei l2he enam koju oma perekonna juurde tagasi. K6ik nad alustavad varsti iseseisvat elu ja panevad oma eluj6u ja andekuse sinna, kus seda t6eliselt vaja on. Nad on s6bralikud ja avatud hinged, aga enam ei lase nad endale haiget teha. Mul on t6eliselt hea meel, et nad nyyd CRIBSis on.

:)

(Internetiaeg sai otsa. Kalli.)

Minu elu F5

2008-02-10T00:11:00.000-05:00

Ehk siis tundsin vajadust natuke blogitseda. Kõik läheb ikka vaikselt oma rada pidi, avaldused USA koolidesse on nüüd kõik saadet', viimase hetke Financial Aid dokumentide saatmisega sai ka veel päris palju nalja. Pidin sama käiguga veel oma eelmise aasta toakaaslasele tema VISA kaardi saatma, mis äkki minu nimele LPC-sse saabus. Ja mitte lihtsalt posti panema, vaid 150HKD maksma ja KIIRPOSTIGA saatma, kuna oli tema parasjagu Vietnamis ja tahtis kaks päeva hiljem Kambodžasse startida, aga kuna pangakaarti polnud, siis elas ta lihtsalt äsjaleitud tuttavate kulul ja maalis mulle e-mailis koledaid kujutluspilte sellest, kuidas ta kusagil Vietnami ja Kambodža piiril kraavis elab ja tagasi Pekingisse sõitmiseks raha palub. Nõustusin lõpuks selle õnnetu kaardi talle saatma ja olin rahul, et lõpuks miski mind postkontorisse minema sundis: FA vaja ju ka posti panna. Võtsin siis kõik oma dokumendid, aga kuna kandideerin seitsmesse kooli, siis oli kõigest vaja ju seitse koopiat teha. Tegin koopiad ja jaotasin ümbrikesse, aga iga kooli FA-le oli vaja kirjutada kõigi teiste koolide nimed, kuhu kandideerin. Mõtlesin, et küll jõuan MTR-is (metroo) seda teha, aga ei jõudnud, rääkisin hoopis Sanjaga juttu. Jõudsime postkontori juurde umbes poole viie paiku ja mul oli hea rahulik olla, et küll jõuab kõik asjad ära teha, postkontor pannakse alles kell viis kinni. Siis tuli jube avastus: jätsin aadressi, kuhu Amanda pangakaart saata, LPC-sse! Jooksuga tagasi MTR-i, viiesajameetrine ülesmäge-sprint, valvurilt laenatud jalgratas, et tagasi neljandasse majja jõuda (block 4 really IS that far away!) ja kõige kallim takso tagasi Sunshine'i, mis ma kunagi võtnud olen - 27 HKD läks (tavaliselt läheb see sõit umbes 18). Jõudsin täpselt 5-ks tagasi postkontorisse, kus just sulgema hakati. Jooksin huilates leti juurde ja sain lõpuks ikkagi oma kaardi ära saata. Ostsin hunniku marke ja Sanja tuli ümbrikega, Ana Paola oli ka seal, niisiis hakkasime kõik kolmekesi aadresse ja marke ümbrikele kleepima. Lõbus veerandtunnike ja FA oligi teele saadetud!

Käisin eelmisel nädalal protestimas. FARC, Colombia n-ö 'rahvaarmee', mis loodi mitukümmend aastat tagasi tõepoolest rahva kaitseks, on nüüd muutunud colombialaste õudusunenäoks. Organisatsioon teenib raha narkootikumide kasvatamise ja ekspordiga, mille tarvis terroriseerivad FARCi liikmed sageli maakohtade elanikke, ajades neid nende maalt välja, et seal igasugu taimed kasvama panna. Selle terrori vastu protestimiseks korraldas grupp Colombia noori vaikse demonstratsiooni, eesmärgiga õhutada Colombia valitsust FARCi korrale kutsuma ning mõista hukka FARCi liikmete teod. LPC-kad läksid kambakesi, igaüks rahvuslipuga oma riiki esindamas, Hong Kongi Centralisse ning moodustasid protestialal vaikides istumisringi. CNN tuli kah meid kaema ja jõudsime seetõttu isegi kohalikesse uudistesse. Sama üritus toimus üle maailma veel paljudes riikides. Loodame, et meedia võimendusest on abi ja sõnum jõuab kohale!
Ahjaa, kui ma seal parasjagu Eesti lipuga ringi vehkisin, tuli üks tüsedamapoolne punaste juuste ja habemega lühike mees minu juurde ja küsis, kas ma olen Eestist. Vastasin, ise üsna positiivselt üllatunud, et jah, olen küll, ja imestasin, kuidas ta Eesti lippu teab. Tuli välja et on lätlane, kes teeb vahetusaastat HK Babtist U-s. Kutsusin ta kohe Talkasse ka. All baltic people in HK, unite! :)

No mas sequestros
No mas mentiras
No mas muertes
No mas FARC
!

Pannkoogiõhtu kunagi 4 aastat tagasi :)

Ainevahetus taas korras

2008-01-25T08:46:00.000-05:00

Nonii, pärast kuuajalist blogipausi ja elamuste seedimist üritan ikka oma Vietnami ja Hainani loo lõpuni rääkida. Lugesin Jänese blogi ja sain inspiratsiooni, sellepärast. Ja Kristel saatis ka juba KirjadMadlile vol 57, kus mainis, et ma võiks jälle midagi uut kirja saada. No eks ma annan siis oma parima. Kõik fotod on muideks kronoloogilises järjekorras saadaval aadressil: http://picasaweb.google.com/this.is.not.my.desired.username/VietnamHainanTalv2007
Panen ühe pildi ilusast Halong Bay'st ka:

Järgmine päev, jõululaupäev, muideks, oli täidetud shoppingu ja muu tühja-tähjaga. Läksime Laurenziga kahekesi vanalinna peale kondama, kaasas korralik piirkonnakaart. Ühel hetkel õnnestus meil aga mingi parempöörde abil kaardilt välja jalutada ja täielikult ära eksida. Kõndisime vapralt edasi, aga ühtegi tuttavat kohta ei näinud. Sattusime kergesse paanikasse, kuna pidime kella kuueks teiste juurde tagasi jõudma, et välja õhtust sööma minna. Mingeid kommunikatsioonivahendeid meil kaasas polnud, nii et Anna ja Stefaniga ühendust võtta ka ei saanud. Igor lahkus muideks hommikul, Bangkokki vanemate juurde. Lõpuks ei jäänud meil Laurenziga midagi muud üle kui lasta end paaril vanemapoolsel mootorratturil tagasi hosteli juurde transportida. Pidime muidugi hinna eest kauplema, kuna mehed küsisid alguses 30,000D (15HKD) ratta pealt. Laurenz pakkus julgelt 10,000D ja saigi küsitud hinna! Meie imestus oli suur ja istusime natuke ärevalt rataste peale: kas viivad meid ikka õigesse kohta? Varsti selgus odava teeenuse tegelik põhjus: hostel oli meie pealevõtupaigast vaevalt 5 minuti kaugusel! Olime ainult mõnisada meetrit kaardilt välja läinud ja enam-vähem hosteli piirkonnas ringi tiirutanud.

Jõuluõhtu veetsime peenes paigas nimega Bobby Chinn. Tegemist on Californiast pärit poolhiinaka-poolegiptlasega, kes omab restorane paljudes erinevates maades ja tegemist on üsna korraliku paigaga. Eriti Hanois ja meie jaoks, kes me olime juba üle nädala peaagu ainult kohaliku ja tänavatoidu peal elanud. http://bobbychinn.com/en/home.htm see on link, kui kunagi Hanoisse satute, soovitan külastada! Tähendab, juhul kui nõustute korraliku õhtusöögi, väikese veini ja vesipiibu eest 25USD välja käia. Iseenesest pole ju paha, aga minu tolleaegse eelarve juures lõi korraks silme eest mustaks. Järgmisel hetkel jagasime Annaga põhirooga ja palusime kokalt tasuta leiba juurde. :) Proovisime ka mingit magusat Bayley'se-taolist jooki, mis segatud mündilikööriga. Õhtu lõppes magusa mango maitselise (kõik lahku, kuna tegemist on mangosordiga, eks, õpetaja Tering?) vesipiibuga. Istusime lounge'i-alas pehmete diivanite ja madalate jaapani stiilis laudadega. Restorani põhiosast olime eraldet punaste siid(!)kardinatega. Valgustus oli stiilselt ja salapäraselt hämar, meie laua lähedal seisis pidevalt üks kelner ja WC-potti oli puistet roosilehti!!

Muide. Jõuluõhtu kõrghetk polnud minu jaoks kindlasti mitte see hõrk pardipraad Bobby Chinni restoranis, vaid hoopis sugulaste telefonikõne meie numbrituppa hostelis! Aitäh, vanaema-vanaisa, Anneli-Urmas, Helen ja Helari! Ja emps! :)

Järgmisel hommikul olime kell 6.30 jalul, et jõuda kella 7sele Nanningi bussile. Jah, me pidime tõepooolest minema kogu tee tagasi Hiinasse, et saada Hainani saarele, mis tegelikult Vietnami rannikust eriti kaugel pole. Aga kahjuks mingit meretransporti (vähemalt meie eelarvele vastavat) me ei leidnud ja Stefani kõhukene poleks seda vist kannatanud ka... Igal juhul jäime magama viis minutit pärast bussijõudmist. Illustratsioon kah:

Nanningis tulid jällegi minu ja Anna conversant hiina keele oskused kasuks. Nimelt pandi meid maha bussijaamas, kust tegelikult järgmise bussi peale minna ei saanudki. Sai vaid osta bussipileti, millega me üsna edukalt hakkama saime, ja siis tuli teha pooletunnine taksosõit, et õigesse bussijaama jõuda. Ristisime selle bussijaama ingliskeelse nimega busport, kuna tegemist oli tõeliselt vägeva ehitisega, kuhu juurdesõit oli kõrgendusega (nagu Tallinna lennujaama ees). Kohale jõudes oli meil viis minutit aega WC-s käia ja endale 12-tunnise bussisõidu peale natuke kehakinnitust osta. Tormasin natuke aega ringi nagu peata kana, otsides KFC-d, mis oli hoopis korrus allpool. Selle äratundmiseni jõudes oli mul vaevalt minut aega, niisiis kihutasin alla, karjusin natuke leti taga seisva kõrendi peale ja sain oma kanakoivaämbri üsna kiiresti kätte. Ärge minust nüüd valesti mõtlema hakake: tavaolukorras ma sellist asja ei ostaks, aga see oli tõepoolest ainus soe toit, mis kogu selles busport'is leidus.

Eeldan, et keegi siinsest lugejaskonnast pole veel Hiinas üleööbussiga sõitnud. Võin julgelt öelda, et need kaksteist tundi olid kogu mu reisi kõige vaheldusrikkamad. Kohe tuleb ka selgitus.
Buss näeb seest välja selline:
Voodid on kahekorruselised ja kolmes reas. Otsustasime kõik neljakesi alguses alla jääda: saab põrandal kaarte mängida, süüa jne. Ronisime igaüks oma koikudesse, mis olid mõnusalt lühikesed, ja peakõrgendus oli nii libe, et vajusime pidevalt jalutsi poole kõverasse. No olgu, ühe öö kannatab vast ikka ära, mõtlesime kõik ja vajusime paaritunnisesse unne. Üles ärgates sõime kanakoiba ja imelikke hiina küpsiseid ning mängisime natuke aega kaarte. Siis tabas meid arusaamine, miks ikkagi enamik rahvast end ülemisele korrusele oli sättinud: meist kahe meetri kaugusel asuv käimla haises nagu muiste! Ja mitte ainult ei soovinud me kõik endale Igori põit, mis 40 tundi ilma tühjendamata vastu pidas, vaid ka haistmismeele ajutist kadumist. Kolisime kirudes ülemisele korrusele, kus kõrbetormi tugevusega õhukonditsioneer meile jäist õhku näkku puhuma hakkas. Üritasime siiski magada, kui äkki kella 10 paiku televiisor tööle pandi ja mingi kahtlane poolpaljaid inimesi täis tantsuvideo jooksma hakkas, saateks vilets teknotümps. Naljakas oli vaadata, kuidas kõik meist eespool lamavad hiina mehed äkki end küünarnukkidele ajasid ja erksa pilguga telekat vaatama hakkasid. Meie vaatasime tükk aega hämmingus, et kus see hiina tagasihoidlikkus ja konservatiivsus siis on. Ei paistnud teist kusagilt. Anna kargas püsti ja läks juhi juurde oma puudulikus hiina keeles seletama, et 'muusika on LIIGA SUUR, me ei saa magada'. Natukeseks ajaks keeratigi tümakas vaiksemaks ja isegi tuled läksid kustu, aga kell 12 oli jälle kogu buss ärkvel ja valge, kuna toimus söögipeatus. Saime riisi, kahtlast liha ja keedukapsast. Eksperimenteerima keegi peale minu ei hakanud, osteti hoopis kollektiivselt paar kilo mandariine. Suurepärane põieergutaja. :P
Kell kaks öösel ületasime praamiga lahe maismaa ja Hainani saare vahel. Pidime praamisõidu ajaks bussist lahkuma ja kui kell kolm öösel taas bussi peale saime, nägime esimese asjana hulganisti prussakaid mööda põrandat ringi roomamas. Anna poolt tuli poolmetsik-poolhumoorikas 'NI HAO' ja juba ta haaras mu tossu ja hakkas sellega prussakate tapatalguid korraldama. Kümme minutit hiljem olime sügavas unes, hoolimata kõikjal hõljuvast tualetiaroomist ja võimsatel detsibellidel tümpsuvast teknost.

Järgmisel hommikul olime Sanyas, mis on Hainani kuurortlinn. Viibisime taas kord Blue Sky nimelises hostelis, mis asus rannast viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Siin on meie rand nimega Dadonghai:

Kohtusime Anna perekonnaga, kes on kolm väga toredat inimest ja mul on hea meel, et paljud minu Annaga seotud küsimused on nüüd geneetilise informatsiooni põhjal vastuse leidnud! :P Anna isa on füüsik, ema reoveespetsialist ja 14-aastane vend täiskohaga teismeline. Siia pildile on jäänud vaid ema ja vend (kaks parempoolset), aga parem kui mitte midagi:

Pildil on muideks meie Hainanil-viibimise kõrghetk sõna otseses mõttes. Nimelt ronisime me 1800 meetri kõrguse mäe otsa, mis kannab nime Wuzhishan ehk otsetõlkes Viie Sõrme Mägi. Oli küll viis mäetippu üsna lähestikku, aga kuna pärast kolmetunnist peaaegu 90-kraadise kalde all ronimist olid meie jõu- ja veevarud end ammendanud, otsustasime lihtsalt tagasi pilvede alla laskuda. Siinkohal pilt mõnusalt suurest vatimadratsist:

Hainan on muideks jõulude ajal vene turiste puupüsti täis, mille auks me ka vene restoranis ära käisime. Toidud olid vaimustavad, nagu vanaema tehtud! Vana hea nõukogude köök. :) Sain veel naaberlauas istuva Kasahstani perega jutule ja võisin oma vene keele oskuste üle lausa uhke olla: terve pikk vestlus sai maha peetud! Muidugi väikeste komistustega (kuidas öelda 2. vene keeles? mis kääne kuhu käib?), aga hääldus pidi mul hea olema. :P

Uusaasta võtsime ka vastu Wuzhishanis ja saime teada, et samamoodi nagu vietnamlased ei tähista jõule, ei pea hiinlased 31. detsembrit sugugi eriliseks. Niisiis saabus uusaasta pudeli kehva hiina shampusega meie hotelli aiapaviljonis. Edasi läks Anna pere magama ja meie mängisime hommikul kella viieni 'nätsupurgikeerutamist' - pudelikeerutamise uuendet variant (oludega tuleb kohanduda).

Siinkohal pilt meie põhilisest transpordivahendist Wuzhishanis, mille täpset nime ma öelda ei oskagi (tuktuk?):

Tagasi Shenzheni (HK-ga piirnev Hiina linn) lendasime eriliste vahejuhtumiteta Haikoust. Tagasi LPC-sse jõudsime hommikul ühe paiku ja leidsime eest viieteistkraadise sisetemperatuuriga toad. Halleluuja, Hong Kongi talv!

Talveseiklus vol 2

2007-12-20T20:57:00.001-05:00

Niisiis, istusime kummalisse eiteakust v2ljailmunud autobussi heas lootuses, et 2kki j6uab, kui yldse j6uab t2na 6htuks Hanoisse. Autobussijuht n2htavasti selle p2rast nii palju ei muretsenud: meie viiekesi pluss kaks kohalikku koormaks, tiirutas ta l6pmatult mxxda Lang Soni t2navaid, arusaadavalt otsides rohkem inimesi, kes Hanoisse tahaksid minna. Tund tiirutamist ja neli inimest hiljem olime valmis Lang Sonist lahkuma. Enne soovis Anna WC-sse minna ja ka Igorile meenus, et ta pole Hong Kongist ehk siis eelnevast hommikust saadik ennast kergendanud, niisiis ootasime veel viis minutit, aga keda see enam tapab, kui juba tund aega oodatud on. :P

Vietnami elanike p6hiline transpordiviis on mootorratas/motopeed/jalgratas. Vanalinna kitsad t2navad on pidevalt umbes tuututavatest kaherattalistest. Teeyletamine on t2iesti harjumuse kysimus, nagu pea ees vettehyppamine. Esimene kord on hirmus, edaspidi toimub k6ik automaatselt: kiire vaade vasakule, esimene samm teele, lased mootorratturitel endast m6lemalt poolt mxxduda, ootad, kuni voolu tekib sekundiline tyhik, teed veel paar kiiret sammu, kiire vaade paremale, ja samasuguse taktikaga edasi. Esimesel pilgul v6imatuna tunduv ylesanne on tegelikult samm-sammult t2iesti lahendatav. Hindade p2rast kauplemine on teine v2ga iseloomulik asi Vietnamile (ja mitte ainult - igal pool Kagu-Aasias on edukas shoppamine k6nekunsti kysimus). Alustatakse kolmekordsete hindadega, n2iteks 2000-3000D v22rt pirukas on alguses alati 10 000D, kust me ta kohe kiirelt 1000 peale kukutame, et siis 2500D peal m6lemaid pooli rahuldava kokkuleppeni j6uda. Muidugi olen blondijuukselise turistina tohutult t6mmata saanud, aga mis seal ikka. T2navakaubanduse toetamise vastu pole mul ausalt midagi, v2hemalt l2heb k6ik otse tootjale. :)

Vietnam, Vietnam. 19. sajandil prantslaste poolt koloniseeritud riigis toimus pidev v6itlus imperialistidega, mis v2ljendus 20. sajandi alguse tohutus kommunismivaimustuses. II m/s l6pus s6disid vietnamlased nii Prantsusmaa kui Jaapani vastu ning m6ned aastad hiljem sidus riigipea Ngo Dinh Diem oma lapsukese USAga, mis osutus riigile saatuslikuks, vallandus yle 20 aasta pikkune s6da, mille l6puks oli Vietnam ysna laastatud. P2rast seda pxxrasid kaks riiki vastastikku yksteisele selja ning Vietnamis l6i 6itsele kommunism. Kommunistlik partei on v6imul praegugi, ent parteisiseselt ei suudeta otsusele j6uda, kas tahetakse riigile rohkem majanduslikku vabadust anda v6i peaks k6ik olema ilusti riigi kontrolli all. Tulemus: Kagu-Aasia majanduslik hiigelhype on Vietnamis ainult ysa 6rnalt n2ha - pealinn Hanoi on kyll suur ja t2is pooleliolevaid ehitisi, ent ylej22nud riik on siiski primaar- ja sekundaarsektoris veel.

Puhkuseks soovitan Vietnami soojalt! Ainult Hanois ei tasu yle kolme p2eva olla, kui myrataluvus v2ike - hommikul kella 6-7 paiku hakkab kellegi t2di teadustajah22l yle kogu vanalinna vietnamikeelseid uudiseid h6ikama. Samal ajal hakkavad ka sadade mootorrataste mootorid p6risema ja pasunad txrtsuma. Saime retseptsioonist teada, et see hommikune teadustamine on vajalik info, mis vaja linnaosale teatavaks teha, ja kuna enamik inimesi t6en2oliselt hommikuti televiisorit-raadiot lahti ei tee, siis edastatakse teave valjuh22ldi abil. N2iteks yhel hommikul plaaniti kogu linnaosas paariks tunniks elekter 2ra v6tta. Nojah, v2ga armas muidugi, aga kui ikka puhkusel olles keegi sind hommikul kell 6 valjuh22ldiga yles ajab, tekib tahtmine midagi kellegi pihta visata kyll. :)

(Jõudsin vahepeal HK-i tagasi, täpitähed jee!)

Veetsime ühe päeva Halong Bay's, mis on ilusa ilmaga lausa paradiis, aga kahjuks tol päeval päikest pilve tagant välja ei tulnudki. Pärast neljatunnist bussisõitu asusime ümber paadile, mis viis meid paari kilomeetri kaugusele rannikust, merest väljaulatuvate hiiglaslike kaljude juurde. Kaljude sees olid kõrged koopad, stalaktiite ja stalagmiite täis. *vaatab järele, kummad laest ripnevad* Ahaa, Laurenzil oli õigus. 'Tits hang.' :)
Halong Bay koopad on märgistet 'World Heritage Site', mis tähendab, et idee poolest on nad muinsuskaitse all, aga kohalikud on sellegipoolest kõik koopad igatpidi neoonlampe täis riputanud ja loonud jalutusrajad niimoodi, et vasakul ja paremal on stalagmiidiid lausa käeulatuses - patsuta aga nagu koera nina. Väidetavalt aga pole see nende moodustiste 'tervisele' üldse hea ning paneb nende kasvu kinni. See on Halong Bay koobastes mitmes kohas juba juhtunud ning TIIDID on pealt pruuniks tõmbunud. Muidugi pole see kohalike süü rohkem kui kellegi muu - nemad teenivad lihtsalt oma igapäevast elamist. Aga mõnda asjalikku loodus- või muinsuskaitsemeest oleks küll sinna vaja.

J6ulu-v6i-mis-iganes-vaheaeg

2007-12-20T07:26:00.000-05:00

Heihopsti!

Kuu aega tagasi otsustasime Annasilviaga, et meie j6uluvaheaeg peab mxxduma reisides. Ja teate, mis - t2pselt nii juhtuski. T2iesti uskumatuna tunduv fakt on see, et hetkel istun ma Hanoi, Vietnami pealinna vanas kvartalis Blue Sky International Youth Hostelis ja kasutan nende tasuta internetti. Kaks korrust ylevalpool lesivad voodis kolm laiska eurooplast Stefan, Laurenz ja Igor, vastavalt Makedooniast, Austriast ja Bosniast. R66mustav on teada, et oleme viiekesi kaheses toas ja saame xxmaja 3.5USD eest. Imelik. Misasi on Imelik? Nimi on Imelik! Nyyd siis meie uskumatust teekonnast pikemalt.

Lahkusime HK-st esmasp2eva varahommikul rongiga. Pooleteise tunni p2rast olime Guanzhous, kus Igoril 6nnestus esimese asjana oma mobiiltelefon rongi unustada. Sel ajal, kui vaeseke yritas k6iki turvameetmeid trotsides tagasi rongi juurde j6uda, istume meie ylej22nud rongijaama ees suures hallis kuhja seljakottide otsas ja tegime pilte yksteisest v6imsaid 6hkuhyppeid sooritamas. 6nneks leidis Igor oma telefoni, me hiivasime oma reisipaunad selga ja suundusime metroosse. S6itsime kesklinna, kus k6ndisime natuke aega mxxda t2navaid ja astusime sisse igale poole, kuhu v6imalik. Yonexi reketid ei maksa Hiinas peaaegu mitte midagi, aga mul on v2ike kahtlus nende autentsuse suhtes. :) Edasi kylastasime yhte budistlikku pagoodi ja s6ime l6unat kohalikus taimetoidurestoranis. Siis oli aeg edasi liikuda, nimelt j2rgmisse rongijaama, kust rong meid Nan Ningi toimetama pidi. Meid pandi istuma hiiglaslikku ja rahvast t2is ooteruumi number kaheksa, kus n2gime kampa hiina rokkmuusikuid vms - pikkade mustade juuste, t2toveeringute ja nahkriietega. Mingil hetkel teadustati valjuh22ldist midagi hiina keeles ja kogu rahvamass hakkas liikuma, osad yhes, teised teises suunas. M6ne aja p2rast voolusuund yhtlustus ja me m6istsime, et m6istatuslik teade k2is rongi v2ljumisplatvormi kohta, mis oli, nagu v2lja tuli, kuskil suure rongijaama teises otsas. Niisiis haarasime taaskord oma pagasi ja suundusime yldise massiga oma rongi poole. Overnight train t2hendas, et igas vagunis oli kahe vaheseina vahel kaks kolmekorruselist narivoodit, yks wc ja yks kuumaveetank. P2ris l6bus ja minu jaoks esmakordne kogemus. Olles kuulnud piisavalt lugusid xistest rahakoti- ja dokumentide kadumisest, otsustasin lihtsalt oma seljakoti otsas magada, mis ei osutunudki k6ige hullemaks kogemuseks. J2rgmisel hommikul kell 5.30 olime Nan Ningis, kus ostsime esimese asjana rongipiletid Ping Xiangi, oma j2rgmisesse sihtpunkti. Seej2rel asusime avastusretkele mxxda kesklinna t2navaid ning leidsime yhe kohaliku restorani, kus Anna ja minu suurep2rased survival hiina keele oskused m2ngu tulid ja meid k6iki n2ljasurmast p22stsid. :D
Kuna Laurenz v6ttis oma lendava taldriku HK-st kaasa, otsustasime igas oma peatuspaigas v2hemalt yhe korra seda lennutada. Nan Ningis osutus suurep2raseks kohaks rongijaamaesine hiiglaslik v2ljak, mis hommikul 7 paiku suhteliselt inimestevaene oli. V6i ehk yritasid inimesed meid, veidraid 'tulnukaid', lihtsalt v2ltida. Igaljuhul kell 8.00 olime taaskord rongi peal ja keskp2eva paiku 60 000 elanikuga Ping Xiangis, kus polnud t6epoolest mitte midagi teha - linn oli inimtyhi nagu need k6rbelinnad Metsikus L22nes, kus on ainult yks t2nav, mida mxxda ei liigu miski muu peale kuivanud rohurullide. Saime takso 50 yuani eest Hiina-Vietnami piirile Friendhip Passi, kust k6ndisime yle piiri (muidugi vastavaid dokumente n2idates jms ja 2rgem unustagem lendavat taldrikut immigratsiooniputka ees). See oli punkt, kus tundsin ennast korraks ysna ebamugavalt, sest meie t2helepanu ja rahakottide eest v6istlesid korraga 5 erinevat autojuhti, kes k6ik seletasid, kuidas nad 10 dollari eest meid k6iki yhte autosse mahutavad ja j2rgmisesse sihtpunkti viivad. L6puks otsustasime t2iesti hirmunult yhe ametlikuma v2ljan2gemisega takso kasuks, mille juht, nagu tee peal teada saime, absoluutselt s6idusuunadest jms tyhjast-t2hjast absoluutselt ei hoolinud. J6udes Lang Soni (vms.. meelest l2inud), n6udis ta meilt lisaks rohkem raha, kui alguses kokku lepitud oli. Muideks, Vietnami rahayhik on elegantse nimega DONG ja yks USD on v22rt umbes 16 000 DONGi. :P Niisiis, olime Lang Sonis, v2idetavalt rahvusvahelise panga peav2rava ees, aga seesamunegi peav2rav oli kahtlaselt lukus ja l2hedalasuv ATM absoluutselt vietnamikeelne. Niisiis olime suhteliselt DONGitud ja meeleheitel keset Lang Soni, kui 2kki yks t2iesti suvaline mootorrattur ajas oma masina meile kylje alla ja kysis, kas meil on minibussi vaja. Tule taevas appi! Kuidas neil selliste asjade peale NII hea nina on?! Igal juhul oli kahe minuti p2rast minibuss pangav2rava ees ja meie 60 yuaani eest nina pealt selle sees. Mis seal ikka - Hanoisse!!

Kirjutaks ka j2rgnevast kolmest p2evast, aga yks kannatamatu bosnialane istub mu selja taga ja ootab oma 6igust tasuta internetile. Sest nagu silt ytleb, "20 minutes if some waiting please thank you!"
:)
Bao bao ja nautige j6ule!!

Uued inimesed

2007-11-19T02:30:00.000-05:00

Delat' delat' delat' novõh ljudei...

Tere vana kere! 19 aastat on nüüdseks täis tiksunud ja vastavad pidustused ja austusavaldused ära tehtud, nimelt viidi Madli kõigepealt Türgi shishabaari nimega Merhaba (issand, isegi Eestis on vesipiip odavam) ja teiseks korraldati talle sünnipäevapidu tõelises kodus, 20 sõbra ja tõelise šokolaadikoogiga!

http://hs.facebook.com/album.php?aid=7169&id=508423076

http://hs.facebook.com/album.php?aid=67830&page=3&id=635430656
http://hs.facebook.com/album.php?aid=67832&id=635430656

Hiina nädal oli mõnus ja 'pudinate'-vaba, sest kõik 1st yearid olid Hiinas, kust tuldi tagasi hulgaliste kõhuprobleemide, käheda kurgu ja rõõmsa meelega. Kuulsin palju erinevaid muljeid: kes 'võlus' ülejäänud gruppi oma 'ahhetamapaneva' lauluhäälega, kes igatses McDonalds'it, kes vehkis maju ehitada... Ise jõudsin täpselt niipalju ära teha, et kirjutasin 7 lk oma EE-d, mis tähendab Extended Essay ehk 4000sõnaline referaat geograafiast minu puhul. Lisaks sellele valmistasin natuke ette prantsuse keele esitluseks (teema: Tour de France) ja käisin 1 päev Shenzhenis, mis on HK ja Hiina piirilinn. Ostsime odavaid filme ja sõime palju odavat hiina kiirtoitu (praetud kalmaar pulga otsas, pärlitee ja karamelli kastetud puuviljad (taaskord pulga otsas). Palju vaheldusrikkam kui mäkdoonalds - igas kohas maitseb sama asi teistmoodi.
Eelmine pühapäev möödus paanitsedes, kuna vaba nädala plaaniks oli ikkagi väike catch-up teha. Edasi läks sujuvalt: prantsuse keele esitlus VÄGA HEA, geograafia töö asustuse peale HEA, hiina keele eelmiste aastate eksamitöö ÜSNA HEA... Bioloogias olen endiselt viis, aga mis seal ikka. Hetkel on peamised ülikoolivalikud USA kolledžid: Brown (Ivy(=Out of My) League), Kenyon, Richmond U. Pean leidma veel ühe õpetaja, kes mulle soovituskirja kirjutaks, hetkel on ainult Martin (matemaatika, BEST LAUGH EVER).
Nädalavahetuse poole läks elu huvitavamaks ja õppimisvaesemaks: reede õhtul Baltic Evening, tähistasime Läti iseseisvuspäeva ja Eesti taassünnipäeva (! kui paljud teist seal kaugel põhjamaal Eesti auks klaasi tõstsid? :P) kapsarullide, musta leiva ja küpsisetordiga. Laupäeval oli jalkamatš, jäime Peruu tüdrukuga bussist maha ja võtsime takso kuhugi Kowlooni, pool tundi võttis aega, aga jõudsime! Ronny näitas mulle keelt, kui ma kohale jõudsin, aga platsile pani mind ikkagi ja andis kaptenipaela ka! Mäng jäi 0:0 viiki muide.
Õhtul läksime mina ja Urvashi (toakaaslane Indiast) Emily, minu 1st year HK toakaaslase poole ööseks. Sõime superhead kodustehtud hiina toitu ja vaatasime TELEKAT! Ärge imestage. Mul läheb vahepeal meelest ära, kuidas seda suurt musta lameekraaniga kasti kutsutakse, kuna näen seda umbes kord kuus. Pühapäeva hommikul läksime dim sum (=HK suupiste, harilikult soe toit) restorani, kus lauale toodi umbes 10 erinevat rooga ja 4 magustoitu. Võite arvata, et me vaarusime pärast seda kooli tagasi. Aga asi ei olnud sellega veel lõppenud. Magan, füüsikaõpetaja ja meie sulgpallitrenni õpetajast juht kutsus meid enda poole inda magustoidule. Poolteist tundi ja umbes pool kilo suhkrut hiljem oli aeg tagasi oma tuppa minna ja koduste tööde tegemist teeselda. Abituurium, oh õnnis aeg!

Tegelikult juhtus sellel laupäeval veel midagi. Nimelt tegin ma oma toas suurpuhastust ja leidsin selle käigus oma voodi alt septembrikuust seal vedelenud matkajalanõud. Tead küll, emps, need Salomoni omad, mis enne HK minekut ostetud said. Tõstsin mina siis jalanõud voodi alt välja, kui äkki üks sentimeetripikkune vaaraosipelgas sealt välja sibas ja meeleheitlikult edasi-tagasi siiberdama hakkas. Ehmatasin end kangeks ja pillasin mõlemad jalanõud keset põrandat. Selle tulemusena hakkas mõlemast kossist laviinina sipelgaid välja voolama. Püha Kristus, karjusin mina, muidugi inglise keeles, hüppasin voodi peale ja hakkasin palehigis tolmuimejaga sipelgatõrjet tegema. See kestis umbes 5 minutit, saateks meloodiline 'OUMAIGAADOUMAIGAAD', kuni naabritüdruk kohale tormas ja küsis, kas keegi on suremas. Ei olnud, aga südameataki lähedale viis jalanõude allkorrusel tühjakspuistamine küll. Nimelt oli seal veel hulganisti sipelgaid + valgeid vaklu, kus tulevased sipelgad rahulikult nukkusid. Pärast seda desinfitseerisin kogu toa, viskasin vaiba aknast välja ja piserdasin putukatõrjet igasse prakku ja eriti voodi ümber - minu und küll ükski eksinud vaaraosipelgas segama ei hakka.

Esmaspäev on nagu esmaspäev ikka, ainuke erinevus on see, et meie Theory of Knowledge tunnid on nüüdseks läbi ja 1st yearidel oli täna esimene loeng. YEAHHH!!

Okidoki, jooksen nüüd service planningusse. Bao bao!

P.S. Õppisin sushit tegema!

2007-10-12T13:45:00.000-04:00

Heihei!

Elu läheb edasi seitsmepenikoormasaabastes, nagu alati. Iga päev juhtub midagi, aga harilikult jääb see kirja panemata. :) Et rahvast vähegi asjadega kurssi viia:

*Käisin ooperis! "Aida", itaalia keeles, väga rahvusvahelise trupiga. Soomlane, austerlane, venelased, itaallased, inglane, hiinlased jne. Lava kohal jooksid kogu aeg subtiitrid :D asjalik. See oli muideks minu esimene tõeline OOPER. -rahulolu-

*Inimesed hakkavad ära õppima, kus Eesti kaardi peal asub, või teavad enam-vähem piirkonda. Jei!

* Kaotasime oma esimese jalkamängu....6:0. Aga moraalne võit oli. :P

*Hollandi narkoseaduse kohaselt on 'kohvikutel' keelatud kanepit osta, aga on lubatud omada kuni 500g.

* Birma hunta saadab munkadele lepituse märgiks 4000 naela väärtuses toitu, ravimeid ja HAMBAPASTAT.

...

Viimaste nädalate jooksul on tekkinud naljakas tunne, et ainult 2-3 inimest mäletavad veel, et ma olemas olen. Seetõttu on mul tunne, et mu eesti keele oskused käivad veidike alla. Üldse on eesti keel kuidagi kaugeks-kaugeks jäänud... Peaks vist self-taughti raamatuid lugema. :)

Bao bao (kallikalli)
:)

You know you've been to an international school when...

2007-09-28T23:12:00.000-04:00

Päris selline ma veel ei ole... Aga mõned asjad peavad paika küll :)

1) You can't answer the question: "Where are you from?"
2) You speak two (or more) languages but can't spell in any of them.
3) You flew before you could walk.
4) You have a passport, but no driver's license.
5) You run into someone you know at every airport
6) You have a time zone map next to your telephone.
7) Your life story uses the phrase "Then we went to..." five times (or six, or seven times...).
8) You speak with authority on the quality of airline travel.
9) National Geographic (OR THE TRAVEL CHANNEL) makes you homesick.
10) You read the international section before the comics.
11) You live at school, work in the tropics, and go home for vacation.
12) You don't know where home is.
13) You sort your friends by continent.
14) Your second major is in a foreign language you already speak.
15) You realize it really is a small world, after all.
16) You feel that multiple passports would be appropriate.
17) You watch a movie set in a 'foreign country', and you know what the nationals are really saying into the camera.
18) Rain on a tile patio - or a corrugated metal roof - is one of the most wonderful sounds in the world.
19) You haggle with the checkout clerk for a lower price.
20) Your wardrobe can only handle two seasons: wet and dry.
21) Your high school memories include those days that school was canceled due to tear gas, riots, demonstrations, or bomb threats.
22) You get back to the states and seriously cannot remember the currency exchange
23) You think VISA is a document stamped in your passport, and not a plastic card you carry in your wallet.
24) You automatically take off your shoes as soon as you get home.
25) Your dorm room/apartment/living room looks a little like a museum with all the "exotic" things you have around.
26) Half of your phone calls are unintelligible to those around you.
27) You go to Pizza Hut or Wendy's and you wonder why there's no chili sauce.
28) You know the geography of the rest of the world, but you don't know the geography of your own country.
29) You have best friends in 5 different countries.
30) It takes 24 hours to reach home in a plane
31) You can only call your parents at 8am and 8pm
32) You never really use a seatbelt
33) School trips meant going to a different country
34) Your high school football team had to play against itself.. if it had one
35) When you were in middle school you could walk into a bar and order a drink without being questioned
36) You got sick a lot and often had food poisoning
37) It wasn't unusual to find a lizard or cockroach in your house
38) You got to go home twice a year ...thats if you're lucky
39) Home almost felt like a museum
40) You are a pro packer, or at least have done it many times
41) Living out of a suitcase, you find, has its pros
42) You bump into your old teachers all the time
43) Family photos you sent every year took months to arrive and often were in front of some exotic statue or endangered animal no one has heard of
44) Your check from your parents takes a month to reach you
45) Talking to your school office and getting signatures from your parents is a week-long event
46) When you return to the States you are overwhelmed with the number of choices in a grocery store ( I stood by the chocolate syrup for about 20 min. because there was a whole row)
47) You literally have real friends (not facebook friends) from different schools all over the nation on your friends list
48) Everyone had a 'staff'; maid, house cleaner, driver and babysitter
49) Most of the 1st graders have cell phones
50) You get excited when a relative sends a video tape of regular TV with commercials.. its in ENGLISH!
51) There was only one grocery store.. usually at the embassy that resembled the ones at home.
52) Once you get home you miss your adopted home and vice versa
53) You are never content in one place, be it city, state or country for long. You're a mover.
54) You never had a job until you reached college
55) Blackouts are quite common, yet after a while no one seemed to notice and sometimes you would find yourself doing homework to the light of your phone or flashlight
56) Class reunions.. are not at your old school.. not even close
57) Police, imported from a different country, guard your school...carrying machine guns
58) you know everyone else in this group, because he/she went to school with one of your friends
59) Your passport has more stamps than a post office
60) When the power cuts out and you sit there wondering when the generator is going to kick on... only then you realize there is no generator
61) When you carry converters because you actually realize there are different types of outlets
62) When people give you funny looks because you are a gold or platinum elite member of your airlines
63) When you constantly feel like you have to catch up with TV programs, actors and other people or songs you are not familiar with
64) You don't think its strange that you haven't talked to your best friend in a while because you know you will always have a unique bond
65) You wake up in one country thinking you are in another
66) You don't feel at home at home anymore
67) When a friend talks about their dreams of traveling to across the world to a secluded country and you can give them all the best restaurants and places to visit. You're like the traveler guidebook.
68) You don't even bother to change your watch when traveling
69) You hate subtitles because you know there is someone that can make an accurate translation.. you!
70) When you have little or no contact with he locals but are best friends with people across the globe
71) When you think everyone else is a foreigner in a county foreign to you
72) When something unusual happens and it just doesn't seem to phase you as being something unordinary
73) You speak many broken languages at once when you are drunk
74) When your friends take you to an 'ethnic' restaurant as a joke and you can read the menu, order food for them and actually stomach the meal
75) When you start introducing yourself followed by your country of origin....
76) Your yearbooks are all different; made of fabrics known to that area and have stuff like elephants on them. Its your favorite keepsake.
77) Famous people like Uma Thurman went to your school and you had no idea until you researched (AES)
78)You have to change your passport because it's full... not because it's expired... and this several times during your school years
79)Paying a cop is not considered a bribe
80)You've dated people from other countries
81)You start to keep your experiences overseas to yourself because people look at you as though you are spoiled for having the opportunity to indulge in a new culture.. sad
82)You are afraid to go back to visit your school because you know no one will be there that you used to know, they all moved
83)You have the opportunity to intern at your Embassy/Commission over summer without qualifications
84)When you have free accommodation in any city you travel to around the world because some friend from the old days lives there!
85) you're scared of going 'home' because you haven't been there in so long, and changed so much, that you think people might not like you anymore
87) You have more than one driver's license, none of which are valid at home, that, or in college, you still can't drive!
88) You always have to think which side of the road to drive on

There really ARE three sides to each story, aren't there?

2007-09-24T13:51:00.000-04:00

Njah. Sellelsamusel Jumala aastal on LPC tulvil UWC-elamusi. Kõigepealt tahetakse meil ära keelata Overnight'ide (üleöö-linnaload) võtmine (selle otsuse vastu protesteerib muidugi kogu kool ja õpilased on isegi tekitanud spetsiaalse komitee, kes tegeleb ülalnimetet kõhedusttekitava ettepaneku pareerimisega), siis tahetakse meilt ära võtta üks kahest aastalõpu pidulikust õhtusöögist, ja tagatipuks lendas koolist USA poiss, kellel kaelas mitu ahistamissüüdistust. Hoirassaa ja pudel rummi, mina küll ei tea, mida praegu pihta hakata. Ahjaa, ramadani ehk islami paastukuud teen ma ka. Ehk siis päikesetõusust päikeseloojanguni süüa ega juua ei tohi. Päris Metsik (Sirli, pean sind ikka meeles) on siin kliimas 14h järjest joomata olla. Aga ega midagi, huvitav kogemus on. Pean siiski kahetsusega teatama, et tervet kuud ma küll vastu ei kavatse pidada, kuna niigi olen tundides lössis nagu kartulikott, nüüd ei suuda ma ilma seljatoeta pingil üldse vertikaalasendis püsida. Ja Trevor (hiiglasemusklitega bioloogiaõpetaja) vaatab mind kurjal joonlauapilgul. Niisiis hakkan sellest neljapäevast jälle selgroogu toiduga toetama. Neljapäeval on muideks kaks nädalat ramadani peetud, niisiis minu ja Annasilvia ramadan on kokku üks kuu, mis tähendab, et meie paast on peetud. Aga toitu me küll jagama ei hakka. :P

HIGH SCHOOL SENIOR, lõpuks!!! Hea tunne on. Kõnnid teadja näoga ringi, annad seletusi, kuspool on ühikad, kuspool söökla (trepid on absoluutselt identsed, ainult ümbruse järgi annab navigeerida, nii et vaesed rebased satuvad söökla asemel alatihti teatriklassi), ütled kaks lauset hiina keeles ja esimese aasta mandariini abikate (ab initio) silmad lähevad pahupidi... Kõiksugu toredad asjad. :) Ja enam ei ole kartust suurte abiturientide ees, kes teavad ja oskavad kõike ja panevad sind ainult siis tähele, kui tõesti vaja on või kui sa midagi ERITI lolli ütled. :)

Minu selle aasta Quan Cai nimekiri:
Service: Caritas Tai Wai
Sellest tahaks küll pikemalt rääkida. Oma nime panin kirja täiesti juhuslikult, peaks isegi ütlema, et kogemata. Tegu on nimelt service'iga, mille käigus tegeldakse puudega lastega. Sellist kogemust mul eelnevalt olnud pole. Eelmisel aastal oli Lok Yukis kari pisikesi kolme- kuni kuueaastasi intelligentidest kisakõrisid, kes kõik eelnevalt mõne aasta inglise keelt olid õppinud ning kellega suhtlemisbarjäär üsna kiiresti kadus. Vaimne puue on minu väike hirm. Kuidas olla, mida öelda, kui laps ei reageeri, ei huvitu mängimisest või rääkimisest (keelebarjäär ka ju), üldse ma ei kujuta ette, kuidas see olla võiks. Niisiis ootan väikese kõhedusega oktoobrit, mil service algab. Aga sisimas on mul ülihea meel, et just selle service'iga seotud olen. See alusetu hirm peab võidetud saama.

Campus Support: too many
Campstore - suht mittemidagitegemine, ainult jõulude, China Week'i ja Project Week'i ajal on meil palju tegemist. Ja hiljem on palju küsimist ja meeldetuletamist, et väljarenditud asju tagasi saada. :P
Student Consultative Committee - mainisin vist juba seda organit, mis peaks olema ühendavaks lüliks õpilaste ja õpetajate vahel, suhtlema mõlema poolega ning vahendama õpilaste huve. Hetkel tegelemegi üleöö-linnalubade, aastalõpu õhtusöökide ja õpilaseelarvega. Tore oleks paar õmblusmasinat saada... :P
2x Student Leadership (jalg- ja sulgpall)

Action: Tüdrukute jalgpall
28 TÜDRUKUT!!! see on täpselt neli naiskonda! Uskumatu! Absoluutne fenomen! Tundub, et kõige populaarsem spordiala üldse LPC-s (sel aastal). *Särab, oh ei, LEEMENDAB uhkusest*
Sulgpall
Nii algajad kui edasijõudnud - kokku pea 30 inimest taaskord. Kogu grupi peale olen ma ainus mitte-asiaat ja üks vähestest hiina keele mitterääkijatest. Eks üritan siis sisse sulanduda ja oma tiimikaaslastega hiina keeles rääkida. Kahjuks ei suuda ma mitte alati kogu lauset hiina keelde panna, niisiis kukub välja mingi hübriidkeel, mida kohalikud kutsuvad 'chinglish'. I'm a flippin' expert.

Creativity: fotograafia
LÕPUKS! Otsustasin, et Art for Non-Artists ei annaks vist eriti midagi, samas kui fotograafias üritame õppida nii ilmutamist kui kompositsiooni jms. Ootan huviga. Meil Silaga (Küpros) tuli plaan teha sellega seoses väike heategevusprojekt, nimelt teha näitus või anda välja väike raamatuke Hong Kongi 'varjuküljest' n-ö, ehk siis üritame jõuda HK shanty town'i Sham Shui Po'sse, teha seal pilte, üritada tabada võimalikult palju kontrasti (sest seda siin leidub) ja pressida see kõik kokku mingiks väljapanekuks mingis vormis. Idee on hetkel täiesti lahtine, eks annan progressist, kui see toimuma peaks, ka teada.

Otsustasin eile õhtul, et ajakirjandus on ikkagi minu Mr Right. Et kui võimalik, siis ajakirjandus põhierialana ja hiina keel kõrvalerialana. Jee lampkompositsioonidele! Aga tegelikult oleks süvendatud Kaug-Ida õpingud ka mõte. USAs annab kindlasti miskit kombineerida. Rääkisin just täna ühe lõpetanuga, kelle selle aasta ained on järgnevad (ilma tõlketa, kuna äkki läheb miskit kaotsi, küll te mõistate):

Fiction Writing II
Geology
History of Holocaust
Abnormal psychology
Intermediate Chinese

Tere hommikust, juhus! Õnneks ei pea enne teise aasta lõppu oma põhieriala ära otsustama. Nii et palju edu. Steve pani mind mõtlema Florida State University peale. Ja endale pakkus huvi Kenyon (Kirderanniku loodeosas). Ja muidugi Brown (Rhode Island), kuna kõik armsad inimesed sattusid just sinna kokku. Kaasaarvatud ülalmainitu oma viie lambist võetud kursusega. Ameerika kolledžid on nagu rootsi laud. :)

OK. 2:25 a.m. Side lõpp. Kallistan kah (pole seda ju üsna ammu teinud).

P.S. Ostke ikka Kalevi komme! Ja kirjutage miskit. Vanaema-vanaisa, andke teada, kuidas läheb!

6nda augusti 6htust 8nda augusti 6htuni

2007-08-08T17:35:00.000-04:00

Sedapsi. Ingliskeelne bloog, kuna suured egod tahavad ise lugeda, mis ma nende kohta kirjutasin. :P

Two more breathtaking days have passed. I will continue from where I left off. After eating at Roni's, we went to see an Israeli movie, about the radically religious Jews, 'the penguins'. The funny thing was the moment we discovered the movie had no subtitles. Woo! So Roni took over and translated the whole thing. Thankies! The movie was called 'Secrets' if I'm not mistaken. It was about a 'penguin' girl whose father was a rabi and she herself was much more interested in studying rather than getting married. Of course she already had a husband arranged for her, but she didn't take much interest in him. At the time, there was a search for the first female rabi of Israel, and in order to fit the conditions, the girl went to study in a school in Zefat, the city where there is a high 'penguin' concentration and a school for girls. Not a real one, but a year-long course. She started sharing a room with three other girls. one of them was called Michelle and she was from France. She was not happy in the school and used every oppurtunity to show it. Things may not have improved between the two girls if they hadn't been sent to an old and sick lady to supply her with food and take care of her regularly. So the girls started getting along better. Seeing the old lady so sick made Michelle come to a thought that her friend could help her. In the 'mystical' part of Judaism, there are many 'fixes' for different diseases and problems. So the two girls made a mix of several fixes and arranged different 'mystical' actions to heal her. The old lady - she was French as well - was a Catholic and not a Jew, she had come to Zefat with her husband who had then dumped her. Her son was abroad and she had no one but the girls' school to provide her things. The school wasn't too eager to do it, though, anymore, because of her religion and her situation which was not far from death because of all those health problems. During the 'fixes', the two girls started getting along better and better. Michelle got an invitation to her roommate's house over Xmas. Sleeping in the same bed with her led to something a lot more intimate. However, Michelle also liked a musicial from Zefat whom she had met some months ago. Things got difficult and dangerous for the studious girl. Sneaking out to be with Michelle, sneaking out to do the 'fixes'... eventually, they were both expelled from the school. She left, knowing she had done the best she could to help the dying lady. She now turned down her future husband and arranged a flat for herself and Michelle to live in, in a so-called 'open relationship'. However, Michelle accepted a marriage proposal from the musician. The film ended with the two girls dancing in Michelle's wedding, which symbolised forgiveness and friendship.

Moving on. Yesterday we were taken on a tour through two Jerouze (?) villages near Haifa. The Jerouze are neither Jews nor Muslims, but still more of Arab descendance. (OK unconfirmed information here... someone please check if I got it right) Although they are loyal to the state of Israel, they think it shouldn't be established until Messiah comes. They can join the army whereas the Arabs can not. The penguins either. Although in their case, it might also be lacking of the wish to do it.
We ate wonderful falafel in (like pita, but really thin) and Yam and I got one to go. We bought three IDF (Israeli Defence Forces) T-shirts and I also got a Lucky Eye necklace which broke later that evening. Anyhow, then we returned to Roni's place, talked to Amanda on the phone (wee!) and then it was time for our train to Tel Aviv. Oh, tragedy. I left a bag of clothes at Roni's and now it will be shipped to HK.
Before leaving, we sang some Alanis Morissette songs (which means Roni sang and I tried desperately not to fail at playing the guitar while trying to sing) and took goofy photos. Thanks Roni! And her sister is really cute. :)

Train to Tel Aviv. It was quite packed so I was sitting on Yam's lap, which was not appreciated by the guy next to us. He told me not to touch him while sitting there. I wrote a funny little song. Yam and I decided to perform Dana International's 'Loveboy' at some cafe. We also made a little song to the tune of Fergie's (me myself and I?), which goes sth like this:
It's popsicle, it's popsicle
And I am licking it up with you
It's wonderful, it's wonderful
How cold it is to be with you (forgot this line...almost completely)

Tel Aviv. Went on the roof of a shopping center where the Israeli towers are. There are three: a cube, a triangle and a circle. Have to ask if they symbolise anything.
Spent 3 hours in the shopping mall, Yam saw lots of friends and complained that the falafel had not been good for the stomach. In retroflex, Yam, I agree. :P
Later we went to Rotem's place. She lives in Givataim (no idea how to spell it...?) which is... somewhere in Tel Aviv, not too far from the center. I met the Israeli first-years! We went out to eat the best sabih in the universe. (there is egg and eggplant in it) The kiosk-owners spoke like soccer commentators apparently. 2-1 derby!
At 00.30 we were back at Rotem's and pretty much went to sleep I think.

This morning we went to Sheinkin, the 'hip', 'hippie' and 'funky' part of Tel Aviv. We had some nice fruitshake and heard a lecture about orgasms by a sex shop keeper. That was quite educational. The golden egg!
Afterwards, we wandered around the Carmel market (? was it) and I got a bunch of random (cheap and necessary) stuff. We had lunch with Rotem at a really popular restaurant on King George St. After another shopping mall, we headed for Jaffa, the old part of Tel Aviv, which used to be a separate town. It was amazing: buildings that date back to thousands of years ago, different tourist groups listening to their guides, wonderful seaviews... We visited an art shop owned by two Americans, spouses, who came to Israel in 1971 and opened the shop in 1973. The artist uses silk-screening technique in his art and his works are strongly related to different meaningful aspects of life in Israel, such as the army, the national anthem, the penguins, the desert... The works were nice and after hearing the story of their lives, Rotem felt semi-forced to buy a 45-sheqel miniature of two 'penguins'. Then we went to the beach, talked about the IDF and then sat down, too numb to move. We were picked up and brought to Rotem's place where we then met a guy who lives in Rotem's apt building and wants to go to HK to do his undergraduate in engineering. Yam and Rotem had a long chat with him. Now everyone is asleep and I will finish this. Additions tomorrow or the next day. We are going to a Jewish wedding! Woo! And huge thanks to Rotem for hosting us and taking us to Jaffa! Mwack!

Läti 2007

2007-08-05T19:41:00.001-04:00

Üks veidi sisutihedam bloog sellestsamast Läti reisist asub siin:

http://apoliitiline.blogspot.com/

Soovitan soojalt!

Shalom! Manish ma?

2007-08-02T12:37:00.001-04:00

Hetkeasukoht:

Latitude of Israel: 31º30´ North of the Equator

Longitude of Israel: 34º45´ East of Greenwich

There we go. Tegelikult on see tõenäoliselt pealinna asukoht, mina olen hetkel 2.5h Tel Avivist kirdes, kohas nimega Rosh Pinna, mis tõlkes tähendab Nurgapead. Yami (minu võõrustaja ja koolikaaslane) perel on siin mägises kahe ja poole tuhande elanikuga külakeses oma maja paksude heledatest tellistest seinte ja võlvkaartega akendega. Ma pole veel välja vaadanud, äkki on neil aknaluugid ka (aknaluugid on NII lahedad!). Kõik on ilus. Yam sai eile öösel küll peaaegu südamerabanduse, sest mu lennuk jäi pool tundi hiljaks ja lisaks passisin ma veel tund aega passikontrollisabas. Huh. Olgu, algusest peale siis.

Kõigepealt oli Läti. 5 päeva toredat põhjamaist suveilma ehk siis vihm, tuul ja päikesekillud vaheldumisi ja korraga. Olime alguses Põhja-Lätis, käisime Lielstraupes, Straupes, vb veel kusagil? ja ööbisime Saulkrastis. Hommikul päike, tuul, merevesi ja liivaaugus küpsetatud vorstikesed. Mm! Edasi jätsime hüvasti poole reisiseltskonnaga (Mae, sa oled endiselt mu kohvimagustaja nr 1! Annil on kommunaalmaksud! Ja Tiina, su Kurzeme-Kurgzeme loogika peab üsnagi edukalt paika :P) ning rändasime edasi Kurzeme poole. Mina sain reisu kaardilugeja austusväärse ameti, mis tähendas, et istusin pidevalt, nina kaardis, ja üritasin loogiliselt seletada, kuhu järgmisena minema peaks.

Meie Läti-reis koosnes turismikaardi peal olevate objektide tuvastamisest ja soovist neid külastada, kuid välja tuli ikkagi see, et rohkem oli olemas objekte, mida kaardi peale märgitud polnud, ja mõned kaardil olemasolevad asjad - Valdemarpilsi metsamuuseum näiteks - polnud siiski teps mitte olemas. What a pity.
Reisi kõrghetk oli minu jaoks avastus, et krokodillikütt Dundee prototüübi nimi oli Arvids Blumentals, ja nimi Dundee tuleb tegelikult Arvidsi sünnilinna Dundaga nimest. Aktiivne noor Arvids võttis aga ühel hetkel ette retke Austraaliasse, kus talle väga meeldima hakkas (kelle südant siis krokodillid ei vallutaks?) ja sinna ta jäigi. Njah. Dundaga tundus muidu ka väga huvitav, aga kuna me saabusime sinna õhtul kell pool kümme, siis jäid igasugu muuseumid jms külastamata.
Reisi kõrghetk number kaks (eelneb tegelikult esimesele) oli meie teise öö telkimispaik kusagil kilomeeter põhja poole asulast nimega Jurkalne. Kuna me protestisime Läti kämpingupaikade rasvaste hindade vastu, otsustasime ise endale laagripaiga otsida, ehk siis keerasime suvalisele lehmarajale, mis viis otse metsa. Õnneks oli teises otsas laagriplats ja mõnus kümne meetri kõrgune liivakallas, kust sai kaljukitsetehnikat kasutades alla rannale. Lained olid VÕIMSAD (inimese jaoks, kes on harjunud lahelainetusega), aga ilm oli nii märg ja tuuline, et kõigepealt tuli kalda peal viis minutit edasi-tagasi traavida, et üldse oleks võimalik vette minna.
Mida veel... ahjaa, taevalik kuum ja magus kakao ühes S-tähega bensukas, sarvemuuseum Vaides (Kura neeme tipu lähedal), ujumiskeeld Kolka tipus, lõunasöök Rojas (isu oli oi kui hea), naljakas liivi toit (sklandrauš?) Talsis (=enam-vähem Karjala pirukas), öised retked tillukestel pinnaseteedel kusagil lääneranniku metsades, öö autos, Durbe loss ja keraamikatöökoda (sain 50 santiimi eest katkise nokaga linnuvile :P), Riia tipptunnil, meeletud ummikud, kohtumine Austraga ja õhtusöök Lidos, lennujaam, konfiskeeritud mesi (sniff... emps, said sa ikka selle kätte?) ja lõpuks, tubli pooletunnise hilinemisega õhkutõus Tel Avivi suunas. Hilinemisega saabumine Tel Avivi, ja nüüd algab draama. Seisin kolmveerand tundi passikontrollijärjekorras (palun öelge, et kusagil peaks veel tühik olema) ning lõpuks leti juurde jõudes sadas mu pihta küsimusterahe: Which flight did you take? What is the reason for your visit? Who are you staying with in Israel? How do you know him? How long are you staying? etc etc etc. Jah, ma tean, et selline on reeglistik, aga huvitav, kas ma nägin tõesti blondi suitsiiditerroristi moodi välja? :)

Esimene päev Iisraelis nägi välja järgmine: astusime lennujaamast välja umbes poole 6 paiku. Seejärel peatusime ühe Tel Avivi pagaripoe juures ning ostsime apelsinimahla ja sooje (!) soolakringleid. Peale Yami ja tema isa olid meiega veel Roni ja Alon, kes lõpetasid äsja LPC. Kõigepealt viisimegi Aloni koju. Ta elab üsna Tel Avivi lähedal ühes linnakeses. Ta rääkis ka oma plaanidest, nimelt läheb ta ülikooli Iisraelis ja üritab hiljem lennuväkke astuda. Sõjavägi on Iisraelis muideks kohustuslik nii meestele kui naistele (jei võrdõiguslikkusele!). Aga Roni käib enne bakalaureuseõppes ära ning astub alles siis sõjaväkke. Roni elab Haifas, mis on umbes 1.5h Tel Avivist põhja pool. Seal oli meie järgmine peatus. Haifa sai alguse saksa kolonistide ehitatud väikesest külakesest, mille tuluallikaks oli sadam. Nüüd on linn laienenud läheduses kõrguvale mäeahelikule. Linnas elavad bahaj-usulised on sinna ehitanud ilusaid templeid ja hingematvalt - ahh! - ilusa aia otse mäkketõusule. Kahjuks pole mul sellest veel ühtegi pilti, aga loodetavasti jõuame me sinna tagasi. :)
Edasi jõudsime Akkosse, mis on üle tuhande aasta vanune linn. Kõndisime mereäärsetel tänavatel, käisime turul (jõudsin endale juba vesipiibu välja valida, aga osta ma seda tõenäoliselt ei saa - kotis pole ruumi :P) ja nautisime vaadet.
Rosh Pinnasse jõudsime kusagil 10 paiku hommikul. Kohtusin Yami õega, kes on professionaalne tantsija, ja kasuemaga, kes on minu arusaamade kohaselt kõige juudilikuma välimusega kogu perekonnast (ehk siis tumedate lokkis juustega.. ülejäänud pere on peaaegu blond :P). Sõime hommikust ja seejärel magasime kella viieni. Sõime jälle (see fraas hakkab vist üsna tihti korduma:P) ja läksime seejärel alla kaubanduskeskusesse Yami sõbrannale külla (ta töötab seal ühes lahedas vidinapoes). Edasi käisime Yami vanaema pool, kes rääkis muideks üsna head inglise keelt. Joonistasin talle Euroopa kaardi, näitasin, kus Eesti asub ja rääkisin Eesti peamistest ekspordiartiklitest (millegipärast on mul tunne, et ma ületähtsustasin kala ja metsa...hmm? :P). Siis sõitsime teise külla Yami parima sõbranna poole, kuhu lõpuks laekus veel hulk inimesi. Natuke naljakas oli ikkagi võhivõõraid inimesi mõlemale põsele suudelda, aga hei, see ongi ju cultural understanding. :P
Teine päev koosnes põhiliselt rannaskäigust. Käisime Galilea mere ääres - see meri, kus Jeesus vee peal kõndis. ;) Veetemperatuur oli ligi 30, õhk natuke rohkem. Tohutult mõnus! Ühest küljest oli see nagu meri, kuna lained olid tükk maad suuremad kui näiteks Pärnu rannas, teisest küljest oli tegemist ikkagi järvega, kuna vesi oli täiesti mage. Galilea merest tuleb muideks kogu Iisraeli joogivesi.
Viimane tegevus täna ehk reede õhtul oli sabatiõhtusöök pereringis savta (vanaema) pool. Panin tähele, et menüü polnud kuigi traditsiooniline (traditsioonilise all pean silmas kohalikest toiduainetest valmistatud toite), vaid õhtusöögilaual olid esindatud mitme piirkonna köögid: itaalia, kreeka, saksa, hiina... väga põnev. Ja kindlasti sõin ma liiga palju (mis on siin olles üsna tüüpiline...inimesed naudivad söömist:P).
Oeh... päevane lainetega võitlemine väsitas korralikult ära. Poen nüüd mõningase ingliskeelse ajalooteemalise kirjandusega põhku, et homne pikk ja palav päev edukalt ja mitte väga segadusse sattudes vastu pidada.
Loodan, et ka Eesti ilmad augustis paremuse poole pööravad - parem vananaistesuvi kui üldse mitte mingit suve. :)

Kubiot, betzevo shoko
omer tsavat aval hudei Marocco...
(Dana Internationali uus hitt "Loveboy". Jah, ta on siin VÄGA populaarne!)

Eestis siis

2007-06-10T05:23:00.001-04:00

Ongi vsjoo selle LPC esimese aastaga. 28. mail kell seitseteist midagi puutusin juba Eestimaa püha pinda oma itaalia keeles täis soditud hiina ketsidega. 28-kraadine leitsak pidi peaaegu hinge seest välja võtma. Kurat, valetan. 40 kraadi selles lennujaamahoones oli hoopis see, mis südame natuke LIIGA kiiresti lööma pani. Tänusõnad ka Tallinna lennujaama personalile. Lennujaamas on KAKS pagasilinti ja ikka pandi Leedust tulnud pagas sinna, kus ekraan ütles Copenhagen ja vastupidi. :)

Kodusolemisest ka natuke. Ilm oli alguses niru, vihma sadas ja muud sellist. Aga siis läks äkki ilusaks ja nii jäigi.
Käisin mõned korrad trennis, ainult selleks et tunda oma kehva füüsilist vormi. Kena oli muidu, Küütsi väikesed on päris suured ja aktiivsed juba. Poisid muidugi natuke rohkem kui tüdrukud, aga nii oli vist ka meiega omal ajal. Igatahes jalgpalli oli nendega täitsa vahva mängida. :)
Võistlustel käisime ka - just sellel laupäeval (09.06). No neid võistlusi sain küll täie raha (25 EEK) eest. Toimusid nad uues, A Le Coq'i spordihallis Annelinnas, nelja väljakuga saalis, kus õhk oli vist tasuline ja keegi unustas selle eest maksta. Kerli sünnipäeva puhul (PALJU ÕNNE!) sain temaga lausa kaks korda mängida ja need mängud olid küll täiesti punkt punktis. Jooksmist ja rahmeldamist oli palju. Aga tore oli. Gertuga mängus oli küll selline süldi ja taina segu tunne. Ja tegelikult ongi tore tulla võistlustele ja ainult oma trennikaaslastega mängida. Võistluste korraldajad vist mõtlesid sellele, et ma pole ammu ühegagi neist mänginud. :P

Pajuga sain kokku. Suutsin endale võidelda lausa kaks tundi tema väärtuslikust ajast mittemidagitegemise ja magamamineku vahepeal, ja kasutada seda tema kitarri (ja muidugi ka tema enda) piinamiseks. Ilus õhtu oli.

Rannas on käidud. Johnny Deppis. Vanaema sünnipäeval. Kontserdil. Kontsert oli hea - Maailmaküla festivali raames käisime kuulamas Raivo Tafenaud ja tema bändi koos Sergio Bastosega Rio de Janeirost. Mingi Tšiili tüüp mängis umbes kümmet löökpilli korraga ja soomlane oli trummidel. A-mei-sing. Sergio Bastos laulab nagu bossajumal. Kui ma kunagi suureks saan (and that is an if), lähen Ladina-Ameerikasse ja kuulan sellist muusikat 24/7 Rio tänavatel. :)

Mis veel. Kertuga sain kokku. Zavoodis. Seda peaks kordama. Mitte Zavoodis. :P

Priido sünnipäeval käisime ka. Palju emotsioone, alates sellest, et paari pooltuttavat nägin - Gajali (kes mind teadis :P) ja Gerda -, pool seltskonda oli peaaegu 40 aastat vana ja väga purjus - laual kadusid kaks korda jalad alt -, õppisin Siimu kitarri peal hulga Eesti lööklaule selgeks, Priido ise oli kusagil kõrgemas atmosfääris ja üritas täiega KEDAGI ära sebida (wink wink), ja Eestimaa sääsed oli õite maiad meie paljaste kehaosade peale. Lahkusime südaööl. Kasiinod on sõltuvusttekitavad, sünnipäevalaps. ;)

Nüüd randa. Nautigem elu, kuniks teda on ja kuniks pole tööd, s.t. teisipäevani. Adjöö!

Eksamigraafik

2007-04-26T14:15:00.000-04:00

8. mai - bioloogia
10. mai - eesti keel
12. mai - matemaatika
14. mai - geograafia
15. mai - hiina keel
16. mai - prantsuse keel

Suuremad hirmud:
HIINA KEEL
BIOLOOGIA
MATEMAATIKA

Lühikokkuvõte möödunud kuust: suvi tuli! Ja koos sellega palju päikest, higi ja tihedam basseiniskäimine. Üritame LEAFiga LPC-sse päikesepaneele orgunnida, aga niipea pole see veel võimalik. Meile ehitatakse auditooriumi kooli territooriumile, aga selle eelarve on nii minimaalne (HK rahastab), et ühte kümnendikku päikesepaneeli ka selle eest ei saa. Mai Po's istutasime lõikeheina poolkuiva tiiki - kõik need lugematud mudasõjad ja mõnusad lõunapausid juustu-ja tomativõileibade ja mangomahlaga. HK mangod! Midagi, mida Eestis taga nutta. Mahlased, magusad, tumekollased... mmm! :D
Mis veel... Hinded on korras, aga eksamivärin on sees. Jalkaturniir on lõpusirgel, võit peaaegu taskus. Kolmas medal tuleb siit. :) Aga samas ei ole rõõm täielik, sest sel pühapäeval on ühtlasi 2nd yearide viimased kaks mängu. Ja siis ongi kõik. Ja kusjuures 6/7 meie algkoosseisust on 2nd yearid. Bu hao!
Mängib kurb muusika ja peas on kurva lõpuga muinasjutu mõtted.
Head ööd.
Ja Kristel, PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

1. aprill LPC-s

2007-03-31T17:36:00.000-04:00

Ööl vastu 1. aprilli, täpselt kell 4.30, kohtuvad kauge-kauge bloki laelampide kirkas-ent-siiski-müstilises valguses üheksa salaliitlast. Nad lausuvad üksteisele vaid hädavajalikud sõnad, heidavad julgustava pilgu teistele, siis haarab igaüks endale paar musta prügikotti ning pimeduse katte all libisevad üheksa kogu siugudena mööda seinaääri ja põõsaveeri teiste blokkide suunas. Igasse koridori saab vähemalt üks salaliitlane. Prügikottide salapärase krabina saatel kaovad uste kõrvalt jalatsiriiulitelt peaaegu kõik jalavarjud. Jalgpallitüdrukute jalatsid jäetakse puutumata, kalli väljanägemisega kingad-saapad pannakse koridoris asetsevatesse kappidesse. Salaliitlaste töö ei kulge probleemitult: neli kaasõpilast ning valvur märkavad nende tegevust ning selle jälgi. See ei kõiguta meie vennaskonda. Hiiglaslikud kingade-varvikute-susside-tossude-ketsidega täidetud prügikotid hiivatakse õlale ning liigutakse pooljoostes A-bloki poole. Kotid heidetakse õlalt basseini läheduses, suhteliselt varjatud kohas. Salaliitlased saavad korraks tee peal kokku ning annavad paarisõnalise kokkuvõtte oma tegevusest. Seejärel lähevad jalgpalli mängivad naissoost salaliitlased tagasi blokk nelja, ülejäänud aga jätkavad missiooni: äratada kõik blokid valjuhäälse vilega. See juhtub hommikul kell viis. Seejärel suunduvad ka nemad tagasi oma blokki ning asuvad oma unenormi täitma. Kell 12 kavatsetakse kõik 1., 2. ja 3. bloki kingatud õpilased courtyardi kutsuda ning nende pihta veepommide rahe suunata. Naissoost jalgpalli mängiv salaliitlane tunneb, kuidas ta süda kiiremini põksub. Ta istub oma toas arvuti taga, kui äkki ärevusehoog tema südant tabab. Ruttu tõuseb ta oma voodist ning avab ukse. Kergendusega avastab ta, et tema varvikud on endiselt uksematil, täpselt nii nagu ta nad 10 minutit tagasi jättis. Kell on 5:50, kui seesama salaliitlane vajub sügavasse, 5 tunni pikkusesse unne.

1. aprill on alanud.

Hääled

2007-03-29T06:00:00.000-04:00

Vesi ojakeses vaikselt vuliseb,
ta oma laulu laulab, laulab,
ta vuliseb.
Ta vahtu tekitab, on külm.
Ta päikest peegeldab, on külm.

- kõik need hääled. Õhukonditsioneeri mahe kahin-pahin, toanaabri vaiksed, urisevad norsked, mitmehäälne tsikaad akna taga, lindude vilepilline laul. Plõksatused klaviatuuril just praegusel hetkel, mil ma klahve alla vajutan, enese ebakorrapärased hingetõmbed - vahepeal nagu unustaks hingata. Ja tunnetused kehas - külm jooksmas elektrina mööda selga alla, surnuks istutud jala surin.

Kõht valutab. Ilm on õige soojaks läinud - 27 kraadi oli just täna all valvurimajakese juures. Igal neljapäeval on mul service Sai Kungis (Saigon) ja meie neli - Arikka (Kaimani saared), Cecile ja Carmen (HK) et moi - saame all valvurimajakese juures kell 15.20 kokku. Olin täna varajane ning rääkisin natuke valvuriga ilmast. Suvel on HK keskmine temperatuur 35 kraadi ja eriti just LPC-s on kuum, sest puud peatavad kõik Starfish Bay meretuuled ja linnakut läbiv asfalttee muutub hiiglaslikuks pliidiks, kus peal on võimalik muna praadida. Vähemalt nii ütles Sonny. :)

Xian4 zai4 shi4 shen1 me shi2 jian4? Mis kell on?
Legend: number sõna järel tähistab sõna tooni. Niisiis: 1 - ühtlane kõrge; 2 - tõusev; 3 - madal kergelt laskuv ja siis tõusev; 4 - kõrgelt laskuv.

Zai4 jian4! Nägemiseni!

Pildid Myanmarist

2007-03-24T10:22:00.000-04:00

LINK

Myanmar Project Week 10/03 - 19/03

Hei!!!

2007-03-16T10:12:00.000-04:00

Arvake, kus ma olen!!

T2pselt, kust te kyll teadsite, et ma istun internetikohvikus keset Yangoni, Myanmari EKSpealinna alates eelmisest aastast, ja naudin maailma aeglasemat internetti k6igest 10 krooni eest tunnis?!

Veetsin just oma elu ilusaimad 5 p2eva Aasia yhes v2himarenenud riigis, mille erip2raks on rahulolu. Ja 6nn. Siin on 6nn. T2navatel vohab vaesus, 8-16-aastased lapsed myyvad igal t2navanurgal postkaarte v6i jooksevad sulle niisama j2rele, pannes k2si palveks kokku ja n2idates oma suu peale. Aga siin ei ole n2rvilisust, kiirustamist, ahnust, isekust. Myanmari kolm p6hiv22rtust on varieeruv kliima (subtroopilisest p6hjas ekvatoriaalseni l6unas), kaunis ja mitmekesine loodus (m2ed, troopilised puud, kaunid j2rved) ning eelk6ige - p6hjus, miks ma t6en2oliselt yhel ilusal p2eval siia tagasi tulen - on s6balikud, naeratavad, muretud, abivalmis, ausad inimesed. Yangonis on elu. Siin kohtuvad erinevad rahvused ja saavad yheks. Birmalasteks. Nemad on ikka Birmast, vabast riigist.

OK, kell on 9, mis t2hendab, et pool Yangoni sulgeb. Pikemalt m6ne aja p2rast. Olen elus ja 6nnelik.

M.

Olen ikka veel elus!

2007-03-02T01:05:00.000-05:00

"And I know things can't last forever

But there are lessons that you'll never learn

Oh just the scent of you it makes me hurt

So how's it you that makes me better?"

Kool k2ib t2ie hooga juba kaks kuud j2rjest ja see on minu esimene blogi... Andke andeks, k6ik kes natukenegi uut sissekannet oodanud on. Mul ei olegi otseselt mingit vabandust. Lihtsalt olen selle tegevuse oma p2evaplaanist v2lja j2tnud. Mis nyydsest muutub. Jah. Kui k6ik l2heb nii, nagu plaanisin, saab sellest e-p2evikust n2dalakiri. :)

Mis siis juhtunud on? Kooli poole pealt: sain oma poole semestri (mid-term) hinded - rahuldav 36. Eesti keel - 6B, prantsuse keel 6C, hiina keel 6B, bioloogia 5A, matemaatika 7A (!!! :)), geograafia 6B. Matas tuleb algebra - integraalid ja differentseerimine (?? s6na olemasolu kysim2rgi all). Geograafias 6pime rannikuid ja homme s6idame saarele nimega Tung Ping Chau praktilist txxd tegema. Bioloogias sai just DNA l2bi - m6nus teema. :) Nyyd algab see asi, kus Krebsi tsykkel sisse tuleb - hullult biokeemiline v2rk. Eesti keeles peaks vaikselt "K6rboja peremehe" yle kordama ja J. Viidingu kogumikust "T2nan ja palun" parimad palad v2lja valima. Prantsuse keeles loeme Anouilh' "Antigonet" ja oi, kuidas ma sohki teen - mul selle raamatu eestikeelne variant kohapeal olemas! :D Ja hiina keel ... on lihtsalt hiina keel. Mis seal ikka. :P

Jalgpallist: saime Hong Kongi koolidevahelisel turniiril 2. koha! TI j2rel, mis ongi spordi- ja kunstikool ehk siis m2ngisime poolprofessionaalide vastu. Ja saime 3:0 p2he. Aga finaal oli super - meie f2nnklubi oli v6imas ja yyrgas ja lainetas ja vehkis plakatitega kogu m2nguaja. Pluss enne ja p2rast. :P Panen m6ne pildi ka. Ja siin on artikkel kohalikust ajalehest, mille keegi tore LPC-lane 2ra t6lkinud on. Lugege ja naerge :D

Miss Universal VS Miss Hong Kong

LPCUWC and Jockey Club Ti-I College

Competes for ‘Ball Queen’ Tomorrow!

The Hong Kong Inter-school Girls Football Match is going to be held in Sha Tsui Road Sportsground. It will be a ‘Ball Queen Competition’! From LPCUWC we have the ‘Miss Universal Team’ playing against the ‘Local talents’ of Ti-I College. LPCUWC has a team of only oversea (ghost) girls and is using the British ‘run-bump-shoot’ way to get into the finals. On the other hand, Ti-I College is dexterous and speedy, and uses the Asian football tactics perfectly. So what will make them the champion, their sizes or the tactics? We’ll see tomorrow!

LPCUWC coach trains throughout Africa

Ronny’s has it all! (Okay so the Chinese does not literally means this but this is the closest I can come up with.)

LPCUWC girls football team improves in such a short time, their coach Ronny Mintjens is of course the major reason for this. This Belgian teacher has an impressive background, since 1999 he started coaching in Tanzania, Africa. He was devoted in promoting African teenage football. Afterwards he was invited to coach for *, but eventually he gave up the high salaries and came to Hong Kong to teach.

When Ronny was teaching in Tanzania, Africa, he saw how many talented football players there were, so he worked hard to promote the sports there, and as a result he became the coach of many local football teams and was very popular among the locals. But Ronny believed that, in order to raise the standard of football in Tanzania, the talents must be sent to Europe to receive further training, most unfortunately his ideas were never recognized by the football team or the Authority. In the end he was invited by the * to coach their teenage football team and promote the sports.

However, Ronny does not only care about money, eventually he only coached there for three years and arrived in Hong Kong to continue his teaching profession. In addition, he set up the girls football team in LPCUWC. Ronny says, ‘I have many years of experience in coaching, so a school team is easy to get on track. Also I have seen the performance of Ti-I College. They are indeed of a high standard and very good. I am surprised, but also have my plans to defeat them.’

Female Rooney swears to stop Ti-I from winning for the 7^th time!

In fact, the two teams of the final match are very different. Ti-I College has been the top team among the inter-school competitions for 6 years, while LPCUWC has joined the league for the first time and has only been established for half a year. The leader Nadia hopes that the team could get the trophy and stop Ti-I from their 7^th victory!

Ti-I has always been one of the toppest schools in terms of sports and their girls football team has won champion 6 times in a row, their experience and skills are undoubtable. No wonder why they are always the ‘hot’ team. And LPCUWC is a new team. It started because Ronny Mintjens came to teach and started recruiting players. Apart form the leader Nadia Shrestha, none of the other girls had previous experience of football.

Being called ‘the girl Rooney’, Nadia, 18, from France has received football training in France since she was young. And so she is the major player of the team. Although she has only been in Hong Kong for a year and a half, she says she loves Hong Kong and LPCUWC team, she also shows thanks to all her teammates because of the effort everyone has put it. For a team of such a short history, having getting into the finals is a thing to be seriously proud of!

United World Team- Their advantage is their sizes

LPCUWC is a famous international school in Hong Kong and the students are literally from all over the world. Their football team is also made up of overseas ‘ghost’ girls. Because of this, their heights and sizes outstand within the league and the tactics are very ‘British’. Defense is strong while ‘big girls’ are in charge of attacking, which is a tough task for the ‘small girls’ of local schools.

Apart from the 3 goals made by Chenrong (a school), all five other matches the LPCUWC team managed to win by super-strong defense. The team is not winning by pure luck! In terms of tactics and organizing skills, LPCUWC may not have been better than Mangchi (the school with Emily), but with the strong physical advantages they managed to defeat Mangchi and surprised many people.

But Ronny Mintjens disagrees that the team is winning purely because of the physical advantages. He says ‘The reason why we are getting through match by match is that our team has ‘HEART’. The spirit is our greatest advantage!’

Laup2val oli j2rjekordne turniir, seekord yhep2evane ja ainult 8 v6istkonda v6ttis osa - saime I koha! H6beda k6rval ripub nyyd ka kuld minu toas riidekapi ukse kyljes - kohe r66m on vaadata. :P

Hullunud f2nnid p2rast kohtumist kapten Nadiat 6hku loopimas

Valentinip2ev LPC-s on yks lahe ettev6tmine - isegi mulle, yksikule inimesele pakuti tippklassi meelelahutust ja positiivseid yllatusi. :P Ja et k6ik ausalt 2ra r22kida, pean ma alustama sellest, kuidas ma oma nime v2ikesele paberitykile kirjutasin ja selle loosikasti heitsin. Nimelt astusin ma sellega Secret Valentine'i pxxrasesse karusselli! M2ngu p6him6te on lihtne: iga osav6tja paneb oma nime kasti (poiste ja tydrukute jaoks on eraldi kastid) ja v6tab seej2rel vastassugupoole kastist paberityki nimega. Kuna tydrukuid oli rohkem, v6isid tydrukud ka tydrukuid valida. Mina otsustasin minna traditsioonilisemat teed mxxda ja sain endale Onik'i - Bangladeshi poisi. M2ngu eesm2rk on valmistada oma SV-le (Secret Valentine - toim.) v6imalikult palju armsaid, hulle, romantilisi yllatusi. Inimesed on teinud pxxraseid asju: lasknud sadu 6hupalle alla courtyardi, kirjutanud hiiglaslikke armastus-noh, mitte siis kirju vaid-plakateid oma SV emakeeles, teinud k6hutantsu ja syletantsu, t2itnud oma SV toa rooside ja kommidega jne. Selle aasta parimad olid: hiiglaslik kiri "Athul, I'm your sex slave" sxxkla klaaslaes, kakabeezhid XXL suuruses aluspyksid kirjaga "Angad, I want you in my panties" sxxklas yhe samba kyljes (m6lemad poisid on Indiast muide :P), postrid kirjaga "My lovely cookie" ja matemaatika6petaja Martini pildiga (Martin pakub alati oma tundides kypsiseid :P) jne... Mina j2tsin oma SV-le romantilisi kirjakesi, mandariinikimpe lehtede ja okstega, kyynlaid ja maiustusi. Viimase asjana uurisin v2lja, kuidas kirjutada 'ma armastan sind' bangla keeles - tema emakeel, mida keegi teine LPC-s ei r22gi - ja riputasin a-blocki suure postri selle kirjaga yles. Tegelikult see ei olnudki nii avalik, kuna ainult tema oskas seda lugeda, aga ta oli seda n2hes r66mu p2rast ysna endast v2ljas. :P Ja 6htul laulsin ma Valentines' Cafe'l yhe laulu, mille keskel kinkisin talle roosi ja kutsusin ta lavale. Awkward, awkward! :D Aga ta oli ylimalt liigutatud ja kinkis mulle p2rast seda komplekti Bangladeshi ehteid - k2sitxx otse Bangladeshist! *liigutet* Ja teistpidi: Alfonso (Mehhiko), kelle SV mina olin, kattis mu seinad roosade m2rkmepaberitega, millel olid erinevad armsad teated nagu "I can die for you", "Tartu rocks!" ja "You're gorgeous!", lisaks kinkis ta mulle kokku 7 roosi, koogi ja shokolaadikomme ja p6levatest teekyynaldest sydame... + CD ladina-ameerika armastuslauludega. Ytleme nyyd k6ik koos: AWW. :)

T2naseks kxh... s.t. k6ik. See hobusekxha hakkab juba ysna v2sitavaks muutuma. Aga elame-elame. Homme kell 7.30 yles - oh, milline t2iuslik viis laup2eva veeta - ja yritada piisavalt esmaseid andmeid koguda, et mitte hiljem 4000-s6nalise fieldwork report'iga h2tta j22da.

Cheerio

Tartu rahu - 2. veebruar 1920

2007-02-01T22:03:00.000-05:00

Täna 87 aastat tagasi kirjutasid Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman, Jaan Soots, Adolf Joffe ja Isidor Gukovski pärast pikka unetut ööd alla Tartu rahulepingule, millega see tol hetkel kummalist nime omav Venemaa ja NSVL vahepealne riigimoodustis tunnustas esimesena Eesti iseseisvust de jure. Sellega kaasnes TÜ arhiivide tagastamine Eestile, 15 miljonit kuldrubla ja Setumaa täielik kuuluvus Eestile. Ka lubati Venemaa eestlastel lõpuks koju tulla. Kahjuks ei peeta paarkümmend aastat hiljem sellisest lepingust palju, kui tegemist on väikese riigiga, kellel pole lisaks relvi ning kelle käsi-jalgu seob seesama leping. Ehk siis, 1938 võeti NSVL-s vastu otsus, mille tulemiks oli väike holokaust Venemaa eestlastele. Eesti kui riik ja rahvus tunnistati Nõukogude korra vaenlaseks ning eestlastest said igatpidi tagakiusamise ohvrid. Eesti koolid suleti, eesti rahvuspühi tähistavaid või rahvuslikke laule laulvaid inimesi tapeti. Kõikvõimalike elukutsete - arstid, õpetajad, vaimulikud, töölised, kolhoosiesimehed - eestlastest esindajad tapeti. See oli umbes kümnendik kogu tollasest eesti rahvast. Ja edasi 39. ning 40. aasta sündmused - kuidas sa tulistad suurt NSV Liitu, kui lubasid 20 aastat tagasi ta oma liivakasti?

ÄNG.

Tagasi moodsate mägede vahel

2007-01-05T14:37:00.000-05:00

ÕNN

Ja ongi läinud kolm nädalat kodus! Uskumatu aeg muidugi. Alustades saabumisest. Minu eesti keel oli alguses veider ja kohmakas ja rõhud olid vale koha peal. Ja sellist jet-lagi mul minnes küll polnud. Õhtul kell kümme oli minu jaoks neli hommikul ja ma kukkusin jala pealt voodisse. Anna andeks, Trinka, asi polnud seltskonnas! Aga sa tead seda vist niigi. Mihkel ja Kristian, aitäh potilille eest! See jäi muidugi nüüd empsi mitte küll roheliste, ent hõivatud näppude vahele. Loodame siiski parimat.
Mis siis veel? Brita, äkki olekski veel naljakam kui selles trennis, kus me käisime? :D Mingist keskendumisest polnud juttugi. Sina ja sinu suhted Küütsiga. Oeh. :P
Igatahes. Päris armas oli, käisin vist 3-4 korda HTG-s. Teisipäeval vaatasime "The Importance of Being Earnest" - kahju, et lõpuni vaadata ei saanud! Naljakas oli. Ja muidugi, nagu vanadel headel aegadel, hakkas mingi telefon täpselt keset filmi, mingil vaiksel hetkel, pinisema. Ja muidugi oli see minu oma. Nagu vanadel headel aegadel. Filmisin meie klassi jõulupeoks ettevalmistust ehk siis eestikeelset varianti Elton Johni laulust "Can You Feel the Love Tonight" - lapsed, kas te tahate, et see kuhugi netti ka üles lendaks??
Ühel pärastlõunal istusin Kata ja Sylvie'ga Krepis - hoidsime tervelt tunnikese prantsuskeelset vestlust üleval! Esindusisik. ;)
Siis oli Treffi jõulupidu, kus veetsin esinduslikud 20 minutit, et siis teatrisse "Kõik aias" vaatama joosta. Meeldiv kogemus oli, lugu oli lihtsasti jälgitav ning oli, nagu elust-enesest-lood ikka, üsna realistlik. Samas oleks lugu ka liiga karmiks ära läinud, kui lõpuks poleks surnud mees monoloogi pidanud. :P
Õhta Taara puiesteel oli kah täitsa tore, aitäh kutsumast, tõsiselt! Miilang sai esimese asjana läbi loetud ja Mihkliga klaasi veini juures reisijuttu aetud. :)
Reedel oli klassijuhatajatund, kus end päris oma inimesena tundsin, mistõttu ka kõnepidamisest midagi välja ei tulnud (ei hakanud proovimagi, s.t.) ja saime klassiõdede Triin Joti ja Kertu poolt kokku pandud albumid, kuhu kõigile D4 endistele ja praegustele liikmetele oli (kellele vähem, kellele üli-) tabavalt mõne kuulsuse nimi pandud. Kõige meeldejäävamad olid vast Ricki Lake, noor Elizabeth Taylor, Chuck Norris ja Michael Jordan. Mina igal juhul olin Lucy Liu. :P
Jõulujumalateenistus Jaani kirikus oli ka päris armas ja parajalt pikk, aga mitte liiga. Koor on sel aastal täitsa arvukas, ma vaatan, mistõttu lavale- ja ärasaamine oli peaaegu sama ajamahukas kui kaunid laulud, mis kiriku kõrgete võlvide all kõlasid. :)
Ja hiljem Maailmas veedetud pooltunnike andis positiivse impulsi kogu nädalavahetuseks, kui mitte kogu vaheajaks. Kas oli see nüüd magusasti lõhnav tee, meeldiv seltskond, algaja ettekandja südantsoojendav ülipüüdlikkus või kõik kokku, seda ma enam öelda ei oska. Igal juhul - seda tahaks kunagi korrata. :)

Jõulud möödusid laulusuiselt ja kinkipakikrabinaga. Oli traditsiooniline jõuluvana ja aastast aastasse korduvad jõululaulud, mille sõnad alatihti meelest minema kippusid; onu saatis oma iga-aastase salmipalve lühinumbri poole teele, väike Helari laulis oma esimesed edukad kingipaki lunastamise laulud, Helen sai terve mäe kingitusi, Anneli armus hiina kleiti, vanaema sai tänuväärset humanitaarabi laulude kujul, mida jõuluvanale ette kanti (Antu, see va laisk suitsuvorst, magas jälle jõuluvana tuleku maha, aga endal seisis nimi pooltel pakkidel! :P) ja söögid olid NII head. S.t. tavaline eesti jõulutoit - verivorst, ahjuliha, kartul, pohlamoos, erinevad salatid, LEIB, hapukurk jne. Aga juba nüüd, pärast kahte päeva lennukis ei ütleks ühest korralikust särisevast lihatükist ära. Toidul on suur osa rahva kultuurses eneseteadvustamises!

Ahjaa, teisel päeval pärast mu saabumist tuli lumigi maha ning said tehtud mõned turismifotod lumisest Atlantisest, tuledesäras Raeplatsist ning valge korraga kaetud Kaarsillast. Ma pole turist, ma elan siin!

Enne jõule sain Panges kokku Karini, Jeanne ja Jaanikaga (Karin, sinu kink oli vist parim :P) ning mingi päev tulid Ats, Tauri, Obe ja Tiina mulle külla ja tõid lahedalt dekoreeritud piparkooke (-->). Hästi naljakas oli ja Memory pani kõigil vere kiiremini käima. :P

Viimane nädal möödus suhteliselt mittemidagiütlevalt. Ahjaa, uusaastast ja sellele eelnevast. Kuidagi õnnestus mul mingi lühiealine, ent äge kõhuviirus külge saada, nii et reedel bussiga Tartu sõites tuli juba umbes 20 km pärast sõitmahakkamist oksepeatust küsida. Koju jõudes heitsin nagu post voodisse ning lamasin seal liikumatult umbes ööpäeva. Kuna mul valutas nii selg kui kõht, üritasin leida vähem valulikku lamamispositsiooni, mis nõudis palju kujutlusvõimet. Õnneks läks kõhuvalu umbes 8 tunniga üle. See lahendas asendiprobleemi. Pühapäeval käisin Kristeli pool dushi all, tegime kooki ning lugesime. Tema "Arbuusisuhkrut" (või mis selle nimi nüüd oligi), mina "Miljardimängu". Lugu on huvitav, kui mööda vaadata kirjaviisi ühekülgsusest. Ehk oli asi hoopis tõlkes. Igal juhul ei häirinud see liialt. Raamat rääkis ühest vaesest 18-aastasest India poisist, kes võidab inda miljardimängus kõrgeima summa ehk miljard ruupiat. Kuna saade on alles värskelt teleekraanidele jõudnud, pole väljamaksmiseks nii suurt summat käepärast. Seetõttu üritatakse erinevate võtete abil tõestada, et poiss on mängus petnud. Sellest raamatust (või noh, sellest ühest kolmandikust, mis ma läbi sain) tuleb välja, et tänapäeva Indias on suuremad probleemid homoseksuaalsus (seal on homosid kirjeldet kui nahktagides jõhkardeid, kes päeval on preestrikuues ning öösel ahistavad alaealisi poisse), lapsepilastamine, vaesus ning inimkaubandus. Ja kellel on raha, sellel on võim. Kellel raha pole, üritab seda kuidagi teistelt välja petta. Njah. Suvel lõpetan selle raamatu - lõpp jäi kripeldama. :P
Vana-aastaõhtul saime suurepärast ahjulõhet ning keedukartuleid lahja (!) kastme ja juurviljadega ning Kristeli rammusat rulli. Aga oi, see oli hea. :) Enne keskööd tuli veel Kertu ning käisime kolmekesi väljas pooletunnist ilutulestikku vaatamas. Hiinalinna ilutulestik oli võimas! Minus räägivad nüüd stereotüübid, aga venelased on palju rohkem "hingega" asja juures. Ja muidugi raatsivad sellisele "lõbule" rohkem kulutada. Ainus segav asjaolu oli vihm, mis kusagilt x-kohast kogu aeg pähe tilkus. Pisut ebaharilik uusaastaöö kohta. :P Õnne valasime ka. Minu õnned tulid põhjapõdra, nööri otsas rippuva südame ja paindunud naela kujuga. Äkki sõidan sügisel tagasi kooli põhjapõtradega??

Esmaspäeva õhtul läksin Kertu poole, kust ehmatasin minema telekat vaatava ja pelmeene (mitte-)sööva Timmo. Jõime teed, toppisime endile sisse tüki shokolaadikooki ning rääkisime juttu. Pikalt. Vist 5-ni hommikul. Kuigi vahepeal ma vist magasin natuke. Kõik, mida öelda oli vaja ja tolle hetkeni ütlemata oli, tuli välja. Kertu. :)

Teisipäeva õhtul sain trennikaaslastega kokku. Loodetavasti said kõigile pommküsimustele adekvaatsed vastused. :P Ja Rutt, Riin, Kerli ja Brita käisid külas. See oli ka armas. Said teil ikka kõhud täis?? :D Ja Rutt, kasvata endale järgmiseks jõuluks uuesti habe, muidu lapsed saavad kurvaks. :)

Lennureis tagasi oli mõnevõrra naljakas. Koos ajavahega kulus mul Tallinnast Hong Kongi jõudmiseks 27 tundi (ilma 21). Asi algas siis 4. jaanuaril kell 12.50, kui pisike Estonian Airi, ee, lennuk (marki ei tea) Tallinna lennuväljalt õhku tõusis. 12.50 kohaliku aja järgi olin Rootsis, Arlanda lennuväljal. Londoni-lend pidi väljuma 15.20 kusagilt kaugest väravast nimega F63, kuhu ma lausa bussiga sõitma pidin. Kusjuures buss tuli nupulevajutuse peale ning ma olin sellel ainus reisija. :) Minu suureks üllatuseks ütles üks lennujaama turvatöötaja mulle selges eesti keeles "Tere" - arvasin, et viimasteks eestikeelseteks sõnadeks, mida ma kuulen, jäävad Tln-Sthlm lennu eestlasest piloodi poolt öeldud lõpu- ja tänusõnad. Vastasin talle samuti "Tere", et siis kohe oma värava poole edasi tormata. Lennuni oli jäänud täpselt kaks tundi ja viisteist minutit. Lugesin pehmel ootesaalitoolil istudes paar peatükki "Like Water for Chocolate'i" läbi ning tõlkisin nalja pärast "Patuse mõtte" inglise keelde. Suht otsetõlge sai ja naerma ajab küll. :D
Sthlm-London lennul istus minu kõrval üks väike india päritolu rootsi tüdruk vööni palmikuga. Küll ta oli asjalik! Ajas emaga kogu aeg juttu, vahepeal vahtis aknast välja, sõi võileiba ja saiakest, kommi ja nätsu, mängis emaga lauamängu. Ja maandumisel laulis tõelise rootslase kombel (aga ilusa ingliskeelse hääldusega) "Mamma Mia't"!

Mamma Mia
Here I go again
My my, how can I resist you?
Mamma Mia...

:)

Heathrow oli Hiiglaslik. Kõigepealt jalutasin kilomeetri, et lennukist pagasilindi juurde jõuda, tee peal jõudsin ka tualetis ära käia. 7-st ckabiinist oli 4 suletud. Njah. Aga need keskkonnasäästlikud rätikuaparaadid olid, et rull käterätti on aparaati pandud ja sina muudkui tõmbad ja kuivatad käsi. Nojah, pärast seda pagasilindi juurde jõudes ümbritses rahvas tihedalt ringikäivaid kohvreid. Seisin siis alandlikult eemal ja ootasin, kuni kõik inimesed olid oma kohvrid kätte saanud... peale minu. Ja ühe rohelise mantliga rootslanna, kes ootas oma rohelist kohvrit. Seisime siis mõlemad seal, kuni rootslannal kõrini sai ning ta lähedalseisvat lennujaamaametnikku kõnetas. Kogemata juhtus see rootsi keeles - ju siis oli kohvri mittenägemine ta natuke rööpast välja viinud. Igal juhul hakkas ta mingit ankeeti täitma ning selle aja jooksul sain temaga ka veidi jutule. Esimese hooga hakkas ta ka minuga rootsi keeles rääkima, aga minu segaduses näo peale oli ka natuke segaduses ja läks seejärel inglise keele peale üle. Selgus, et ta kolis mõni aeg tagasi Londonist ära ning tuli nüüd pooltühja kohvriga tagasi, et asjad ära viia. Mida aga enam ei olnud, oli kohver. Minu oma ilmus ühe ametniku käe otsas üsna ruttu välja. Niisiis soovisin rootslannale edu ning kappasin, kohver käeotsas, 3. terminali, mis asus kohe sealsamas kõrval. Seal uurisin oma piletit, leidsin, et pean jõudma 1. terminali ning küsisin selle tarvis juhiseid naljaka aafrika aktsendiga sõbralikult lennujaamatädilt. Ta näitas mulle suuna kätte ning mainis, et käsipagasisse tohib võtta ainult ühe koti. Niisiis toppisin oma seljakoti kohvrisse ning alustasin matka 1. terminali. See vahemaa oli täiesti utoopiline! Pikim jalgsimatk, mille olen sooritanud 23-kilose kohvriga. Aitäh, BA. :) Möödusin koridoris ühest pikast aafriklasest, kes pilgutas mulle silma. Ma EI vahtinud teda. Ainult vaatasin. Uudishimust. Tõenäoliselt arvas ta, et on esimene must mees, keda ma kohtan. :P Edasi, 1. terminalis juba siis, tegin kohvrile check-in'i (22.7 kilo - huh!) ning läksin turvakontrolli. Sain seal jutule ühe HK perekonnaga, kes olid tohutult üllatunud, et ma nad hongkonglastena tuvastasin. Arendasin pereisaga natuke dialoogi, HK aktsent oli kuidagi kõrvale harjumatu ja tema ka minust väga palju aru ei saanud. Ai-sha-ni-ja sain ikka ära öeldud. :) (Eesti - hiina k.) Pärast turvakontrolli, kus tuli muideks ta tossud jalast ära võtta, vahetasin endale 10 naela, et saaks internetti minna. See maksis muidugi vaid ühe naela, ent sellist kääbussummat seal välja võtta ei lastud. :P Ostsin Burger Kingist oma elu kalleima tavalise burgeri - 1.19£ - ning pooleliitrise joogi - 0.99£. Netti sain 10 minutiks ning seejärel oligi aeg pardaleminekuks. 4 tundi ajavaru kulus täpselt ära. :)
Lennukis sain istme numbriga 41B. Minust paremale sattus istuma üks sõnakehv itaallane, vasakule jutukas filipiin. Temaga algas vestlus juba maha istudes. Selgus, et ta töötas Kolumbiast Amsterdami puuvilju transportival kaubalaeval insenerina - täpsemalt tegi ta seal midagi veesurvega, aga filipiini aktsent ja tehnilised mõisted koos olid minu jaoks juba liig. :P Enne õhtusööki jõudis ta juba 15 minutiks magama jääda. Ühel hetkel võpatas ta aga üle keha ning hakkas enese ümber kätega vehkima, et teada saada, kus ta asub. Selles selgusele jõudnud, ta vabandas ning jäi uuesti magama. Õhtusöök (porru ja kanaga ühepajatoit) oli - vist selle burgeri pärast - liiga soolane ja magustoit (õunakook kastmes) liiga rammus. Kui jooke pakuti, võtsin hea meelega väikese pudeli Shiraz Cabernet Sauvignoni. Õlut sai eelmine kord Finnairigal lennates võetud ning ma teadsin, et isu kaob pärast paari esimest lonksu. Pärast õhtusööki vestlesime filipiinoga poliitikast ja kui ta magama läks, lugesin läbi LWfC. Üritasin 5-6 tundi magada ning pärast seda mängisin multimeediakeskuse blackjacki ja üritasin ristsõna lahendada. Üritasin! Pith = marrow = wtf ?! Hommikusöök: juustu- ja tomatipirukas, maasikajogurt, mingimarjamuffin, apelsinimahl.
Appimaenameijõuakirjutada. Kell on 5.33 hommikul ja voodi kisub enda poole. Igal juhul oli HK-i jõudmine üsna meeleolukas, eriti avastamine, et LPC on ehitet MÄE OTSA ning sinna peab RONIMA. Pluss blokk 4-ja matkamine, aga sellega olen nüüdseks juba harjunud. :P Koolis külastas mind elevil Igor, pärast seda sõin Lahya ja Joeliga pitsat ning vahetasin muljeid ja kuskil 3-ni öösel lõbustasid mind Walter ja Aubrey, kellega mängisime blackjacki. Kaotaja pidi laulma, tantsima või ennast kuidagimoodi lolliks tegema. :P
Ja kõik. Vsjoo. C'est tout. That's all for today, folks. Head ööd/hommikut. Väga armas oli kodus olla, vast on suvel kõik sama. Kuigi mul on tunne, et sel aastal tuleb suvi teisiti. Oh-oh-oo ja teisiti.

Igavesti (suhe versus absoluut) teie

Madli (Krrrrrrrr!!!)

Viimane öö

2006-12-15T12:46:00.000-05:00

Ja ongi jõuluvaheaeg. Täna viimases bioloogiatunnis oli olemine talumatult kerge - ees on ootamas kolm nädalat MITTEMIDAGITEGEMIST! JEE! No mitte sõna otseses mõttes, aga üsnagi. :)

LPC on mind kodustanud. Ja muutnud - lausa käegakatsutavalt (jah, need 4 lisakilo vöökohal). Pea on siiski isegi rohkem laiali otsas kui enne, aga veel see mind ei häiri (oodakem veel aasta ja küll siis tuleb paanikatuba). Hetkel on unevaegus ja ärevus kaks tohutut barjääri minu ja suurepärase blogi kirjutamise vahel, aga panen paar pilti üles.

Ülemine rida (vasakult):
Angela (Hispaania), mina, Tia (USA), Jean (Uus-Meremaa), Sagan (USA), Nadia (Nepaal), Olimpia (Itaalia)
Alumine rida: Melissa (HK), Amanda (Norra), Sasha (Guatemala), Amaranta (Hispaania), Stephanie (Ecuador)

What time is it??
It's time to go to work now!
What kind of work??
Hard work! LPC! Hu!

(Aktsioonis)

Nädal Hiinas

2006-12-02T12:52:00.000-05:00

Bloog!!!

China Weekist on mxxdas 3 n2dalat (jah, ma ei ole oma arvuti taga) ja m2lestused hakkavad vaikselt tuhmuma - ehk siis viimane aeg k6ik eemal-isse kirja panna.

China Week oli kahtlemata parim n2dal minu LPC-elus. Mis selle siis nii eriliseks tegi? K6ik, alustades odavatest ja kivik6vadest hiina kommidest, l6petades katkise autokummiga tagasiteel. K2isime tagasihoidliku 16-liikmelise grupiga Guangdongi provintsi (selles provintsis asub ka HK) p6hjaosas Liannanis. Yks vaesemaid piirkondi kogu Hiinas, mida asustab p6hiliselt etniline v2hemusrahvus h6imunimega Yao. Sealne maastik koosneb p6hiliselt v6imsatest m2gedest, mis k6rguvad m6lemal pool teed, ja m6ningast taimestikust. Kylad/linnad paiknevad m2gede vahel ja tekitavad ajas tagasir2ndamise tunde, sest sealne elu on ysna erinev elust HK-s. Majades on muldp6randad, seinad on ysna 6hukesed, kytta saab ahjuga. Inimesed on vahetud, s6bralikud, kylalislahked (!!! see l2heb kolme hyyum2rgiga - sulle pakutakse ALATI istet, l6unat, teejuhiseid jms). Masendusstekitav olukord valitseb aga kohalikes koolides: sageli pakutakse meile kooli nime all lihtsalt yht kahekorruselist hoonet, kus igas ruumis on kivip6randad ja logisevad toolid-lauad. Seda teades v6tsime oma grupiga ette shopingu yhes kohalikus kirjatarvete poes ja hankisime laste tarvis pabereid, rasvakriite, vildikaid, joonlaudu, pliiatseid ja komme auhindadeks. Seej2rel maabusime oma hotellis. Haarasime Lahyaga yhe kaheinimese toa ning avastasime oma 'meeldivaks' yllatuseks, et normaalse tualetipoti asemel on meil Squat Toilet! Jei! Kuigi selline asi on Hiinale ysna tyypiline. Hiinlaste seletus on, et Squat Toilet on palju hygieenilisem kui tavaline tualetipott. :P

Igal juhul, meie CW ylesanne oli 6petada yao lastele inglise keelt ning esineda neile kultuurikavaga. Eks me siis seda tegimegi. Meie 6ppemeetoditeks olid valdavalt laulmine ja karjumine, nii et kolmanda p2eva l6puks oli enamusel h22l veidike 2ra ja kurk valus. Lapsed olid tublid ja suhtlemisaltid, mis valmistas mulle palju r66mu. Tunnis ehk oli m6ningaid raskusi nendega kontakteerumisega - enamuse txxst tegid 2ra hiina keele oskajad - ent p2rast tunde m2nguv2ljakul leidsid ja hiina keele v6hikud nagu mina ja Jane endale lemmiklapsed. Minu lemmiklapse nimi on muideks Xiao Yuen, mis peaks t2hendama v2ikest lindu. :) Viisime oma lapsed kolmandal p2eval linna restorani ja poodidesse - oi, see oli neile paradiis! Mulle delegeeriti kaks last (iga hiina keele oskaga pidi v6tma kolm, ylej22nud 2), kes muutusid toidupoes v2gagi n2udlikuks ning kulutasid kogu mu 50-dollarilise eelarve 10 minutiga, nii et k6ik ylej22nud sisseostud tegin juba omast taskust. :P Ostsime neile yliarmsad roosad (tydrukutele muidugi) koolikotid nende lemmikute Disney tegelastega. Lastest lahkumine oli ysna kurb, aga me peame nendega posti teel yhendust, v2hemalt nii ma loodan. Xiao Yuen, Ting Hua.

Meie kultuurikava oli ysna mitmekesine. See sisaldas tantse Aafrikast, Uus-Meremaalt, Koreast ja Kagu-Aasiast, flxxdim2ngu, prantsuse laulu ja banaanitantsu. Me esinesime igas koolis ja esinesime kokku neli korda. Meie esitus l2ks iga korraga yha paremaks, sest esinemisest sai korraga rutiin, mille vastu v6idelda ei saanud, niisiis tuli lihtsalt minna ja end h2sti tunda - mis meil p2rast 2 esimest etteastet juba ysna h2sti v2lja tuli. :)

K2isime kokku neljas kohalikus algkoolis (I-III klass) ning viimase kohana kylastasime piirkonna 'vingeimat' yao kooli, kuhu algkoolide 6pilased LPC-lt stipendiume saavad. Selles koolis on k6ik olemas: korralikud yhiselamud (sest see on internaatkool), spordiv2ljakud, sxxkla, arvutiklass, isegi s6idu6ppe(v6i ohutuse)klass!

Peale koolide kylastamise ja intervjuude tegemise k2isime veel l6kke6htul ning vaatasime traditsioonilistes yao kostyymides mehi ja naisi demonstreerimas yao inimeste traditsioone ja suhtekombeid. Nimelt siis, kui mees ja naine yksteisele meeldivad, vahetavad nad m6ne v22rtusliku eseme, n2iteks joogisarve yao koti vastu. (Yao kotid on lahedad!! Sain 2 - yhe, mille ka kogu ylej22nud grupp sai, ja teise yhelt perekonnalt, keda seoses intervjuuga kylastasime. Ainult vanaema oli kodus tol hetkel, niisiis pakkus tema meil l6unat ja r22kis meiega jutu. Olin segaste asjaolude t6ttu sunnitud 2ra jooma 3 kausit2it riisiviina ja tundsin end j2rgneva kolme tunni jooksul ysna veidralt.) Ja iga kord, kui midagi lava peal toimuma hakkas, kutsi publikut kaasa lxxma/aitama. Niisiis k2isin mina yao peiuga tervist joomas, Lahya syytas traditsioonilise l6kke, James, Fioni ja Melissa riietusid yao kostyymidesse.... Yhes6naga, LPC 6pilaste osav6tuprotsent igast etteastest oli ligi 100%. :P

Uni suleb uksed ja aknad ja silmad, ma ei saa midagi parata. Ehk homme? :)
MUAHH

Kiri

2006-11-17T01:08:00.000-05:00

Vanaema-vanaisa, teie kiri jõudis kohale! Väga mõnus lugemine oli. Mul on hea meel, et kõik on hästi ja te rohkem väljas käia saate. Aitäh nõuande eest! Kallistan teid kõvasti, kohtume varsti! :)

Sünnipäev ja esimene Talka kohtumine

2006-11-12T05:33:00.000-05:00

Tjah. Nüüd on see siis käes. Täisiga, täiskasvanupõlv, teismeea eelviimane aasta, maagiline kaheksateist. Ja kui naljakas on mõelda, et emps ei olnudki hommikul minu voodi juures, et mind kallistada ja öelda PALJU ÕNNE selges eesti keeles. Et ei olnud klassikaaslasi, koolikaaslasi, trennikaid, suvalist vanatädi bussis, kes loeks Sirli kirjutet silti 'MUL ON TÄNA SÜNNIPÄEV' minu seljakoti pealt ja sooviks mulle seejärel südamlikult õnne. Oi kui hästi on mul veel meeles need kohukesed, need naljaka maitsega Olympia shokolaadid, mida Tormi nii hea meelega kapi otsas istudes näost sisse ajas, need vinged sünnipäevakaardid (Jaanika stiil!) ja kõik muu, mis ikka sünnipäevade juurde kuulub. Oma kaheksateistkümnenda võtsin siiski võrdlemisi õnnelikult vastu, kell 12 toimus väike oleng blokk 4 katusel kümnekonna inimesega, hunnik rõõmsaid inimesi ja mõned naljakad kingitused. Chishio, Jaapani poiss, kinkis mulle väikese rohelise kellukese, mis pidi jaapani traditsioonide kohaselt head õnne tooma. Jane'i, Denise'i ja Jamesi poolt oli telefonikaart (lõpuks on mul HK telefonikaart :P), Jane'i ekstrakink oli veel võtmehoidja, mille küljes rippus pisike punane inglise postkast (vaimukas :)). Oma tuppa astudes leidsin selle olevat pimeda ning laual oli süüdatud väike teeküünal (lahtine tuli magamisruumides on muide keelatud :P). Väga eriline tunne oli sees. Hommikul seitsmest hakkas vaikselt inimesi uksest sisse voorima ning ega siis enam magada ei saanud. Avasin teie paki - SUUR-SUUR AITÄH ja biljontriljon kallistust, see on parim kingitus, mis üks kodust eemal viibiv (eemalviibiv?) inimene vähegi saada võiks. Ma ei tea, mis ma teile ütlema peaks, aga igal juhul olin ma kogu päeva maailma õnnelikem inimene. Uus Kalevi shokolaad on vapustavalt hea, kollase lehe kleepisin oma kapiukse siseküljele, et Eesti sügis ikka meeles püsiks. DVD vaatasin alles täna ära (---> Kristel, sinu kirja hakkan kohe-kohe lugema) ja süda läks kohe nii soojaks et ... Njah, eks neid pisaraid tuli ka omajagu, kui teid ja teie õnnesoove kuulsin-nägin. Eks ma ikka igatsen teid küll, ei ole midagi teha.
Peab tunnistama, et enamik teist on ikka täpselt sellised, millistena teid mäletan. Aga kuidagi kasvanud olete. Ei oskagi seletada, aga mitte enam 11. klass. Kuidas teile endale tundub? (üritab siin interaktiivset blogi aretada) Ja õpetajatele samuti suur tänu! Teiepoolset toetust on ikka alati vaja, eriti nüüd, kui Treffner on minu jaoks 'vana' kool ja teie 'vanad head' õpetajad. Inimesed kahtlevad mõnikord endas ja oma otsustes. Teie julgustus on minu julgestus.
Ehk siis: Elagu D4 ja sõbrad!!!

Sountrack: Sombambuul "Haldjamälestus" (meenutades Mihkli maakodu)

Edasi, pärast sentimentaalset shokolaadisöömist (inimesed on sellesse armunud) kutsuti mind hommikusöögile. Philippe (Quebec), Ida (Taani) ja Libbe olid mulle ette valmistanud armsa eine murul, pannkookide, saiakeste, puuvilja ja jäätisega. Väljas oli 25 kraadi sooja, mõnulesin öösärgi väel päikeselaigus ning rääkisin teistele Eestist ja esimesest lumest. Edasi üritasin natuke Hiina nädala jaoks pakkida, veetsin inimeste seltsis aega ning ootasin õhtut - Balti õhtut! Kell 7 sõitsime Austraga metrooga Kowloon Tongi (meie peatuse nimi on muideks Wu Kai Sha), kus ühe lätlase korteris toimus kõigi baltlaste kogunemine. Tuli hulganisti leedukaid, mõned lätlased ja kaks eestlast - mina ja Maarika. Esimesed eestikeelsed laused olid hirmkohmakad, sõnade järjekord lausetes oli kohutavalt inglisepärane, imelik aktsent oli juures - kõhe tunne tekkis! Õnneks oli see ainult ajutine. Eesti keel on ikka maailma parim keel. :)
Toidulaud oli rikkalik: must leib, kotletid, kartulivorm munaga, rollmops, seenekaste, tuuletaskud, kohupiimatort ja palju muud. Kõlab tavaliselt? Noh, pärast kaht kuud sööklatoitu olid soolavaesed kotletid siiski taevamannamaitselised (okei, õnneks oli liha ja sibula maitse siiski tugevam). Hiljem tähistasime Austraga (minu 2nd yeari nimekaim, tegelikult ühe läti naise ema, kes elab hetkel Austraalias) oma sünnipäevi - selgus, et tema sünnipäev on samuti neljandal novembril. Tordi peal oli muidugi kirjas ainult 'Happy birthday Austra', sest keegi ju minust ei teadnud. Aga see ei loe. Loeb see, et tort oli kohupiimaga ja mulle sooviti PALJU ÕNNE sulaselges eesti keeles. :)
Ahjaa, lisaks sain veel tööpakkumise. HK-s elab üks ülikooli õppejõud, kes on pool-eestlane-pool-hispaanlane ning eesti keelt eriti ei valda, aga tahaks õppida oma ema emakeelt. Ja kuna Maarika on üsna tööga hõivatud ning lisaks ootab last (kes sünnib muideks maikuus, yay!), pakkus üks leedukas mulle seda võimalust. Tunnid hakkaks olema kord nädalas ning muidugi tuleks selle eest ka väike tasu. Leian pakkumise olevat kohutavalt ahvatleva, aga nädalane koormus paneb juba vaikselt mõtlema. Aga tõenäoliselt proovin järgi ja eks siis näis. :)

Hiljem, õhtul kell 11, kui mina juba koolis pidanuksin olema, tuli ka Lauri, eesti poiss, kellega ei saanudki juttu ajada, sest kell sundis tagant. Kuna pidin järgmisel päeval Hiinasse sõitma, ei saanud võtta õhtust pikendust (kella üheni), nii et kell 11 oleksin pidanud juba koolis olema. Jõudsin sinna kell 12, aga petsin valvurit ja kirjutasin, et jõudsin tagasi kell 11, muhaha. (6)

Praeguseks kõik. Hiinast järgmine kord!

Palju õnne:
Helen (palju-palju õnne, pisike musirullike!)
Jaan (ja aitäh õnnesoovide eest)
Ave (kas oli 11. november?)
!!!

Austra vasakul, Maarika paremal
Austra süles on pildil oleva korealase poeg
Ärge palun nimesid küsige,
ma ei tea veel ühtegi :)

Kayaking in Paradise

2006-10-29T04:30:00.001-05:00

Ehk siis muljeid meie kajakimatkast.

Laupäeva hommikul kell 7 olin jalul, et peast välja pesta must juukselakk (mälestus reedesest Rock Cafe-st) ja pakkida oma koli oranzhi veekindlasse torukotti. Kell 8 jalutasin courtyardi, et täita oma kohustusi matkapoes. See tähendas, võtta teatavast majakesest kastrulid-potid-matid-magamiskotid-telgid ja vedada need alla valvurimaja juurde. Seda me siis tegime. Teised inimesed tõid sellel ajal basseini juurest päästevestid, kajakid ja aerud.

Kolmandad inimesed pakkisid kõik meie saiad, tuunikala, tomati, lehtsalati, müsli ja makaronid. Kell 9 toimus kajaki juhtimise lühikursus ning varustuse suurde kaubikusse toppimine, seejärel hommikusöök ning umbes veerand 11 asusime taksodega ranna poole teele. Leone, Libbe, Ema, Ju Li, Helen, Sanja, Anna, Philippe, Sybille, Stephanie, Kasperi, mina + Steve Udy = meie tore väike seltskond. Meil oli 9 üksikut kajakit + kaks paariskajakit. Sybille ja mina hõivasime ühe, Anna ja Libbe teise. Paariskajakis aerutamine on mõnus tunne. Edasiliikumine on siiski meeskonnatöö tulemus. :)
Alustasime oma reisi umbes 10 minuti autosõidu kaugusel LPC-st. Liikusime kõigepealt u 500m üle üsna avara lahe ning sisenesime seejärel kahe saare vahelisse n-ö kanalisse. Ilm oli soe, päikeseline, puhus kerge briis (Pool seltskonda oli end sisse määrinud SPF 55-ga, mistõttu mingit hirmu päikese ees ei olnud). Mõlemalt poolt ümbritsesid meid kaljused mäed, mille nõlvadel kasvasid mõned optimistlikud ja vähenõudlikud puud-põõsad. Äkki nägime keset kogu seda pruuni ja pruunikasrohelist maastikku ühte piirkonda, kus kasvas tõsiselt roheline muru ning kuhu oli ehitet paar euroopa stiilis maja, üleni valget ning kenade roheliste viilkatustega. Ahhetasime. Aga siis selgus, et tegemist oli golfirajaga. Oh jah.

Paari tunni pärast jõudsime oma lõunatamispaika, milleks osutus imepisike, ent -kaunis rand kaljude, lopsakate troopikataimede ja logiseva paadisillaga. Muah! Sõime paar võileiba ja küpsist, olesklesime niisama, tegime pilte meist kui teadmata kadunud turistidest/metslastest, viskasime lutsu (inglise keeles 'skem', tšehhi keeles 'konn' <- see oli muidugi tõlge). Umbes tunnikese pärast jätkasime teekonda. Vahetasime Sybille'iga paadis kohad, mina läksin ette, tema taha s.t. peale aerutamise pidi tema kui tagumine ka tüürima. Mina leidsin selle alguses natuke raske olevat, sest kui ma keskendusin tüürimisele, läks aerutamisrütm sassi ja kui aerutamisele, siis kaldus meie kajak no vähemalt 45 kraadi valesse suunda. :)

Olles umbes pool tundi aerutanud, jõudsime jälle välja suurele lahele. Kasperi sattus mingitel põhjustel natuke hoogu ning keeras oma paadi külili. Õnneks oli meil olnud õppus teemal 'Mida teha, kui kellegi kajak ümber läheb, mis siis, et seda juhtub ainult korra 11 aasta jooksul' ning kõik lõppes õnnelikult. Kasperi keeras ise oma kajaki tagasi õigetpidi ning 15 minutit hiljem maabusime me PARADIISIRANNAS. See oli umbes 15 meetri laiune ning 45 meetri pikkune rannariba, mis oli ümbritset kaljude ning rohelusega. Ujusime 25-kraadises merevees, tähistasime Tšehhi iseseisvuspäeva, matsime Ema liiva alla ning katsime ta Tšehhi lipuga, mängisime lendava taldrikuga, tegime vees inimpüramiide ja palju muid lollusi. Õhtul kell 6 läks juba pimedaks, nii et haigutus kippus tulema juba 7 paiku, kui meid kostitati pastaga tomatikastmes. Peale jõime maailma kõige magusamat kakaod, aga oi kui hästi see maitses. :) Seejärel istusime lihtsalt lõkke ääres ning ajasime paar tundi juttu. Vahepeal pidime veel väikest ümberkolimist tegema, kuna vesi oli tõusnud juba kajakite tüürilabadeni. Umbes 10 paiku oli kogu seltskond nii kustunud, et vajus ära magamiskottidesse. Magasime rannaliival tähtede all. Ja uskumatu fakt oli see, et me tõepoolest nägime tähti! Ja kümneid ja kümneid! Üsna anomaaliline moment, arvestades seda, et HK taevas on tavaliselt suduvines ning sul veab, kui paari üksikut tähtegi näed. Aga jah, igal juhul nägime tohutul hulgal tähti ning kratsisime oma sääsehammustusi. Ärkasime Libbe'ga vaheldumisi üles ning piserdasime sääsetõrjevahendit. Mingi hetk panin ma läbi une lihtsalt oma käe kuhugi tema näo peale, nii et ta ärkas üles ja mina muidugi ka - suurest ehmatusest, et mida paganat ma nüüd tegin. Tõenäoliselt nägin ma unes lihtsalt sääsetõrjevahendit ning hakkasin seda võtma. Muideks, virsikulõhnaline OFF on super. ;)
Järgmisel hommikul ärkasime, käisime ujumas, sõime müslit piimaga, tegelesime tai chi ja budistliku meditatsiooniga. Korjasin hunniku merikarpe ja lahedaid kivimeid, millest ehteid teha (või siis lihtsalt purki panna ja koju tuua... mul pole õrnematki ettekujutust, kuidas karpidest ehteid teha... O_o). Tagasitee oli ehk veidi väsitavam kui sinnasõit, aga ei midagi ületamatut. Võtsime Sybille'iga plaani, et olümpiasuvel teeme koos ühe kajakimatka. Ja seda tõenäoliselt juba Eesti vetel!

Tagasi jõudes lõunastasime Steve Udy korteris, kuna söökla lõunaaeg oli juba ammu möödas. Ahh! Kui on olemas täiuslik lõpp kahele täiuslikule päevale, siis on see söömaaeg Steve Udy pool. Alustuseks sõime kõik ta omaküpset' leiba, mis oli kaetud krõbekoorikuga ning omas tõepoolest ehtsa leiva pruunikat tooni. Pealepanemiseks oli juustu (juust! maitse! mitte see kiletatud plastikjuust, mida meile sööklas pakutakse. Aga ärge arvake, et ma vingun), tomatit, võid, tuunikala, salsakastet ning maapähklivõid. Appike, Steve Udy maapähklivõi! Pärast seda ei taha söökla maapähklivõi poole enam vaadatagi, y'know. :P Igatahes, kui kellelgi on huvi seda valmistada, siis protsess on selline:
kuumuta maapähkleid ahjus, olenevalt kuumusest tuleb seda teha erineva ajaperioodi jooksul (uurin täpsemalt välja kõik ajad ja kuumused). Siis pane maapähklid köögikombaini, purusta nad, lisa sool (uurin jällegi koguse välja) ning lase köögikombainil senikaua käia, kuni pähklitest hakkab õli välja tulema. Tulemus püsib tänu sellele paremini koos ja pole vaja õli lisada. Ja ongi kõik. Ja seejärel naudi värske leiva või saiaga. Mm! Ja kui sinna veel vanaema tehtud moosi panna... mm! Ma ei kujuta ettegi, milline tulemus olla võiks. Parem mitte mind selle ligi lasta. :P

Veel üks naljakas seik eile õhtust. Mu toakaaslase õde tuli talle HK-i külla ning ta sai kohvritäie šokolaadi, krõpse ja ajalehti-ajakirju pluss 5-6 karbitäit snooze'i. Pakkus tema siis viimast mullegi ja nii me siis istusime tema toas, mõlemal tubakas huule all ja rääkisime juttu. Mingi hetk hakkas suht põnev olla ja ma unustasin asjaolu, et teen sellist asja esimest korda. Uskumatult hea oli olla, noh. :D ja siis, pool tundi hiljem leidis toakaaslane, et ehk nüüd aitab. Njah, olgu, arvasin ma. Äkki läheb veel süda pahaks, kui liiga palju saab. Ja viisteist minutit hiljem tormasin juba vetsu poole, niivõrd kui ma oma seisundis üldse tormata sain. :)

Nii lõppes minu kauneim nädalavahetus LPC-s. Aga pole hullu, uued kogemused ja oma piiride avastamine tulevad alati kasuks. Olen loobunud olemast liiga enesekriitiline ja hakanud rohkem usaldama kõhutunnet. Ja pärast esimesi '6' bioloogias, matas ja hiina keeles on ka akadeemiline pinge hakanud langema. Täna on meil muideks vaba päev, niisiis ootab mind umbes 6 tundi õppetööd. Aga sellest pole hullu, kuna Amandal on karjuv vajadus midagi oma koolitööga ette võtta, niisiis otsustasime me ukse lukustada ja end mitte millesti/kellestki segada lasta. Jeah, täna õhtuks oskan ma 70 hiina tähte!

Sain eile siseinfot, et Eestis hakkas koolivaheaeg. Inimesed, puhake ja tehke kõike, mis pähe tuleb! Ja magage! Uni on seda väärt! Olen õppinud, et kui lõbus sul ka ei oleks, kuu aega järjest kell 2 magama minnes ilmub sulle lõpuks tulikirjas otsaette SLEEP-DEPRIVED. See on krooniline ja nakkav, nii LPC-s kui ka mujal. Ennast ja oma tervist tuleb armastada, eks ole. :)

Sõpruse Puiestee "Kaks meest" ja nostalgiline meeleolu. Armastan teid!

Freaky Friday

2006-10-27T12:39:00.000-04:00

Haigutuuuus!

Neljapäeval oli Ema (Tšehhi) sünnipäev, mida tähistasime Steve Udy korteris (Steve Udy on parim!) omaküpset' leiva, omatehtud maapähklivõi ja ehtsa kohviga. Sanja tegi Horvaatia pudingut - pmst kiirpulber, aga tema jaoks tähtis ja piimaga tehtult üsna hea. :)

Neljapäeva öösel vastu reedet magasime Emaga courtyardis. Reedel visati mind pr. keele tunnist välja, sest mul polnud koduse töö lehte kaasas ja Michele ei lubanud teiste lehti vaadata. Oijah. Pärast tunde oli jalka 2.15-st 4.15-ni, siis Music Recital direktori majas - laulsin tšehhi unelaulu Ema kitarri saatel - ja õhtul Halloween Cafe, kus laulsin Johnny Cashi "Personal Jesust" ja Kasperi (Soome) saatis mind kitarril. Enesetunne on üsna hea, kuigi üleväsimus annab tunda. :)

Homme kell 7 pakin asjad ja lähen kajakimatkale. Tagasi pühapäeva pärastlõunal. Ahoi!

APCE pildid

2006-10-24T20:56:00.000-04:00

Asia Pacific Cultural Evening
Teema: Lost!

Korea tants lehvikutega

- You shall not pass!

<--- Denise Yahia Jane --->
Wilson

- Mina nälg. Mina tahtma liha!
- Reede! ... Ärge pange teda tähele, hehe. Ta on teist päeva sööklas taimetoitlaste nimekirjas. Väga frustreeriv.

- Rar!
- Rar!

- Appi, Ema! Troopiline vihm!
- Rahu. Tule varju alla!

(polytantsu video on uppimiseks liiga suur, sniff)

N2dal hullumeelsust

2006-10-23T22:51:00.000-04:00

Koht: raamatukogu (andestage puuduvad t2pit2hed)
Aeg: 10.45 a.m.
Viimati oma toas: 10.15 p.m.
S22sekuplu paremal k2el: 7
Hiina keele s6nu p2he 6pitud: ca 50
Teste viimase 7 p2eva jooksul: 4

Camilo, minu Tshiili co-yeari algatusel veetis umbes 12-ne grupp hulle mxxdunud xx A-blockis (academic block - klassiruumid, rmt kogu, sxxkla, bassein) - 150 ruutmeetri suurusel murulapil telkide ja magamiskottidega. Eesm2rk: mitte minna tagasi oma tuppa, testida oma vastupidavust ja kohanemisv6imet. Kell 1.30 a.m. ronisin oma magamiskotti ning kavatsesin veeta kogu xx lageda taeva all, tunda (kuivanud) muru(r2balaid) oma kylje vastas ning nautida 6hk6rna tuulekest yle n2o pyhkimas. Njah. Kell 2.30 hakkas vaikselt vihma rabistama ning p2rast 5 minutit loodusliku dushi all leidsin, et ma pole veel piisavalt loodusega yks ja kolisin telki. Palav, kylm, palav, kylm, s22sed, s22sed, s22sed! Hommikul kell 7 oli enamik rahvast juba yleval ning mekkis sxxklast toodud maisihelbeid ja mahla. K2isin dushi all, 6ppisin mata txxks, tegin mata txx, nyyd istun siin ja v2ldin geograafia essee kirjutamist. AIDSi geograafilised tagaj2rjed (sinna kuulub k6ik: poliitika, majandus, yhiskond jne). Te ju tahate kuulda, mis viimasel ajal juhtunud on? Tore. :)

Mxxdunud laup2eval leidis aset Asia Pacific Cultural Evening ehk siis k6ik ylevalt Jaapanist ja L6una-Koreast alla Uus-Meremaani v2lja (v.a. Hiina). V6rratult tore yritus! Minagi kusjuures v6tsin yhest esinemisest osa, nimelt polyneesia tantsust. Yritan ysna pea ka pildid yles saada, aga kuna ma hetkel oma tuppa ei l2he, ei ole ka pilte kusagil v6tta. Vot. :)

Eile oli hull p2ev: Cantonese ab initio + 2 China Week'i ettevalmistuskoosolekut. Meie kui 6petajate ylesanne on Yao h6imu lastele selgeks teha ysna algeline inglise keele s6navara, ent meie kui kylaliste ylesanne on palju suurem ja huvitavam: esineda. 6pime 2ra ysna mitu tantsu: aafrika tants, korea tants, polyneesia tants, haka (Asia Pacific, meeste tants), tahiva (pole kirjapildis kindel, aga selline tiba aloha-stiilis r66mus ja rytmiline liikumine), prantsuskeelne laul, muusikainstrumendid. 6petasime Angelaga oma grupile polyneesia tantsu - vapustavalt andekad inimesed, poole tunniga oli neil asi peaaegu selge. :D (ja m6elda, et meie 6ppisime seda n2dal otsa... oh well)
Ahjaa, minu parmupillike tuleb ka esitlemisele ja on lausa olemas t6en2osus, et ka hiina kultuuris eksisteerib taoline instrument. Kultuuride segunemine. :)
Ja Yao h6im esineb meile oma traditsiooniliste laulude-tantsudega. Ootan juba!

Suur uni + geograafia essee. Kirjutage mulle!

P.S. K6ik, kelle e-mailidele ma pole j6udnud vastata - andke andeks ja kirjutage ikka edasi, eks ole? ;)

Jane (Saksamaa) ja Jane (Tarzan)

Sündmusi

2006-10-11T21:51:00.000-04:00

Kuna viimasest asjalikust postitusest on nii kaua möödas, ei saagi enam konkreetset pealkirja panna, pigem lihtsalt kokkuvõte möödunud nädalate tähtsamatest ettevõtmistest.

Minu campus support ehk LEAF ehk Environmental Action Group korraldab jaanuaris Focus Week'i. See on teemanädal mitmesuguste ürituste, loengute ja võistlustega. Kuna korraldajaks on LEAF ja võib-olla ka Greenagers, on teemaks muidugi keskkond. Kes teab, äkki isegi midagi konkreetsemat. Igal juhul. Koosolekul sündis hulk häid ideid! Mina ja Marta hakkame näiteks tegelema kompostiga. Ei kujuta veel täpselt ette, kuidas see välja peaks nägema, aga loodetavasti loeb seda bloogi keegi asjalik inimene ja oskab mulle midagi soovitada! :)

Eelmisel reedel oli hiina Mid-Autumn Festival. Käisime Victoria Park'is, mis oli kenasti laternatega kaunistet. Mid-Autumn Festivali taga on tegelikult ka lugu:

Kunagi ammu ennemuistsel ajal oli taevas 9 päikest, mis särasid iga päev. Inimestel oli kogu aeg palav ja kiiskav päikesevalgus võttis silmanägemise ära. Nad ohkisid ja kurtsid, kuni ükskord tuli üks vapper vibumees ning lasi 8 noolega 8 päikest alla. Jäi vaid üks, mis särab meile tänapäevani. Kogu rahvas oli vibukütile ülimalt tänulik ning viis ta kuninga juurde. Kuningas tänas meest ning andis talle pudelikese surematukstegevat jooki. Kütt tänas ning lahkus. Koju jõudnud, näitas ta pudelikest oma naisele ning ütles: "Seda jooki joome ükskord vanaks saades koos ning siis elame igavesti."
Naine oli aga uudishimulik ning tahtis kohe surematuks saada. Kord, kui mees oli välja läinud, avas ta pudeli ning tahtis natuke maitsta. Kogemata jõi ta aga ära kogu jooginatukese ning tundis äkki, kuidas kõik keerlema hakkas ning gravitatsioon kadus. See oli jumalate töö, kes said naise peale vihaseks, et ta oli meest petnud. Nad lennutasid naise kuule, kus teda siiamaani näha võib (kui vaadata kõige täiuslikuma täiskuu ajal Mid-Autumn Festivalil ;)).
Mingitel põhjustel lendas ka tubli vibukütt kuule ning lisaks veel puuraidur ja jänes... aga seda ma enam seletada ei oska :P
Traditsiooniline hiina magustoit Mid-Autumn Festivali ajal on kuukook (mooncake). See on pisike ja ülirammus koogike, mis sisaldab endas kõigepealt tervet pardi munakollast, selle ümber lootosseemnetest ja rasvainest segatud massi ning kõige peal õhukest tainalaadset kihti. Maitse varieerub tohutult. Olen saanud üsna head ning samas ka väga halba kuukooki. Huvitav on see, et keskmes asuv munakollane võib olla nii soolane kui magus. Seetõttu säilib alati üllatusmoment.

Tegelen nüüd veel rohkemate asjadega. Lisaks hetkel kolmele service'ile, ühele campus supportile, kahele actionile ja ühele creativity'le võtan osa ka LPC a'capella tööst. Njah, eks vaatame, kuidas see välja kukub :D . Ahjaa, malemäng ja piljard ka. Kõik muidugi mitteametlikud Quan Cai'd, nii et kui mõnikord ei saa osa võtta, pole lugu.

Üritan sellel pühapäeval jõuda apostillima ja panka!

Sellel reedel korraldame Anna (ITA) ja Martaga (SPA) rahvusvahelise õhtusöögi. Marta teeb hispaania omletti, Anna pastat ja mina leivasuppi. Ärge imestage midagi valiku üle, mitte keegi ei tea, mis asi leivasupp on, niisiis peab see olema eestimaine! :P

Käisime esmaspäeval Jane'i, Winteri (Winter-Dawn - kujutage ette!), Shen Sheni ja Jamesiga Sunshine'is (lähim ostukeskus 1 metroopeatuse kaugusel) pärliteed joomas. Mm, maasika pärlitee! Pao pao cha mandariini keeles. :P Inglise keeles tegelikult bubble tea, aga need bubble'id on sellised kõva marmelaadi laadsed kuulikesed, mille põhikoostisaineks on tegelikult riis. Asi näeb siis välja niimoodi, et on maitsestatud tee piimaga (maitseid on igasuguseid: erinevad puuviljad, kookos, shokolaad, punane uba) ning põhjas ja joogi sees hulbivad väikesed mustad kuulikesed. Mmmmm!

Austral on täna sünnipäev. Palju õnne!

Jalgpall on üsna tõsine. Igal hommikul kell 5.30 või 6.30 käivad inimesed jooksmas, mida ma (õnneks) teha ei saa, kuna jalanõusid pole. Trennis annavad kõik endast parima - ja see on tohutult mõnus. Sulgpallis samamoodi. Meid juhendab Nimal de Silva, endine Indoneesia koondise treener. Teisipäevane trenn nägi välja selline:
5 minutit tagant-taha
tilk - eestkäediagonaal, tagantkäediagonaal, mõlemad nurgad
kahe palliga tagant-taha (rütm ja stabiilsus)
võrguesine diagonaal
võrguesine mäng, petted
paar
Kestvus: tund-poolteist

Olen kooli võistkonnas, mängin nii üksikut kui paari. Kusjuures avastasin, et pärast kolmekuust pausi tuleb paar üsna mõistlikult välja. Kõik ükshaaval pähe topitud teadmised tuletavad ennast meelde just õigel hetkel ja aitavad õigeid lahendusi leida. :) Üksik seevastu on raskem, kuna füüsiline vorm pole just parim. (A)

Magasin eile maha OMSi (Open Mind Scheme) ning see juhtus olema esimene praktiline koosolek, kus jagati ülesandeid jne. Dääm.

Tervitaks empsi (aitäh retsepti eest!), Kristelit (et sa ka viitsid neid vol-e kirjutada, aitäh), Jaanikat (ootan oma sünnipäeva nüüd :P), Kertut (uus tore blooginimi :P), Jaaku (et oleks vähemalt üks rasta, kui talvel tulen! :P) ja teisi.

Ahjaa, ja kuna kõik on hetkel üsna rahul, et ma midagi postitasin, oleks asjakohane öelda, et magasin hommikul sisse ja puudusin prantsuse keelest :$. Aga seda postitust poleks olemas, kui ma tundi oleks jõudnud, nii et emps, ära pea viha. (A)

Ülikiired kallistused ja muud armastusavaldused

Madli

Reede 6htu

2006-10-06T05:43:00.000-04:00

P2evad l2evad nagu lennates. Palju 6nne, Marge!

Igal neljap2val toimub koolis selline yritus nagu Global Issues Forum - GIF. Harjuge lyhenditega, neid hakkab palju tulema. Igatahes, GIF kestab umbes poolteist tundi ning umbes 20 minutit sellest on m6ni 6pilaste poolt ettevalmistet teema, kriteeriumiks kogukonna huvi asja vastu. N2iteks esimese GIF-i teema oli 'Konflikt Ida-Timoris' - muidugi mitte globaalne teema, aga kuna LPC-s on selle regiooni esindajaid ysna mitu, oli teema esitus asjakohane ja edasine diskussioon samuti ysna m6testet. Selle n2dala teema oli paavsti loeng Saksamaal ja moslemite reaktsioon sellele. Nii kristlased kui moslemid kandsid seda teemat ette ning p2rast ametliku osa l6ppu l2ks asi ysna tuliseks. Kuigi enamus ei n6ustunud sellega, et katoliku kiriku pea t6i just sellise n2ite usuv2givalla taunimiseks, l2ksid arvamused lahku selle koha pealt, mida peaks nyyd ette v6tma paavst ja mida tema syydistajad.

Oeh, 6htusxxgiaeg. Andke andeks, et nii lyhidalt. Ja postitage oma arvamus!

Mai Po ehk kaelani vette!

2006-09-26T02:51:00.000-04:00

Seekord siis minu põhiservice'ist, milleks on Mai Po Ecosystem - looduskaitseala korrashoidmine. Mai Po on üsna suur lahmakas maad HK loodeosas, kus on palju soist maad ning tiike. Sügiseti saabub sinna parvede kaupa rändlinde, kes kasutavad tiike ajutise elu- ja toitumispaigana. Aga kuna HK kliima on suviti üliniiske ja palav, põhjustades sellega kõige elava metsiku vohamise, kasvavad tiigid enne sügise saabumist vetikaid täis. See ei sobi ei lindudele, looduskaitseala omanikele ega ka turistidele, kes tahavad pildistada kauneid parte siledal veepinnal. Ehk siis: meid kui noori agaraid maaparandajaid saadeti tiike vetikatest puhastama. Asjal on muideks veel konks. Mitte ainult soodsad ilmastikutingimused ei põhjustanud veetaimede edukat kasvu, vaid sellele aitas kaasa ka viljakas põhi - eelmisel aastal tiike väisanud partide väljaheited. Muidugi anti meile kummikud ja kindad ning nii me siis läksimegi plastikpaatides vetikamerre hulpima. Algul roobitsesimegi ettevaatlikult rehadega pinnast, üritades oma ebastabiilses sõiduriistas tasakaalu hoida. Mõne tunni möödudes sai Edwinil villand ja ta hüppas üle ääre. Ja siis mina ja siis Marta. Kummikud lendasid jalast, kindad käest. Ja peab tunnistama, et jalgupidi pehmes põhjamudas ja -kakas (:P) oli palju mugavam tööd teha + vesi oli üsna soe! Päeva tipphetk oli vetikasõda, kui John Green (juhendaja) ei vaadanud. Päris tore on tilkuva vetikapuntraga pikku pead saada. :)
Lõunaks oli kõigil kergelt külm ning Marta ja mina tekitasime endile kuuri taha Squeezing Area (nagu koolis on Smoking Area), kus me käisime riideid kuiv(em)aks väänamas. Väike võileib + õun + veel üks väike võileib ning töö jätkus. Kella 4-ks (alustasime 10 paiku) oli üle poole tiigist kindlasti puhastet ning märjad ja haisvad LPC-kad asusid kooli(tegelikult peaks siin vist olema tühik, sest buss kuulub koolile)bussiga tagasiteele. Korra peeti meid veel maanteel kinni - ? tõenäoliselt sellepärast, et kellelgi polnud turvavöö kinnitet. Seadused on siin karmid. Ja rikkumiste eest karistatakse lausa absurdini. Trahvid metroos söömise/joomise/suitsetamise eest ulatuvad tuhandetesse, narkootikumide omamise eest määratakse üsna pikk vanglakaristus, sama varguse ja füüsilise vägivalla puhul. Pipragaasi omamine (isegi enesekaitseks!) on keelatud. Relvad ainult relvaloaga. Ja nii edasi ja nii edasi... meil oli selleteemaline ettekanne ühe HK politseijaoskonna ülema poolt. Lõpuks küsis üks poiss, kas meile midagi lubatud ka on. Ülem naeris ja ütles, et hingamine. Tõde on see, et tegelikult on hingamine üks ohtlikumaid tegevusi HK-s. :)

Mis veel vahepeal juhtunud on? Hmm, pidime prantsuse keeles valima ühe frankofoonia (?) maa ning tegema selle kohta ettekande. Valisin Belgia, kuna Sybille on tore ja abivalmis. :P Alguses oli mul paariline, kellega koos ettekannet teha, aga ta loobus prantsuse keelest (see oli tal 7. aine) ---> Madli tegi kõik ise. Lisaks jäin ma kõige viimaseks, niisiis pidin peaaegu kogu nädala grillima, enne kui see asi kaelast ära sai. Huh!

Käisin eelmisel nädalal ka oma teises service'is ehk siis Lok Yuk lasteaias inglise keelt õpetamas. Tund aega service planningut esmaspäeviti ning tund aega 5-6-aastaste koolieelikutega tegelemist neljapäeviti. Eelmine kord laulsime neile "Good afternoon, good afternoon, nice to see your smiling face" ja õpetasime m-tähte. Nad olid üllatavalt tublid ning ei võõrastanud mitte-aasiapäraste nägudega inimesi. :P

Minu creativity ehk art for the non-artists pole ikka veel hakanud. Aga loominguga tegelesin sel laupäeval, kui sööklas toimus maskiball. Läksime Peteriga kogemata 2nd yearide kunstiklassi ja võtsime nende pintsleid ja kui nad selle avastasid, saime paraja koosa. Läksime alandlikult alla 1st yearide kunstiklassi ning viis minutit hiljem tulid nad järele: "Andke andeks, et teid niimoodi ära ehmatasime." Selgus, et iga kunstiõpilane saab koolilt ainult ühe komplekti pintsleid ja seetõttu hoiavad kõik omi erilise hoolega. Aga me säilitasime siiski (loodetavasti) soojad suhted. :P

Huh. Uni kuubis. Tervitused kodumaale!
P.S. Keegi võiks mulle ilmast kirjutada.

Ikka ja alati Teie
Määdli

Lisaks tervitan oma lahedaid sugulasi!

UWC kogemus

2006-09-21T07:07:00.000-04:00

Open Mind Scheme - minu teine service peale Mai Po (looduskaitseala). Seda juhivad Ruari Walesist ja Sasha Guatemalast ning eilne õhtu - esimene koosolek - oli maagiline. Ruari ja Sasha rääkisid sellest, kuidas nemad eelmisel aastal pettusid, kuna UWC mission statement ei paistnud paljudele inimestele korda minevat. Sellest tulenevalt lõid nad Open Mind Scheme'i, mis tähendab, et inimesed võivad rääkida kõigest, mis nende arust meie ühis- ja keskkonnas valesti on. Miks pool maailma rahvastikust elab ebainimlikes elutingimustes, miks ühele kuuendikule inimkonnast pole kättesaadav värske joogivesi, miks naistel Araabia maades on vähem õigusi ja puudub võimalus ise oma elu suunata, miks inimesed peavad jätma oma kodud maakohtades ning kolima viletsatesse agulitesse suurlinnade ääres. Miks inimesed ei teadvusta endale, et nende vigade eest saab karistada keegi teine, võib-olla palju teisi. Miks?
Seda juttu kuulates tuli meelde kevad ja kohtumine teiste UWC-katega Eestis. Kusagilt alateadvusest ujus välja tundmus, et selliste inimeste ja selliste koosviibimiste pärast sai siia püüeldud, kirjutatud esseesid, iseloomustusi, isegi üks lühinäidend. Jah. Palju emotsioone. See on õhtu, mida meenutada aastaid pärast lõpetamist. Isegi kui see jääb vaid üheks õhtuks ja ideaalideks. Oeh.

Laager

2006-09-14T10:40:00.000-04:00

Kiiresti ja valutult.

(Inimesed, kes olid eelneval ööl maganud 2-4 tundi... keskel Vicky, minu toakaaslane)

Eelmisel nädalal viidi kõik 1. aasta õpilased laagrisse. Blokk 4 läks koos blokk 2-ga - paras 50+ inimest. Sõitsime bussiga sadamasse, sealt u poolteist tundi ühele mägisele saarele (nad kõik on mägised ja Vicky pole kindel, mis just selle saare nimi on... tõenäoliselt Lantau), kus oli meie ööbimiskoht - mõnetärnine noortehostel. Esimese asjana joosti karjana alla kaile ja sooritati mõnusaid 4-5-meetrisi õhulende otse kibesoolasesse 25-kraadisesse merevette. Aaaaaahhh!
Õhtul toimusid toredad seltskonnamängud.

Seltskonnas tekitas meeleolu näljane sääseparv

ning nii mõnedki jalad olid õhtu lõpuks ilusti punasetäpilised. 2. aasta omad esitasid meile Playbacki (Quan Cai), mis on improvisatsiooniline ja interaktiivne teater. Playbacki juht, Roni Iisraelist vestles pealtvaatajatega problemaatilistel teemadel ning ülejäänud PB grupp lõi selle põhjal inimkompositsiooni. Tõsiselt lahe asi, loodan sellega ka teisel poolaastal liituda.
Järgmisel hommikul kell 6, pärast kosutavat 4-tunnist und jagunesid inimesed kaheks: osad sooviga minna mäetippu vallutama, teised alla randa. Madli liitus mäetipuseltskonnaga ja ei kahetse seda otsust. Mägi oli umbes 400m kõrge, aga et sinna saada, pidi kõndima, ronima, roomama, tasakaalu hoidma ning ahmima rohkem hapnikku kui kopsud lubasid. Laurenz Austriast ja mina olime kaks esimest 1. aasta õpilast tipus! :D

(selle pildi peal on herilane ametis kiili söömisega... Tipus)

Tippu jõudes oli kogu ümbrus mattunud tihedasse (s?)uttu. Tekkis tunne, nagu meie, see väike grupp inimesi, olemegi ainsad kogu universumis ning kivine-rohune pinnas meie jalge all on lihtsalt tükk maad, mis hõljub sihitult piimjas avaruses.... AGA! ärgem mingem tobedaks ega luuleliseks. Tegime hulgaliselt grupipilte, mida on võimalik vaadata allpool.
Kuna meie hostel asus orus/mäe all, siis bussi jõudmiseks pidime ronima järjekordse kilomeetri ülesmäge, kandes seljas kogu oma 2 päeva varustust. See-eest, mida kõrgemale me jõudsime, seda nauditavamaks muutusid vaated alla lahele ja seda ümbritsevatele rohelistele mägedele. Panen pilte ka:

Vaade tipust udusele rannale. Böö.

Blokk 4! Tipus! Mina see punase näoga, kohe Steve'i (õpetaja, habemega) kõrval.

Vaade, mis avanes üsna tagasitee lõpus puude vahelt. Aaahhh! Ja päike paistis tegelikult.

Oodata ei saa... Dagöt kuulates

2006-09-06T06:45:00.000-04:00

Tere taas!

Valisin oma ained:
eesti keel (self-taught)
prantsuse keel B HL
geograafia HL, bioloogia HL
matemaatika SL
hiina (mandariini) keel ab initio
Quan Cai (igakülgne areng): service'ist plaanin võtta Mai Po (looduskaitseala koristamine) ja lasteaias õpetamise, campus supportist esmaabi, actionist sulgpalli ja jooga, võib-olla jalgpalli, creativity'st asja nimega Art for the Non-artists ja võib-olla keraamika. :P

HL - higher level
SL - standard level

Hong Kong laiub 3 saarel: New Territories, Kowloon ja Hong Kong Island. LPC on NT-s. Eile käisime HKI-l, sõitsime trammiga 45-kraadise nurga all HK kõrgemaisse paika (The Peak) ja nautisime vaadet Victoria lahele, mägedele ja naljakatele pilvelõhkujatele. HK kõrgeim hoone on 88-korruseline ja ühe õpetaja sõnade kohaselt maailmas top 10 kõrgema hoone hulgas. Seejärel sõitsime üle lahe ning vaatasime õhtust valgus-ja lasershow'd HKI-poolsel kaldal. Muusika mängis ja pilvelõhkujad vilkusid erinevates värvides muusika taktis. :P
Täna olid basseinimängud: kajakiralli, vesivõimlemisvõistlus (meie grupp oli parim! jee!) ja veepolo (agressiivne :P). Käisime immigratsiooniametis, 20 päeva pärast saame oma ID-kaardid. Kui ma 18 saan, pean minema uut kaarti saama, jei.
Jäin täna igale poole hiljaks: hommikune koosolek tuutoriga, lõunasöök, õhtusöök... ma olen 10 minutit graafikust maas. Kõik on nii... hektiline.

Tutvusin Kaspariga Soomest. Jei! Yksi, kaksi, kolmi, nelja, viisi, kuusi, seitsene/me (pole kindel) kahteksan, yhteksan, kümmene. :D
Tshak - viska viis! (türgi keeles)
Nihao - tere (hiina keeles)
:D

Valgusshow

4. blokk Peak Tramis

Victoria laht Peak'ist (sudusudusudu)

Hi, I'm Madli from...

2006-09-03T13:14:00.002-04:00

Kolmanda päeva lõpp (1:20 öösel) ja ma olen ennast tutvustanud umbes 150 korda. Umbes sama palju tuleb seda tõenäoliselt uuesti teha. Tänase päeva nael: "Hi, I'm Madli from Hong Kong." Kaks korda. !!

Täna oli tervitustseremoonia. Direktor Stephen Codrington pidas väikese kõne ja paljud Hiina/HK õpilased esinesid. Õpilaste tervitus oli kolmes keeles: inglise, mandarini ja kanton(ese?)i keeles. Kanton(?) aka cantonese on hiina keele dialekt, mis on HK suhtluskeel. Märgid on samad, mis mandarini keelel. Igatahes, nägime dragon dance'i ja line dance'i, kogu traditsiooniline hiina kaadervärk oli väljas, tõsiselt lahe, aga pilte saab hiljem (küsin kelleltki). Hiljem tulime oma blocki (BLOCK 4 IS THE BEST, PPL) ehk majja/residentsi ja kohtusime oma tuutorgrupiga. Minu tuutorgrupp: Hayley (õpetaja, kelle korteris kohtumine toimus) - tal on nii armas tütar!, Sarah (Hiina/Austraalia, 2nd year), Simon (Hiina/Lõuna-Korea, 2nd year), Valerie (Hiina/USA, 2nd year), Calvin (HK, 2nd year, minu buddy!) + neli 1st yeari: Anna (Itaalia), Aubrey (Botswana), Chris and Fioni (both HK). Üsna informatiivne, saime Quan Cai paberid (Quan Cai - "terviklik inimene", sisaldab service'it, campus supporti, actionit ja creativityt) - sulgpall ja Ace Mandarin on samal ajal! Mää! Pärast tuutorgruppi oli meil common roomis (kuidas seda "Harry Potteris" tõlgitakse?) 2nd yearide poolt korraldet pidu, väljas toimusid naljakad mängud a la "jookse riidehunniku juurde, pane midagi suvalist selga ja lase endast pilt teha, AJA PEALE, võistkondades" ja "zip! zap! boing!". Hiljem käisin Austral külas. Ta elab 1. blokis - kõige kaugemal. Meie neljas toakaaslane Vicky saabus - lõpuks! Nüüd ma oskan kirjutada numbreid hiina tähemärkides! Ja aitäh oskan öelda. :) Kirjapilt on selline: "xie xie", aga nad hääldavad seda umbes nagu "shie shie" (oleksin kirjutanud katusega s-i, aga millegipärast hakkab ta siis bloogi postitama (??).

Tänaseks kõik, aitäh ja head ööd. Homsest (või tegelikult juba tänasest) hakkab Orientation Week, mille kohta öeldakse pigem DisOrientation Week. Ootan!

Kohal!

2006-09-01T04:33:00.001-04:00

Ja siin ma olen. 10 Lok Wo Sha Lane, Sai Sha Road, Sha Tin, New Territories, Hong Kong. Kõik see + minu nimi ongi aadress, kuhu saata kirjutised-joonistused. ;)

Lahkumine oli kena. Natuke nutune, aga kena. Kõik oli korras enne kõnet Katrele. Inimesed, ärge olge kenad mu vastu! Koduigatsus tuleb niimoodi.
Tallinn-Helsingi lend oli lühike ja natuke ärev. Õhkutõusmise ajal näris Madli paaniliselt nätsu. Trinka, panin sulle lagritsakommi kõrvale! Helsingi lennujaamas kohtusin ärimees Alexiga Maltast, kes oli üsna sõbralik ja sisustas mu aega nii, et taipasin lennukile minna alles siis, kui tema Shanghai-lennu check-in lõppemas oli. Väikest kasvu pilusilmseid inimesi oli palju, samas oli ka suuri heledapäiseid soomlasi. Õhtusöögiks anti raviolit. Lugesin "Alkeemikut" ja vahtisin pidevalt aknast välja, sest pimenes kohutava kiirusega. Öö oli kihvt, süsimust taevas suurte helendavate tähelatakatega. Üritasin magada, kasutades selleks 3 istet, 3 patja ja 1 tekki - üsna harjumatu. Ärgates oli suur valge väljas ja hommikusöök ootas (vist juba mõnda aega :P). Maandumine oli üsna jube, kõrvad ei tahtnud rõhumuutust vastu võtta. Hong Kong oli ülalt vaadates jube lahe - mäed nagu suured rohelised põõsad teravate tippudega, nende vahel pilvelõhkujad nagu pappkarbid üksteise kõrval püsti, lahesopis kümned ja kümned laevad. Lennujaam oli nii suur, oeh! Käsipagasiga mööda koridore trampimine võttis üsna läbi. Passikontrollist läbi - ja mind ootasid Tia (US) ja Sara Lee (Eem...?) suure Li Po Chun sildiga. Edasi tulid Austra (Läti), kes mind adopteeris ehk oma first-yeariks võttis, ja Sasha (Guatemala) koos oma first-yeari Katyaga (Honduras). Kõik olid jutukad ja toredad! Ahjaa, ilm. Nagu botaanikaaias - tohutult niiske ja üle 30 kraadi sooja. Ja me sõitsime bussiga õigest peatusest mööda, nii et pidime tegema väikese 10-minutilise jalutuskäigu, mis Hong Kongi päikese käes üldsegi nii väike ei tundunud. Mm, kooli jõudes sain juba täiesti läbivettinult kallistada oma toakaaslast Amandat (Norra), kes hakkas mulle kohe aktiivselt kõike tutvustama. Toas on veel Johanna (HK) ja Vicky (first-year, pole veel saabunud, HK), igal inimesel on oma pisike ala voodi, kapi, riiuli ja lauaga. Kõik on hetkel suht OK, pole eriti midagi teha. Second-yearidel käib juba õppetöö. Homme saabub suurem ports first-yeare. Vahepeal on järjest inimesi juurde tulnud ja end tutvustanud - häbi, umbes 30-st nimest on vaevalt 6-7 meeles. Hea seegi?!

Üsna suur ärevus on sees ja mõtteid ei suuda koguda. 4.-9. september on orientation week, siis saab kõik selgeks. Loodetavasti. Tervitused madala õhuniiskusega jahedasse kodukohta!

2006-08-29T23:04:00.000-04:00

www.fotoalbum.ee
kasutaja: madel

Üritan varsti kõik pildid üles saada. :)

Special memories

2006-08-29T20:21:00.000-04:00

Kaks kallist punast ja üks kallis hall
+ tore Meelis ja tema kitkutud kanade foobia :)

"Otsi kohta, kus sa saad... ja piilu!"

Mäletate, mis meid ühendab? ;)

Katkend kaksikutest + veel midagi :P

Külmkapireklaam :D

Suur aitäh alljärgnevaile:

Jaanika
Kristel
Kerli
Brita
Gertu
Katz
Merili
Liisu
Marek
Martin
Obe
Tauri
Tiina
Karl
Margo
Meelis

Väga erilised tänud: trennikad ja Tarmo. Nüüd mul on, mida lastelastele näidata. :)

I'll be there for you
Cause you're there for me, too.

-----------

Ja lisaks. Kõik need inimesed, kes on alati nii mõistvad ja toetavad ja nemad ise, olenemata asjaoludest:

Kertu (very special K. Sina ise oled muinasjutt.)
Paju (kitarr. luule. phäh, intelligent! :P)
Priido (uu... icky!)
Marko (küla nobuim mees)
Katrin (millal me jälle koos laulame?)
AnniMae (saatusekaaslased... & Ida-Virumaa forever!)
Sugulased (sugulased!)
Üllar (Üllari nimel!)
D4

Fun in the a.m.

2006-08-29T19:14:00.000-04:00

"Uu, kas ma pean nüüd poseerima või?"

Üritame olla...

... ja sellised oleme me tegelikult.

Mittemidagiütlev mina.

Andsin oma parima... "Mrmmmhhh!"

... aga Katrinil tulid pilusilmad paremini välja!

Madli: "Me ei näe teineteist neli kuud."
Katrin: "Ma tean!"

Muahh. Lahe oli!

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus

2006-08-20T01:21:00.000-04:00

Pühapäev, 20. august 2006 kell 08.17. Varsti tuleb tööle minna.

Kristel: "Oi! Ma plekkisin mõlki!"

Rahva palvel

2006-08-19T01:29:00.000-04:00

Pagan. Ühe pildi ülespanemine võttis nii kaua aega, et hetkel peate leppima selle ühe kaadriga 4-st identsest, v.a. Üllari naeratuse kerge hääbumine lõpupoole. :P

Nüüd lõunaks salatit tegema ja siis väikese hilinemisega tööle. Üllari nimel, et suur hilinemine ei tuleks! :P

1/2 augustit veel

2006-08-18T17:02:00.000-04:00

Pärast Ida-Virumaad on olnud töö. Ja töö. Eelmisel nädalal alustasime stabiilse 12 tunniga päevas, lõpus kiskus 15 peale. Meie eest siiski hoolitseti: ühed tõid süüa, teised riideid jne. :D

Haiglane on see, et mulle meeldis see nädal, tundub, et rohkemgi kui mõni (mõttetu?) puhkusenädal. Haiglane on see, et kell 7 hommikul pole raske tõusta. Haiglane on olla mõne inimesega koos 24/7 ja mitte lõplikult ära pöörata. :P Let's do this again sometime?

15. august sõitsin maale. Aahh. Paradiis vms. Urmas pani katust, meie Heleniga (6-aastane onutütar) lõime naelu. Nii armas, kuidas tirts mul iga viimane kui hetk sabas jõlkus. :) Kusjuures meenutab mind ennast selles vanuses. Kuigi ma olin tiba eraklikum ja suutsin vahepeal endale ka ise tegevust leida. Helen tahab, et pidevalt oleks keegi või muidu on tal igav. Suutsin tal oma 20 korda kopsu üle maksa ajada. :P Näiteks sellega, et ei viitsinud temaga Barbie'dega mängida või siis, kui tal põrandat pestes liiga lõbusaks läks. Helari (peaaegu 3a) tegi nonstop midagi põnevat, näiteks sõi ära 5 toorest õuna ja oiii siis lekkis pükstes päev otsa. :P

Urmas läks lastega neljap. õhtul minema, nautisin vabadust. Tegin katusel pilte, korjasin pimedas kurke, käisin koeraga lennuväljal jooksmas. Lapsepõlve tunne tekkis. Reedel ujusin üle järve ja tagasi - põnev! :P Astusin ema jalajälgedes, või noh, ujusin tema kiiluvees - tema sai ka noorena selle trikiga maha. Korjasin ära herned, oad, sibulad ja küüslaugud ning piinasin koera digikaga... Lasin teadvusel puhata ning võtsin tardasendeid kuumal kummi- ja bituumenkatusel palava päikese käes.

Flames to dust
Lovers to friends
Why do all good things come to an end?

Even the wrong words rhyme

2006-07-30T15:20:00.000-04:00

Howie Day "Collide" kummitab. Mingi hetk leidsin ühest oma failist järgmised read: "Ka parimad murduvad. Ka valed sõnad riimuvad. Sinu meeli täitvas kahtluses leiad sa lõpuks, et me sinuga ei sobi." Mõtlesin tükk aega, kuni jõudsin järeldusele, et see on "Collide'i" refrääni tõlge. Kohmakas, aga "ka valed sõnad riimuvad" kõlab hästi ja õigesti.

Pildil on Karepa rand õhtupäikese punas. Autoriks muide allakirjutanu. Very special thanks to: onu Raul ja jaapanlane. Oeh, perepuhkused on üle kõige.

Lugesin läbi E. M. Remarque'i "Läänerindel muutuseta". See oli shokk ja kainestus. Ja rõõm ja kurbus korraga. Ja südantsoojendavalt minimalistlik, päevikuvormis personaalne. Polegi midagi nii head juba tükk aega lugenud. P. Süskindi "Parfüüm" ehk. Hetkel loen Dan Ackroydi "Oscar Wilde'i viimast testamenti" ja hakkan vaikselt seda hullu iirlast mõistma. Kahjuks tuleb välja tema tohutu lugemus - tekst on rikastatud tärnikestega, mille seletused asuvad tihedas kirjas raamatu viimastel lehekülgedel ja on tüütud leida. Oo ebavõrdset intelligentsi.

Käisin nädalavahetusel pilvises Pärnus (3 kuud planeerimist!). Neljapäeva õhtul asusime (Jeanne, Karin, mina) Karini onu punase Audi 80-ga Tartust teele, CD-mängijas krooksumas "Crazy Frog", külmkastis loksumas natuke surnud kana vürtsises marinaadis, üks hapukoorekook ja poolik kookose Caribbean Twist. Südaöö paiku jõudsime Karksi-Nuia (minu maakoht), kus toimus ujumine kasinast kuupaistest üleujutatud Karksi paisjärve soojas vees. Tegelikult oli küll peaaegu kottpime ja kõik lasid näkki. :P
Hommik: söömine, puudeladumine, Karin ja Jeanne hoidsid Helarit ja Robit tegevuses. Ja siis: edasi Pärnu poole! Pärnus muidugi ilm kehvapoolne, õhk u 20 kraadi, vesi 18, aga mina suure entusiastina muidugi jooksuga merre. Kohtusime Karini ristiema tütre Airi ja tema tütre Carolinaga. Aw! Hiljem 3 tundi Veeparadiisisi - oh lõbu! Limpa Hull Tunnel oli seest kottpime, kohati valgustas teed särav lampiderida. "Juga" oli vaimustavalt lõbus yet ohutu pikk-pikk toru, kus veesurve sind iga kord eri suunda viis. Inimesed sõitsid aeg-ajalt üksteisele sisse ja siis jälle lõbusalt edasi. Armas. Oli ka surmalähedane kogemus: 4 meetri kõrgune hüpe 4 meetri sügavusse basseini. Hüpe kestis nii kaua, et tekkis tunne nagu unenägudes Sõpruse sillalt Anne kanalisse kukkudes. Selline... paratamatuse tunne. Üsna õõvastav, ent meeldejääv. Mulle meeldis kohutavalt sisekujundus: erksais punastes-oranzhides-valgetes toonides riietusruum, libisemist (edukalt) takistavad materjalid põrandal. Nii värvi-, materjali- ja ruumikasutuse kui turvalisuse poolest ületab Pärnu veekeskus oma Tartu liigikaaslast. Pluss see väsimus, mis meid õhtul kell 10 laiade haigutustega voodisse surus. Nojah, keda voodisse, keda põrandale magamiskotti. :) Loomulikult promeneerisime ranna ääres vastaval teel ning käisime Steffanis soome pitsat söömas. Hitusarvonen, kui ma ei eksi - salaami, sinihallitusjuustu ja paprikaga. Jeanne suutis oma tüki hävitada, meie Kariniga andsime pitsale loobumisvõidu. 2:1 Hitusarvonen. Tänu Jeanne tutvustele saime muideks pitsa kätte kolmveerand tunni asemel 10 minutiga (mul polnud veel ootesalatki söödud) ning joogid tasuta. Oi mõnu. Õnneks lahkusid naaberlauas ebameeldivate kehahelidega hiilanud (vististi) soomlased kiiresti. :P
Laupäev: pilvine. Hommikul väike söök, siis mina merre. Vaatasime rannajalgpalli ning asusime seejärel pettunult tagasi Tartu poole teele. Viljandis ostsid J&K hot dogi, mina hamburgerit, mille vahele oli vist küll kilo kapsasalatit pandud. Äestasin parkimisplatsil oma uksega kogemata kõrvalseisva auto ust: väike täke tuli sisse. Helistati Pärnust: päike olla välja tulnud. Nja. Tartusse jõudes kallas juba nii, et kojamehed vehkisid üsna lõbusasti. Hurraa! Järgmine kord läheme spontaanselt. Leppisime selle juba kokku. ;)

It often feels like time is running out

2006-07-22T11:35:00.000-04:00

Ida-Virumaalt, armastusega

2006-07-21T19:35:00.000-04:00

Ei teagi, kust alustada. Kus oli algus? Kas autos teel Tallinnasse, mil reisimeeleolu lõi "Joonistatud mees"? Või äkki juba kodust, Tartust, kus kotti sai pakitud 'nii vähe kui võimalik', millest siiski osa kasutamata jäi? - tüüpiline. Või "Jaapani turistist", mille Raul meile lahke sõna ja pilgu ja paraja hulga instruktsioonidega kaasa andis? See armas digikaamera suutis küll kahjuks jäädvustada vaid umbes kolmandiku meie elamustest, mispeale tema akukene tühjaks sai ja tühjaks see jäigi. Aga eks see vist nii peabki olema, et neid hetki, neid parimaid hetki juba CD-lt JPEG-formaadis ei leia. Ei peagi leidma.

Oletame, et algus oli ikkagi siis, kui kõik inimesed ja kotid said juba autodesse pakitud - nimelt siis Ülle kui meie joogi- ja roolivanem (tähtsuse järjekord?), siis emps, kellest varsti sai Jaapani turist, siis Ülle vanemad kes hoolitsesid meie eest konstantselt ja suure entusiasmiga (minu suur tänutunne), mina ise (iluza aktsjenndi juurutaja ja ljevitaja), teises autos Tiina, kes avastas anomaalilisuse, Anni - võimekas "roheline leht", osav manööverdaja - ja Mae, kes teab nüüd, kust saada kätte kõik eluks vajalikud vitamiinid. Sai vist kõik? Tundub nii.

Arvan, et neid 3 päeva ei tasu minut-minutilt kirja panna, sest nagu öeldud, parimad mälestused jäävad igaülehele meenutamiseks. Aga tuleks ära märkida tähelepanuväärsemad paigad ja juhtumised. Nimelt (ja ajaline järjekord on mul juba sassis):

Veski talu - kõigil suur nostalgia, v.a. minul. Tehakse suuri avastusi: Karl, Mart, Anni ja Mae olnud väiksena lumeinimesed!, suur tuba on kolm korda väiksemaks jäänud!, läinud on lehmad ja sipelgad!

Viinistu - ekspositsioon John Smithi rännakutest ehk kohvrimeri. Sai tehtud kaader 'Madli Hong Kong kohvri otsas'. Anni ja Mae leidsid samuti suhteliselt sobiva pagasi endale. Sai istutud restoran/kohvikus, suumitud "Jaanpani turistiga" hiiglaslikku parmu, mis kuidagi suumuda ei tahtnud jms. toredat.

Võsu - seal sai väike suplus tehtud + mõningane kujundujumine liiva peal, teemaks geomeetria. Ringid, segmendid, puutujad. Ranna lähistel asus Hagari kohvik, kust igamees sai jäätise ja saia, kui tahtis. Sealne veekeeduaparaat oli küll katki, aga tänu loomingulisele lähenemisele sai Mae topsi teed. See tegi ta üsna vaguraks ja teistelgi oli hea meel :P

Karepa rand - meie esimese öö ankrupaik. Mereäärne männimets, väike tuul, salat pähklimaitselise GMO-kapsaga ja varajane põhkupugemine. Hommikul ujumine. Meres oli üks kivi, mida me lootsime kasutada hüppamiseks, kuid selgus, et tema selg on pidevast laine loksumisest libedaks muutunud ning ainus viis peale saada oli oodata, kuni laine sind kaasa võtab. Võttiski ja viis üles. Ja kohe teisele poole alla.

Kunda - laisk noorpõlv lootis autosse vedelema jääda, aga esivanemad kasutasid mobiilsidet, et meid tsemendilinna vaatamisväärsusi kaema kutsuda. Koht, kus veest sai elekter, avaldas muljet. Samas oli üks lagunenud maja, kust leidsime kena graffiti tekstiga 'It often feels like time is running out' , mille diagnoosisime sügavaks, ent mõttetuks.

Kalvi mõis - tore maakivist loss, kus sees hotell ja restoran. Istusime maja taga välikohvikus, samas oli ka roosidest ümbritset bassein, tenniseväljak ning vaade merele. Kalvi mõisas kasvatatakse ise köögivilja ning küpsetatakse leiba. Isetehtud jäätis oli meeldejääv, mm :P

Aseri - kiire läbisõit. Teatavasti on seal tellisevabrik. Ja sildi kohaselt tegeldakse ka keraamikaga.

Aa rand - võimsad lained, äralöödud varbad. Einelauad "Primera" ja "Vectra". Anomaaliline piirkond, kus meid pidevalt saatnud tuul lihtsalt ära kadus. Operatsioon "Ehita silda", et vältida kahjustusi autode kõhu all mingi toru ületamisel.

Sagadi mõis - installatsioonid tiigi peal, üsna mitu head kaadrit "jaapanlasega" ning tõsine toitumisalase teabe jagamine.

Vihula mõis - Tiina sattus vaimustusse õitsvatest takjapuhmastest, Ülle omakorda putukapilvest augu kohal.

Sillamäe - umbkeelsed müüjannad kesklinna poes, rikkalik valik Vene jäätisi. Tallinlaste suur rõõm, kui linna ääres avastati Viru keskus!

Meie teine ööbimispaik oli kusagil Sinimäe läheduses. Iseenesest oli ehmatus suur, kui selgus, et nüüd on õhtu käes ja sinna me jäämegi, aga koha lähemal uurimisel tekkis lausa vaimustus. Meie telkimis- ja lõkkeplats asus jõeorus, samas oli ka kunagi sauna otstarvet täitnud majake, mis nüüd seisis tühjalt ja lukus. Plaan oli aga selline, et ostame ära, teeme korda ja hakkamegi Ida-Virumaal suvitamas käima. Ekstreem! :P
Rand oli kohutavalt kena ja üllatavalt inimtühi, v.a. kaks jalgratturit õhtul. Pärast suurt lainepüüdmist tuli meil minna joogivee otsinguile teisele poole jõeorgu, kus asetses üks vene küla/suvilarajoon. Tee sinna oli tõeline troopika, tellistest ehitet trepp, mida ümbritses sõnajalgade meri. Ahh! Aga kohale jõudes tuli meil rakendada kogu oma kesine venekeelne teadmistepagas, et saada 3 liitrit vett ja lisaks näida sama sõbralike ja toredatena kui meie heategijad - vanemapoolsed vene mees ja naine. No see pole Tartu või Tallinna venelane, vaid inimene, kes tunneb end tõepoolest koduselt ja oskab käituda sellele vastavalt. Majad olid kenad, aiad lilli täis ja hoolitsetud, kellelgi ei jooksnud aias lõukoerad ringi. Väga tore elamus.
Kodustasime ühe kassi, kes tuli laagriplatsile ja sõi meie makarone.
Hommikune merreminek nõudis kõige suuremat pingutust üldse senimaani, sest ilm polnud teps mitte soe. Õnneks, see-eest, oli seda meri. Õnneks liitusid minuga ka Ülle ja Tiina, kelle lainevaimustust ei seganud küll mitte miski. ;)

Narva - võrreldes Tartu ja Tallinnaga üsna puhas linn, samas koohati hoolitsemata ja lagunenud. Käisime Narva kindluses, ronisime mööda lõputuid treppe ja uurisime sadu väljapanekuid. Narva sai linnaõigused juba 13.-14. sajandil, aga Tallinn ei lubanud teda Hansa Liitu, sest muidu oleks kaubanduse tuiksooneks saanud just see strateegiliselt väga heal kohal asetsev linn.
Vaatasime Aleksandri mis-ta-nüüd-oligi kirikut või katedraali. Toitusime Vene piiri lähedal vabaõhukohvikus.

Narva-Jõesuu - kuidas on võimalik, et kogu linnas pole absoluutselt ühtegi kohta, kus saaks tasuta parkida?! Nagu mis mõttes?!

Oru park - vanasti asus seal Oru loss, mis oli Pätsi suvine residents. Nüüd on sellest järgi jäänu mõnevõrra metsistunud park, 10-miljonilise vaatega paviljon mereäärses küljes, väike iluaed, terrass ning koht, kust kunagi voolas allikas. Rannas olid tohutud lained, mis tõi kaasa ka vee sogasuse. Ka Ülle ja Mae tulid lainet püüdma. Oli üsna meeldejääv. Sündis Mae suur plaan sõita jalgrattaga Hong Kongi. Äkki saad ikka rikkaks? ;)

Seitse maailmaimet:
Cheopsi püramiidid
Zeusi kuju Olümpias
Semiramise rippaiad
Pharose tuletorn Aleksandrias
Artemise tempel Ephesoses
Halikarnassose mausoleum
Rhodose koloss

Vähemalt neli olid meil õiged. ;)

Tagasiteel kaotasime Ülle ning Veku rooli asus emps. Õhtul väike magamiskotitragöödia kahes vaatuses - "Kaotatud ja leitud".
Reedel Tallinnas käisime Anni ja Maega Kalev SPAs ja Kohvicumis ning valmistasime endile Mustamäel kuningliku lõunasöögi. Tsivilisatsioon võib kohati üsna lõõgastav olla, olgu outbackis kui lahe tahes. :)

Mis ma siis kogu selle jutuga öelda tahan?
Hjeppi oljen.
Agga fakt on sje, et mjessoost nunna hinnge mina pruovida ei saanudki.

~_O